2-05-17170/1

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Määruse tegemise aeg ja koht 21.03.2006.a. Tallinnas Tsiviilasja number 2-05-17170 (vana nr 2/31-24047/05) Kohtuasi Tallinna linna avaldus E.Sele eestkoste seadmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu Asjast puudutatud isik E.S esindaja advokaat I.S Asjast puudutatud isik R.T Resolutsioon

1. Avaldus rahuldada.
2. Seada E.Sele eestkoste 3 (kolmeks) aastaks alates kohtumääruse tegemisest 21.03.2006.a. ning lugeda ta valimisõiguse tähenduses teovõimetuks koos hääleõiguse kaotamisega.
3. Määrata E.Se (i.k) eestkostjaks R.T (i.). Seada eestkoste E.Sele tema kõigi asjade ajamiseks, mis tähendab, et E.Sele ei ole lubatud teha tehinguid ilma eestkostja nõusolekuta. Kohtumääruse jõustumine ja sellele edasikaebamine. Kohtumäärus jõustub selle eestkostjale kättetoimetamisest. Kohtumääruse peale võivad esitada määruskaebuse Harju Maakohtule isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu ja eestkostja elukohajärgne linnavalitsus. Määruskaebuse esitamise tähtajaks on 15 päeva kohtumääruse kättetoimetamisest määruskaebuse esitajale. Avaldaja nõue ja selle põhjendused Tallinna linn esitas Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu kohtule avalduse, milles palub seada eestkoste E.Sele, kes tulenevalt temal esinevast vanadusnõtrusest ja ka füüsilisest puudest on voodihaige, ei orienteeru ajas ega kohas, ning pole seetõttu võimeline toime tulema ilma kõrvalise abita oma igapäevase eluga. Avaldaja taotleb määrata E.S eestkostjaks tema õe, kes elab koos eestkostet vajava isikuga. Kohtuistungil jäi avaldaja oma nõude juurde ja leidis, et eestkoste tuleks E.Sele seada kolmeks aastaks, s.o. maksimumtähtajaks, ning eestkostetaval tuleks piirata kõigi tehingute tegemise õigust ning ära võtta temalt ka õigus valimistel hääletada. Eestkostetava esindaja seisukoht Eestkostetava esindajal vastuväiteid avaldusele ei olnud. Ta oli seisukohal, et E.S vajab tõepoolest eestkostet koos kõigi tehingute tegemise õiguse äravõtmisega, kaasaarvatud valimistel hääletamisõiguse äravõtmisega. Esindaja pidas samuti sobivaimaks eestkostjaks E.Sele tema õde R.Te. Asjast puudutatud isiku R.Te seisukoht R.T selgitas kohtule, et vennal ei ole kunagi olnud peret ja ta elas varem koo oma teise õega, kes nüüd on surnud. Käesolevaks ajaks on tema ainuke venna lähim sugulane kes tema eest hoolitseda saab ja kes seda ka teeb. Kuna vend ei saa hakkama ilma kõrvalise abita ning ei orienteeru ajas ega kohas, vajab ta eestkostjat. R.T kinnitas, et valmis venna eestkostja ülesandeid täitma. Kohtumääruse põhjendused Kohus, ära kuulanud kohtuistungil avaldaja esindaja, E.Sele kohtu poolt määratud esindaja ja isiku kelle eestkostjaks määramist piiratud teovõimelisele taotletakse, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. . Kooskõlas Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-ga 1 kehtib alates 01.07.2002 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse uus redaktsioon, mille § 8 lg 3 sätestab omakorda, et kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-ga 83 muudeti perekonnaseadust ( § 92 lg 4), mis reguleeris kuni 01.07.2002 eestkoste seadmist. Alates 01.07.2002 kehtiva PkS § 92 lg 4 redaktsiooni kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Kohus on seisukohal, et menetlusosaliste seletuste ja kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga on tõendatud vajadus seada eestkoste E.Sele. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis E-211
4. detsembrist 2005.a. on ekspert Jüri Ennet jõudnud järeldusele, et E.S ei suuda tulenevalt tema esinevast kroonilisest psüühikahäirest kestvalt aru saada oma tegude tähendusest ega juhtida neid. Psüühikahäire uuritaval on kroonilise ja progresseeruva iseloomuga, millest tulenevalt on tal takistatud kestvalt ja adekvaatselt täielikult ümbritseva keskkonna tajumine ning tehingute tegemine hooldamist. Arvestades eestkosteasutuse arvamust ja ka E.Se tervislikku olukorda, peab kohus põhjendatuks seada eestkoste eestkostevale maksimumtähtajaks, s.o. kolmeks aastaks arvates kohtumääruse tegemisest. Tulenevalt TsMS § 526 lg 5 peab kohus vajalikuks seada eestkoste eestkostetavale tema kõigi asjade ajamiseks, mis tähendab, et ta on tunnistatud valimisõiguse suhtes teovõimetuks koos hääleõiguse kaotamisega. 2 Kohus asub seisukohale, et E.Se eestkostjaks tuleb seada tema õde R.T, kes tulenevalt Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 98 lg 1 järgi on eestkostetava seaduslik esindaja. Kohtunik 3