KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Haldusasi nr 1272/04 01.12.2004.a. Tallinna Halduskohtu kohtunik Karin Kalmiste arutas avalikul kohtuistungil M.M. kaebust Maksu-ja Tolliameti peadirektori käskkirja n

§ 182

kui Põhiseaduse § 12-ga vastuolus olev osas, mis avaliku teenistuse arvutamisel seab

jõustumisele eelnenud aja teenistuse arvesse võtmise sõltuvusse isiku viibimisest või mitteviibimisest teenistuses 01.jaanuaril 1996, kui kohus leiab, et märgitud normi tõlgendus ei võimalda arvestada M.M. varasemat avaliku teenistuse staazi . M.M. on töötanud enne

kehtimahakkamist 13 aastat prokuratuuris ja asjaolu, et ta ei olnud riigiteenistuses

kehtima hakkamise päeval ei saa tähendada, et eelnevat töötamist ei võeta arvesse ning koondamisel ei saanud hüvituse suuruse arvestamisel 1 võtta aluseks

§ 131lg 1 p 4 sätet.

Kaebuse esitajale on välja makstud koondamisega kaasnev hüvitis 3 kuu ametipalga ulatuses ja täiendavalt tuleb välja mõista 9 kuu eest makstav hüvitis kokku summas 78 570 krooni (9x 8730 ). 1) Koondamisel ei ole MTA arvestanud mitmeid teenistusest koondamise nõudeid, mis tulenevad

§ 116

. Kaebaja leidis, et tema teenistuse jätkamiseks olid võimalused, kuid vastustaja tegi formaalsed pakkumised, jättis pakkumata rida vakantseid ametikohti, täitis ametikohad isikutega, kelle haridus ei vasta nõutud tasemele ning vähendas selliselt kaebaja võimalust leida teenistus Maksu-ja Tolliametis. Teenistusest vabastamise käskkiri ei vasta seaduse nõuetele, kuna on motiveerimata. Tehtud pakkumine uurimisosakonna Põhja III talituse juhtivinspektori ametikohale oli formaalne ning ei olnud vastavuses tema senise ametipositsiooniga ja ei vastanud tegelikule kvalifikatsioonile. 22.01.04.a. tegi peadirektori kt A.Rehe teatises M.M.le ettepaneku asuda uurmisosakonna Põhja III talituse juhtivinspektori ametikohale. Kaebaja vastas 29.01.04 eitavalt ja samas esitas kirjalikult soovi, et temale pakutaks kõrgema ametniku ametikohta. 30.01.04 kordas A.Rehe saadetud koondamisteatises sama ettepanekut, märkides, et kui teda ei ole võimalik nimetada kaebaja nõusolekul teisele ametikohale, siis ta vabastatakse koondamise tõttu alates 25.02.04.a. M.M. oli nõus samal päeval koondamise ettepanekuga, kuna temale ei pakutud kõrgemale ametnikule vastavat ametikohta. 10.02.04.a. tegi A.Rehe järgmise ettepaneku asuda uurimisosakonna juhataja asetäitja ametikohale kohusetäitjana või uurimisosakonna Lääne talituse juhataja kohusetäitja ametikohale. Kaebaja leidis, et seda ettepanekut ei olnud võimalik pikalt kaaluda, kuna juba järgmisel päeval 11.02.04.a. teatisega eelmine ettepanek sisuliselt tühistati. A.Rehe pakkus määramata ajaks pakutud ametikoha välja nüüd juba ajutisena, kuni töötaja lapsehoolduspuhkuselt naasmiseni. Kaebajale teadaolevatel andmetel jäi TA eeluurimisega tegelevast struktuurist lapsehoolduspuhkusele ametnik, kes oli talituse juhataja või selle asetäitja ametikohal. Seega olnuks

–ga kooskõlas temale pakkuda pärast lapsehoolduspuhkuselt naasmist analoogset ametikohta, mida ametnik täitis, mitte aga kõrgemat osakonnajuhataja asetäitja ametikohta. Ametisisesel intraneti leheküljel oli avaldatud vakantsete ametikohtade loetelu, mis ei sisaldanud määratud ajaks vakantseid ametikohti ajutiselt äraoleva ametniku asendamiseks. Loetelu sisaldas uurimisosakonna juhataja asetäitja ametikoha (lisatud intraneti väljatrükid 30.01. ja 02.02.2004.a. ). Kaebuse esitajale jäeti pakkumata rida tema kvalifikatsioonile vastavaid ametikohti ega antud võimalust konkureerida nendele ametikohtadele. 2 RM määrusega nr 8 19.01.04 (jõustus 01.02.04), kinnitati loodava MTA struktuur ja ametikohtade koosseis. Ehkki MA ja TA ühendamisega seonduvas Vabariigi Valitsuse Seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse § 5 lg 4 kohaselt võis ametnikud, kelle teenistusülesanded ei muutunud, nimetada ametikohale uues ühendatud ametis ilma avaliku konkursita, tekkis uue ameti moodustamisel senise ametite liitmise läbi rida uusi, peamiselt struktuurüksuste juhtide ametikohti. Need kohad täideti aga A.Rehe suvaotsuse alusel ja vaid temale teadaolevate eelistuste alusel. Ei saa lugeda teenistusülesannete mittemuutmiseks olukorda, kus ametnik pidi varem juhtima ainult kas maksu-või tollivaldkonnaga tegelevat struktuuri, pärast ametite liitmist aga mõlema valdkonnaga tegelevat allüksust. Kahe ameti uurimisstruktuuride- MUK ja TA uurimistalituse- liitmisel tekkinud Maksu-ja Tollimaeti uurimisosakonna juhataja ülesanded ei ole analoogsed MUK-i direktori ülesannetega, sest lisandusid tollieeskirjade rikkumisega seonduvate kriminaalasjade eeluurimine. Analoogsed ei ole ühendatud ameti juriidilise osakonna juhataja ülesanded ja endise MA juriidilise osakonnajuhataja ülesanded, kus puudus igasugune puutumus tollialase juriidikaga. Samal põhjusel ei ole analoogsed endise MA järelvalveosakonna juhataja üleanded uue ameti järelvalve osakonna juhataja ülesannnetega. Vaatamata olulistele erisustele, mis välistavad viidatud seaduse § 5 lg 4 kohaldamise, nimetas A.Rehe nende osakondade juhatajateks ilma

§ 29nõutava konkursinõudeta ametisse MA endiste vastavate osakondade juhid.

Jääb arusaamatuks, missugusest õiguslikust alusest lähtuti, kui ametikohad täideti konkursita ja kui nad kuulusid täitmisele konkursi korras. Samas jääb kaebajale arusaamatuks, miks ei esitatud temale uurimisosakonna juhataja, juriidilise osakonna juhataja ja järelvalveosakonna juhataja ametikohti, kuna ta oma kvalifikatsiooni poolest oleks sinna sobinud. Kaebajal puudub täpne informatsioon, missugustel kuupäevadel väljaantud käskkirjadega täideti uurimisosakonna, järelvalveosakonna ja juriidilise osakonna juhataja ametikohad, mistõttu ta taotles kohtult nende väljanõudmist. Kaebaja leiab, et lähtudes RM määruse nr 8 jõustumise kuupäevast 01.02.04, pidid märgitud ametikohad olema täitmata 22.01.04 ja 30.01.04.a., so ajal, kui kaebuse esitajale tehti esimesed pakkumised asuda senisest madalamale ametikohale (juhtivinspektori ametikohale). Ühtegi avalikku konkurssi maksude administreerimise, kontrolli või eeluurimisega tegelevate ametikohtade täitmiseks ei korraldatud. Kaebaja leiab, et peadirektor eiras kohtupraktikas väljakujunenud seisukohti ning

§ 116nõuet ja temale oleks pidanud pakkuma kõiki vabu ametikohti.

Kaebuse esitaja täpsustas, missugused ametikohad täideti ametnikega, kelle kvalifikatsioon on kaebaja omast madalam ja nende pakkumata jätmine kinnitab, et koondamisel rikuti kaebuse esitaja õigusi. Jäeti pakkumata vabad ametkohad.

§ 117

lg 1 p 3 järgi võib ametniku ametikohale mittevastavuse tõttu teenistusest 3 vabastada, kui tal puudub dokument, mis on vastavas ametis töötamise kohustuslik tingimus. Kui ametisse nimetati isik, kellel puudub kõrgema hariduse olemasolu tõendav diplom, ametikohale, mis eeldab kõrgharidust, toimib nimetamise õigust omav ametnik õigusvastaselt. Kui nimetati koondamissituatsioonis vabale ametikohale isik, kelle kvalifikatsioon sellele ei vasta ja jäetakse samas pakkumata ametikoht isikule, kelle kvalifikatsioon ametikoha nõuetele vastab, rikutakse ametniku õigusi. Pakkumised oleks tulnud teha kaebajale.

§ 116

lg 2 tulenevalt on koondamisel teenistusse jäämisel eelisõigus paremate teenistusalaste näitajatega ametnikel.

§ 116lg 4 kohaselt on juhil õigus teha ümberpaigutusi.

Nimetamise õigust omav isik oleks pidanud hoolega kaaluma, kellele ametnikest teha ettepanek asuda mingile ametikohale lähtudes teenistuslastest näitajatest ja kvalifikatsioonist. K.K.l, M.J., K.V., A.K.. A.K., A.N. , kes ei kuulunud varem kõrgemate ametnike hulka ja nüüd nimetati kõrgemate ametnike hulka, puudub kaebuse esitajaga võrdväärne töö-ja juhtimiskogemus. Isikuid oli võimalik nimetada vaid eksisteerivatele ametikohtadele. Eelotsustuse korras ei saa kaaluda ja võrrelda kvalifikatsiooni, kuna pole teada, millised ametikohad kuuluvad koondamisele, millised jäävad ja missugused luuakse. MA 27.10.03.a. ja 03.11.03 a nõupidamise protokollidest nähtub, et veel moodustamata struktuuri juhtivad ametikohad komplekteeriti „suunatud pakkumiste“ teel oktoobri lõpus ja novembri alguses ja 03.11.03 olid juba osakonnajuhatajate kohtadele asuvad isikud teada. Kaebaja ei teadnud, et tema ametkoht koondatakse ja ta ei saanud ennast teadvustada juhtkonnale. Kuna ei järgitud

§ 29, 30 nõudeid, siis ei saanud kaebaja kandideerida loodavatele ametikohtadele.

2) Haldusaktis puuduvad viited haldusakti andmise õiguslikele alustele, puudub selgitus vabastamisega seonduvalt arvestatud hüvitise ja töötasu suuruse ning selle arvestamise metoodika osas. Seega on haldusakt motiveerimata. Vaidlustatud käskkirja p 2.1. kohaselt tasuti hüvitusena kolme kuu ametipalk; p.2 .2 kohaselt etteteatamistähtajast puudu jäänud aja eest 5 tööpäeva palk ja p 2.3 järgi kasutamata jäänud puhkuse rahaline hüvitis 16,91 kalendripäeva eest. Kaebaja pangakontole laekus 23.02.04.a. 25 983, 70 kr. MTA-ist ja 11 693, 90 Eesti Töötukassast selgitusega väljamakse palgafondist. Käskkirjast ja pangakontolt ei nähtu, millise osa sellest moodustab p 2.1, p 2.3 tehtud makse, jääb arusaamatuks, missugust metoodikat kasutati leidmaks ühe tööpäeva keskmist tasu tuletamaks sellest viie tööpäeva palk ja hüvitis kasutamata puhkuse eest 16, 91 kalendripäeva eest. Puuduvad viited seadustele või määrustele, millest MTA arvutas p 2.1 kuni p.2.3 nimetatud tasud ja hüvitised. Kaebuse esitajal puudub võimalus haldusakti kontrollida PS § 15 toodud kaebeõiguse realiseerimiseks . RK HK on oma määrustes haldusajades 3-3-1-14-97 ja 3-3-1-30-97 asunud seisukohale, et haldusakti motiveerimine on üldine nõue, mis peab tagama PS § 15 kaebeõiguse realiseerimise. Kaebaja viitab ka Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-9-00, kus asus kohus seisukohale, et 4 maksuhaldur peab ettekirjutuses näitama muuhulgas intresside arvestamise metoodika; sama põhimõte laieneb ka antud juhule ja kui summa ei ole kontrollitav, siis on haldusakt kontrollimatu. Summade arvutamise metoodika on üks osa haldusaktist. 3) Tema avaliku teenistuse staaž on arvestatud vääralt ja sellest tulenevalt väljamakse ei ole kooskõlas

§ 131lg 1 p 4-ga.

Avaliku teenistuse staaži hulka jäeti arvestamata seadust eirates periood 03.09.1980-18.06.1993. Juhul, kui kohus leiab, et vastustaja on seadust tõlgendanud õigesti, siis ta palub HKS § 25 lg 5 ja 6 alusel jätta asja lahendamisel kohaldamata avaliku teenistuse seaduse (edaspidi

) § 182, kui Põhiseaduse § 12 vastuolus olev osas, mis avaliku teenistuse staaži arvutamisel seab

jõustumisele eelnenud aja teenistuse arvesse võtmise sõltuvusse isiku viibimisest või mitteviibimisest teenistuses 01.01.1996 ja käivitada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Teha vastustajale ettekirjutus täiendavate summade väljamaksmiseks. 4) Kaebuse esitaja palub välja mõista õigusabitasu summas 10 000.- krooni ja tasutud riigilõiv 10.-krooni. Vastustaja seisukohad Kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Maksu- ja Tolliamet vaidleb kaebusele vastu järgmistel asjaoludel: 1) Väide, et Maksu- ja Tolliamet pakkus kaebuse esitajale tema kvalifikatsioonile selgelt mittevastavat ametikohta ei vasta tegelikkusele. 30.jaanuaril 2004.a esitati Maksu- ja Tolliameti poolt M.M.´le koondamisteatis, milles tehti talle ettepanek asuda teenistusse Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna Põhja III talituse juhtivinspektori ametikohale. Koondamisteatises informeeriti kaebuse esitajat, et teiste vakantsete ametikohtade osas on võimalik saada täpsemat infot Merle Allert`ilt. Samal päeval (30.01.2004.

1. a)teavitas M.M. Maksu- ja Tolliametit, et on nõus koondamisega, kuna temale ei ole pakutud kõrgemale ametnikule vastavat ametikohta. Kuna M.M. ei andnud nõusolekut nimetamiseks Põhja III talituse juhtivinspektori ametikohale, tegi MTA 10. veebruaril 2004.a kaebuse esitajale ettepaneku tema üleviimiseks MTA uurimisosakonna juhataja asetäitja ametikohale kohusetäitjana või uurimisosakonna Lääne talituse talitusejuhataja ametikohale kohusetäitjana. 11. veebruaril 2004.a täpsustas MTA, et pakutav uurimisosakonna juhataja ametikoht on määratud ajaga, kuni lapsehoolduspuhkusel viibiva ametniku teenistusse naasmiseni. Samas pakkus vastustaja kaebuse esitajale ka kõiki teisi, M.M.´le teatise esitamise, teenistusest vabastamise käskkirja andmise (19. veebruaril 2004.
2. a)ajal ning ametniku vabastamise päeval (24.veebruaril 2004.a), vakantseid ametikohti, kuid kaebuse esitaja ei andnud nõusolekut enda nimetamiseks ühelegi Maksu- ja Tolliameti poolt pakutavale vakantsele ametikohale. 5 Eeltoodust nähtub, et MTA on püüdnud vältida isiku teenistusest vabastamist talle sobiva ametikoha leidmise teel, kuid ametnik ise ei soovinud teenistust jätkata, leides, et pakutavad ametikohad halvendavad kaebuse esitaja olukorda ja piiravad tema õigusi. M.M. märgib oma kaebuses, et talle juhtivinspektori koha pakkumine ei olnud ilmselgelt kooskõlas tema teadmiste ja oskustega ning senise töö- ning juhtimiskogemusega ega vastanud tema kvalifikatsioonile. Riigikohus on leidnud oma 14. novembri 2000.a otsuses nr 3-3-1-48-00 Galina Baukova kassatsioonkaebuse läbivaatamisel, et ametnikule sellise ametikoha pakkumine, millel teenistusülesanded nõuavad madalamat kvalifikatsiooni ja palk on väiksem kui tema senisel ametikohal, on kooskõlas seadusega, kui pakutav ametikoht vastab ametniku võimetele. MTA on seisukohal, et kaebuse esitajale pakutud juhtivinspektori ametikoht oli sobivaim vakantsetest ametikohtadest, mida Maksu- ja Tolliameti Maksupettuste Uurimise Keskuse nõunikule antud ajahetkel, arvestades kaebuse esitaja erialast ettevalmistust ning teadmisi, pakkuda oli. Pakutud ametikoht eeldab häid teadmisi kriminaalõiguse ja kriminaalmenetluse valdkonnas ning majanduse ja rahanduse põhiprotsessidest. Juhtivinspektor peab olema suuteline iseseisvalt ja initsiatiivikalt töötama ning peab olema suuteline võtma iseseisvalt vastu otsuseid. Juhtivinspektori teenistuskohustuseks on muuhulgas ka uurimisgrupi juhina meeskonnatöö juhtimine, grupis töötavatele ametnikele tööalaste korralduste ning ülesannete andmine ning nende täitmise kontrollimine. Riigikohus on asunud oma 22. mai 2000.a otsuses nr 3-3-1-14-00 seisukohale, et eise ametikoha pakkumise eesmärgist tuleneb ka see, et mitme vaba võrdväärse ametikoha olemasolul tuleb ametnikule anda valikuvõimalus. Kuna M.M. tundis 30.01.2004.a kirjalikus vastuses huvi vakantsete kõrgema põhigrupi ametikohtade vastu, tegi MTA kaebuse esitajale veelkord ettepaneku tema üleviimiseks kas uurimisosakonna juhataja asetäitja ametikohale kohusetäitjana määratud ajaks või uurimisosakonna Lääne talituse talitusejuhataja ametikohale kohusetäitjana. Kaebuse esitaja leiab oma kaebuses, et 11.02.2004.a talle tehtud pakkumine oli vastuolus seadusega põhjusel, et uurimisosakonna juhataja asetäitja ametikohalt ega sellega võrdväärselt ametikohalt ei ole ükski ametnik enne struktuurireformi lapsehoolduspuhkusele jäänud. Eelnimetatud kaebuse esitaja väitega MTA nõustuda ei saa. Tolliameti peadirektori 21. veebruari 2002.a käskkirjaga nr 5.3-1/294 (lisatud) nimetati A. H. Tolliameti uurimisosakonna osakonnajuhataja asetäitja ametikohale kohusetäitjana. Tolliameti peadirektori 24. aprilli 2003.a käskkirjaga nr 5.3-2/420 lubati Tolliameti uurimisosakonna juhataja asetäitja kohusetäitja A. R. alates 28. aprillist 2003.a lapsehoolduspuhkusele. Seega on eksitav kaebuse esitaja kaebuses toodud väide, et Tolliameti eeluurimisega tegelevast struktuurist jäi lapsehoolduspuhkusele ametnik, kes oli talituse juhataja või selle asetäitja ametikohal. MTA nõustub kaebuse esitaja seisukohaga, et pärast lapsehoolduspuhkuselt naasmist tuleb ametnikule pakkuda analoogset ametikohta, mida ametnik täitis enne lapsehoolduspuhkusele jäämist. Eeltoodust tulenevalt võib järeldada, et pakkudes M.M.´le uurimisosakonna juhataja 6 asetäitja ametikohta määratud ajaks, kuni lapsehoolduspuhkusel viibiva ametniku teenistusse naasmiseni, käitus Maksu- ja Tolliamet seaduslikult. 2) MTA ei saa nõustuda kaebuse esitaja järeldusega, et kindlasti ei saa teenistusülesannete mittemuutumiseks lugeda olukorda, kus ametnik pidi varem juhtima ainult kas maksu- või tollivaldkonnaga tegelevat struktuuri, pärast ametite liitmist aga mõlema valdkonnaga tegelevat allüksust. Juhtimisstruktuuri koostamisel oli Maksu-ja Tolliameti ühendamise eesmärgiks ühtsete maksuhaldusprotsessi standarditele toetudes luua teeninduskeskne institutsioon, kus liidetakse kahe maksuhalduri põhi ja tugitegevused ning kajastada selgelt mõlema ameti liitumisest tekkiv ühisosa ja eraldi tegevused, mis võivad olla tolli- ja maksuspetsiifilised. Struktuuriüksuste ühendamine toimub neljas etapis 2004- 2005.a jooksul. Ühinemise I etapi käigus toimus uurimise ning siseteenuste osakondade liitmine ja maksuameti regionaalse juhtimisstruktuuri muutmine. Seega I etapis liideti struktuuriüksused, mille ülesanded olid sarnased (kattuvad) ning maksu- ja tollispetsiifilised struktuuriüksused säilitati endisel kujul. Maksuameti ja Tolliameti ühendamisega seonduv Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse § 5 lg 4 kohaselt Maksuameti ja tema kohalike asutuste ning Tolliameti teenistujad, kelle teenistusülesanded ja ametinimetus ühendamisega ei muutu või kelle ametinimetuse muutmisega ei muutu tööülesanded, jätkavad teenistust Maksu- ja Tolliameti koosseisus ning nende suhtes ei kohaldata

§ 29lg 1 sätestatud avaliku konkursi läbiviimise kohustust.

3) Maksu- ja Tolliamet on püüdnud kasutada kõiki seaduslikke vahendeid, et garanteerida ametite ühendamisel teenistuses olnud ametnikele nende endine töö ning on püüdnud vältida ametnike vabastamist koondamise tõttu. Selleks selgitati välja ametikohad, millised säilisid ja olid vastavuses ametikohustustega kahes ühendatavas ametis. Ametikohad, mis ei säilinud, kuna nende järele puudus ühendatud ametis kas vajadus või vastav töölõik, allutati koondamisreeglitest tulenevatele nõuetele. M.M. poolt kaebuses loetletud ametikohtade (uurimisosakonna juhataja, juriidilise osakonna juhataja, järelevalve osakonna juhataja) puhul ei olnud tegemist uute vakantsete ametikohtadega, mistõttu puudus seaduslik alus pakkuda neid ametikohti kaebuse esitajale. M.M. teenistusest vabastamise käskkirja andmise ajal

1. veebruaril 2004.a ning tema vabastamise päeval
2. veebruaril 2004.a ei olnud nimetatud ametikohad vabad. Nendel ametikohtadel jätkasid teenistust ametnikud, kes täitsid nimetatud üksuste juhtide funktsioone ka enne kahe ameti ühendamist. Kuna eelnimetatud ametnike ametikoha eesmärk, põhifunktsioonid ning nõutav erialane ettevalmistus ei muutunud, siis tulenevalt Maksuameti ja Tolliameti ühendamisega seonduva Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse § 5 lg 4 nendel ametnikel koondamissituatsiooni ei tekkinud. Ametnikele, kellel ametinimetuse muutmisega ei muutunud teenistusülesanded, jätkasid teenistust ühendatud Maksu- ja Tolliametis ning ametinimetuse muutmise kohta andis peadirektor vastava käskkirja. 7 Kuna uurimisosakonna juhataja, juriidilise osakonna juhataja, järelevalve osakonna juhataja teenistusülesanded ei muutunud (ametikohtade põhieesmärgiks oli nii enne, kui ka peale ametite ühendamist osakonna töö juhtimine ning korraldamine), siis nimetatud ametnikud jätkasid teenistust Maksu- ja Tolliametis ning nende osas andis peadirektor käskkirja ametinimetuse muutmise kohta. Maksu- ja Tolliamet on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole toonud välja ühtegi mõjuvat põhjust, miks Maksu- ja Tolliamet oleks pidanud pakkuma Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna Ida talituse, uurimisosakonna jälitustalituse, uurimisosakonna rahvusvahelise kriminaalkoostöö talituse, Põhja maksukeskuse juriidilise osakonna, kontrolliosakonna maksude tagastamise talituse, Põhja maksukeskuse kontrolliosakonna IV maksude tagastamise kontrollitalituse, Põhja maksukeskuse maksude tagastamise kontrolliosakonna II maksude tagastamise kontrollitalituse, kontrolliosakonna II kontrollitalituse, uurimisosakonna Põhja III talituse, haldusosakonna tehnika talituse juhataja ning tollikontrolli osakonna juhataja asetäitja ametikohta just M.M.´le. Ei vasta tõele, et M.M. peaks saama eelistused üksnes sõltuvalt kõrghariduse olemasolust. Ametnike sobivusel ametisse ja pakkumiste puhul arvestati haridusnõudeid, eri-kutse ja ametialast enesetäiendamist, teadmiste omandamist, nõudeid teadmistele ja oskustele, isikuomadusi, võimekust ja kogemust ametkonna teenistuses, senise teenistuse kulgemist ja teenistusstaazi jms kriteeriume. M.M. teenistusstaaz seejuures ametkonnas ei olnud pikk ja selles mõttes tema juhtimiskogemus, arvestamine nõuniku spetsiifilise töö iseloomuga, ei andnud temale eeliseid. TMA on esitanud üksikasjaliselt põhistuse, miks ametnikud nimetati ametikohtadele lähtudes nende senisele teenistusele antud hinnangutest. 4) Kaebuse esitaja leiab, et kaevatavas haldusaktis puuduvad olulised viited haldusakti andmise õiguslikule alusele, samuti ei nähtu kaebuse esitajale tema vabastamisega seonduvalt arvestatud hüvitise ja töötasu suurus ning selle arvestamise metoodika. MTA on seisukohal, et
3. veebruari 2004.a käskkiri nr 1299-k vastab kehtivates õigusaktides sätestatule ning on igati arusaadav ja seaduslik. VVS § 74 lg 2 tulenevalt peab ameti peadirektori käskkiri vastama haldusmenetluse seaduses sätestatud vorminõuetele. HMS § 55 lg 4 kohaselt märgitakse haldusaktis selle andnud haldusorgani nimetus, haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri, haldusakti väljaandmise aeg ning muud õigusaktidega ettenähtud andmed.

§ 132

lg 2 kohaselt peab teenistusest vabastamise käskkiri vastama haldusdokumentidele esitatavatele nõuetele ning sisaldama vähemalt järgmised andmed: ametiasutuse nimetust, ametniku ees- ja perekonnanime, ametikoha nimetust, millelt ametnik vabastatakse, vabastamise aluse formuleeringut viitega seaduse paragrahvile, lõikele, punktile ning ametnikule makstava hüvituse suurust, kui vabastamisega kaasneb hüvituse maksmine. HMS § 54 kohaselt on haldusakt seaduspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. 8 HMS § 56 lg 2 sätestab, et haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Eeltoodust tulenevalt MTA 19. veebruari 2004.a käskkiri 1299-k vastab HMS nõutele käskkirja preambulis on viidatud kaebuse esitaja teenistusest vabastamise õiguslikele alustele (

§ 116

lg 1), samuti on toodud ära käskkirja andmise faktiline alus (ametikohtade arvu vähenemine). Vaidlustatavas käskkirjas on eraldi punktides välja toodud kaebuse esitajale teenistusest vabastamisel makstava hüvituse suurus (p. 2.

1. kolme kuu hüvitis teenistusest vabastamisel koondamise tõttu; p. 2.
2. hüvitis etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäevade eest; p. 2.
3. hüvitis kasutamata jäänud puhkuse eest), samuti on viidatud hüvitiste maksmise õiguslikele alustele (

§ 130lg 2 ja § 131 lg 1 p 2; puhkuseseadus § 25). Kuna töötuskindlustuse seaduse (edaspidi Tkindl

S) § 16 lg 2 kohaselt vähendatakse töölepingute kollektiivse ülesütlemise puhul avaliku teenistuse seaduse alusel makstavat teenistusest vabastamise hüvitist töötukassast TkindlS § 16 lg 1 alusel väljamakstud hüvitise võrra, siis on kaebuse esitaja teenistusest vabastamise käskkirjas eraldi välja toodud Eesti Töötukassa poolt M.M.´le makstav summa ning viidatud on ka hüvitise maksmise õiguslikule alusele (TkindlS § 16 lg 1 p 1 ning Eesti Töötukassa 18.02.04.a otsus nr 2000020). Vastustaja nõustub Riigikohtu järeldusega, et haldusakti motiveerimine on üldine nõue, mis peab tagama Põhiseaduse § 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse. Samas on Riigikohus asunud seisukohale, et haldusakt on piisavalt motiveeritud, kui see täidab oma eesmärki, on arusaadav ning kontrollitav. Hinnang motivatsiooni piisavusest ülejäänud osas saab olla vaid , mille kohaselt ainuüksi põhjalikumate sisuliste motiivide puudumine käskkirjas ei too kaasa vaidlustatud käskkirja tühistamist, kui vaidlustatud käskkiri on selles toodud õiguslike aluste ja akti andmise põhjuse osas üheselt mõistetav. MTA 19. veebruari 2004.a käskkiri nr 1299-k sisaldab kõiki

§ 132lg 2 sätestatud kohustuslikke andmeid, vabastamise asjaolusid (M.M.

vabastatakse teenistusest seoses Maksu- ja Tolliameti uue struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitamisega kaasneva ametikohtade arvu vähenemisega) ning viidatud on vabastamise õiguslikule alusele (

§ 116lg 1).

Asjakohatu on kaebuse esitaja viide Riigikohtu lahendile 3-3-1-9-00, kus Riigikohus asus seisukohale, et maksuhaldur peab ettekirjutuses näitama muuhulgas intresside arvestamise metoodika. Maksuhalduri ettekirjutuse puhul on tegemist haldusaktiga, mis on haldusorgani poolt antud haldusülesannete täitmisel avalik- õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks (eksternne haldusakt). Peadirektori käskkirja puhul on aga tegemist internse haldusaktiga, mida ameti peadirektoril on õigus anda teenistusalastes küsimustes ning mis peab vastama haldusmenetluse seaduses sätestatud vorminõuetele. Seega tuleb eristada internseid haldusakte (peadirektori käskkiri), mis kehtivad teenistuslikes suhetes ning eksternseid haldusakte (otsus, ettekirjutus), mis on adresseeritud kolmandatele isikutele. 9 Eelnimetatud vastustaja seisukohta toetab ka haldusmenetluse seaduse eelnõu seletuskiri (www.riigikogu.ee): “Haldusakt peab olema suunatud halduse organisatsioonist väljapool asuvatele isikutele. See tunnus eristab haldusakti teenistusaktidest, mille adressaadid on alamalseisvad haldusorganid ja teenistujad (nt asutuse sisekord, asjaajamiskord, õigusaktide kohaldamise juhendid, järelevalvetoimingud). Sellisel juhul ei kohaldata haldusakti andmise menetlussätteid ja haldusakti õiguspärasuse, kehtivuse ja kehtetuks tunnistamise regulatsiooni”. Ühegi kehtiva õigusaktiga ei ole ette nähtud arvestusmetoodika kajastamise kohustust teenistusest vabastamise käskkirjas.

§ 132

lg 2 kohaselt peab teenistust vabastamise käskkiri muuhulgas sisaldama ametnikule makstava hüvituse suurust, kui vabastamisega kaasneb hüvituse maksmine. Nimetatud nõue on Maksu- ja Tolliameti poolt täidetud. Juhul kui seadusandja oleks tahtnud, et teenistusest vabastamise käskkirjas tuleb kajastada ka hüvitise arvutamise metoodika, oleks vastav kohustus tulnud sätestada

§ 132lg 2 koos teiste kohustuslike andmetega.

Seega on põhjendamatu kaebuse esitaja väide, et arvestusmetoodika puudumise korral on akt motiveerimata, pole kontrollitav ning seetõttu kuulub tühistamisele. Arvestusmetoodika puudumine teenistusest vabastamise käskkirjas ei takista kaebuse esitajal vaidlustatud akti kontrollida, sest seaduseandja on teistes õigusaktides ette näinud normid, mis annavad ametnikule võimaluse kontrollida temale arvestatud ja makstud või maksmisele kuuluva palga ( sh lõpparve) õigsust. Juhul kui kaebuse esitaja pidas vajalikuks kontrollida MTA poolt arvestatud lõpparve õigsust, oli tal võimalus pöörduda tööandja poole, kuna palgaseaduse § 8 lg 1 kohaselt on tööandja kohustatud töötaja soovil andma andmed temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva palga kohta. Nimetatud paragrahvi lõike 2 kohaselt on tööandja kohustatud palga maksmisel töötaja soovil andma talle kirjaliku või tema nõusolekul elektroonilise teatise töötajale arvutatud palga koostisosade, samuti tema palgast kinni peetud summade, tema eest arvestatud sotsiaalmaksu ja tema nimel tehtud sissemaksete kohta. Käesoleva ajani ei ole M.M. pöördunud Maksu- ja Tolliameti poole sooviga saada andmeid temale arvestatud ja makstud lõpparve kohta. 5) Kaebuse esitaja leiab, et Maksu- ja Tolliamet on valesti arvestanud kaebuse esitaja staaži ja kohaldanud seadust vääralt või kohaldanud alusetult Põhiseadusega vastuolus olevaid sätteid.

§ 182

lg 1 sätestab, et isikule, kes

jõustumisel on teenistuses, arvutatakse teenistusstaaži

§ -des 153-156 sätestatud korras. M.M.´le teenistusstaaži arvutamisel lähtus Maksu- ja Tolliamet kehtivatest

§ 153-156 ja 182 sätetest.

Kuna õigusaktid ei anna valitsusasutusele volitust jätta kehtivat seadust või selle sätet kohaldamata, siis on alusetu kaebuse esitaja väide, et Maksu- ja Tolliamet on valesti arvestanud kaebuse esitaja staaži, kohaldades Põhiseadusega vastuolus olevaid sätteid. 6) MTA on seisukohal, et peadirektori 19.02.2004.a käskkiri nr 1299-K on seaduslik, põhjendatud ja vastab

§ 132lg 2 sätestatud nõuetele, mistõttu on asjakohatu M.M.

väide, et kuna haldusaktis puuduvad viited õigusaktidele, millest lähtudes on haldusakti 10 andja arvutanud kaebuse esitajale teenistusest vabastamisel tasutud summad ning puudub metoodika ja arvutuskäik, kuidas summa on leitud, pole kaevatav käskkiri motiveeritud ja kontrollitav ning kuulub seetõttu tühistamisele. Samuti on paljasõnaline ja tõendamata M.M. väide, et kaebuse esitajale jäeti pakkumata terve rida tema kvalifikatsioonile vastavaid ametikohti ega antud võimalust konkureerida nendel ametikohtade. 7) Kaebuse esitaja kohtukulud tuleb jätta tema enda kanda. Kohtu seisukohad ja otsus Kohus kuulanud ära protsessiosaliste seisukohad, uurinud asjas esitatud materjale, leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. 1.Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi

) § 116 lg 1 kohaselt võib ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastada ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähendamisel, teenistuse ümberkorraldamisel või ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisel. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et ametnikku ei vabastata, kui teda on võimalik tema nõusolekul nimetada teisele ametikohale. Eelnimetatud sätete eesmärgiks on vältida isiku teenistusest vabastamist talle teise sobiva ametikoha leidmise teel. Samas on kohtupraktika asunud seisukohale, et mitme vaba võrdväärse ametikoha olemasolul on ametnikul õigus valida endale sobivaim ametikoht. 2. Vastustaja on piisava põhjalikkusega esitanud andmed, millest nähtub, et kaebuse esitajale oli kättesaadav informatsioon, mis puudutas teenistuse ümberkorraldamist ja kuidas püüti ametnikku mitte vabastada, vaid leida temale sobiv ametikoht selleks, et ametnik annaks nõusoleku nimetada ta ametisse. Vaidlust ei jäänud küsimuses, et koondamisteatisele järgenvalt tehti M.M.le 30.01.04.a. ettepanek asuda teenistusse MTA uurimisosakonna Põhja III talituse juhtivinspektori ametikohale; 10.02.04.a. ettepanek üleviimiseks MTA uurimisosakonna juhataja asetäitja ametikohale kohusetäitjana, või uurimisosakonna Lääne talituse talitusejuhataja ametikohale kohusetäitjana, seejuures 11.02.04 täpsustati, et pakutav uurimisosakonna juhataja ametikoht on määratud ajaga, kuni lapsehoolduspuhkusel viibiva ametniku teenistusse naasmiseni. Kaebuse esitaja ei nõustunud vastustaja seisukohaga, et oli pakutud kõiki teisi teatise esitamise päeval, teenistusest vabastamise käskkirja andmise ajal ning vabastamise päeval olemasolevaid vakantseid ametikohti. M.M. leidis, et ta ei pidanud otsima intranetist vabu ametikohti ning esitama taotlust, vastav initsiatiiv saab tulla üksnes tööandjalt. Ka ei pidanud ta kasutama võimalust osaleda ametkonnasisesel konkursil. Kohus leiab, et kaebaja seisundit ei ole halvendanud vastustaja poolt pakutud täiendav võimalus näidata omaalgatuslikult initsiatiivi leida temale sobiv ametikoht, kuna tema senine ametikoht koondati. Teenistuse ümberkorraldamise käigus oli kõigile 11 teenistujatele pakutud võrdselt võimalus saada informatsiooni ja esitada oma seisukoht. Kaebuse esitaja selgitustest ei nähtunud, et talle tehti takistusi informatsiooni hankimisel, saamisel, ta ei väitnud, et ta avaldas soovi koondamisest teadasaamisel asuda mingile ametikohale või et ta oleks selgitanud, missugune ametikoht oli tema jaoks soodsam, kui pakutud ametikohad. Kaebuse esitaja on kohtukaebuse ajaks ja kaebuse toetamise ajal alles asunud uurima, missugused oleksid olnud võimalikult soodsamad pakkumised. M.M. väitis, et Põhja III talituse juhtivinspektori ametikoha pakkumine ei vastanud ilmselgelt nõuetele, mis kinnitaks, et teenistuja koondamist püüti vältida. Kaebaja leidis, et juhtivinspektori koht ei ole vastavuses tema teadmiste, oskuste ja kvalifikikatsiooniga ning ka palgaaste on madalam. Ta leiab, et pakkuma oleks pidanud võimalikult soodsamaid kohti, kuivõrd sellised kohad olid loomisel ja seega tekkis võimalus neid pakkuda. Seega leiab M.M., et pakutav ametikoht oli senisest ametikohast nii võimupositsioonilt lähtudes madalam ning vastavalt ka palgaaste, mis tõi kaasa ka sissetuleku vähenemise. Vastustaja väitis, et eelkõige oli märgitud ametikoha täitmiseks ettepanek tehtud arvestusega, et M.M. senise tehtud töö sisu ja tema kvalifikatsiooni ja ettevalmistuse tase eeldatavalt võimaldab asuda täitma sellel ametikohal märgitud ülesandeid. Arvestati, et kaebaja oli töötanud MTA MUK nõunikuna, tal oli erialane ettevalmistus, teadmised. Pakutud ametikoht eeldas häid teadmisi kriminaalõiguse valdkonnas, kriminaalmenetluse valdkonnas ning majandus ja rahandusprotsesside tundmist, seejuures on vajalik iseseisev ja initsiatiivikas tööoskus, et vastu võtta otsuseid. Juhtivinspektor peab suutma toime tulla uurimisgrupi juhina meeskonnatöö juhtimisel, ametnike suunamisel ja kohustuste kontrollimisel. M.M. teenistusstaaž vastustaja juures oli lühike, kuid arevstatud oli, et tema hariduslik ettevalmistus ja varasem teenistuskäik viitasid eeldustele toime tulla sellel ametikohal. Vastustaja selgituste kohaselt oli protsess teenistuajatele vastavate pakkumiste tegemisel läbimõeldud ja ette valmistatud ning pakkumine ei olnud juhuslik ega formaalne. Kohus asja arutamise käigus kontrollinud tehtud pakkumisi, vakantsi ja ametikohtade täitmise andmeid kogumis leiab, et kaebajale tehtud pakkumine ei ole olnud formaalne, samas ka mitte pahatahlikult suunatud sellele, et kaebaja peaks kellegi suvaotsuse tõttu lõppastmes teenistusest lahkuma. Kaebuse esitaja eeldab, et pakutud ametikoht nõuab madalamat kvalifikatsiooni ja juba sellest tulenevalt ei saanud seda temale pakkuda ja lugeda kohaseks pakkumiseks. Kohus möönab, et palgaaste oli madalam senise ametikoha plagaastmega võrreldes, kuid vastustaja on piisava põhjalikkusega kirjeldanud, et täidetava töö sisu, maht ja vastutusaste ei viita kvalifikatsioonilt madalamate nõuete esitamise võimalusele ja sisuliselt ei olegi pakutud ametikohta võimalik hinnata nõuniku ametikohaga võrdluses madalamat kvalifikatsiooni eeldava kohana. M.M. enda seletused kinnitavad, et osaliselt kattuvad ülesanded nõuniku ametis tehtud tööga, kuid ta kartis, et uue ametikoha ülesanded muutuvad ulatuslikemaks. 12 Kaebuse esitaja sai tutvuda ametijuhenditega (projektiga), ehkki ta algul väitis, et seda ei võimaldatud. Kaebaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis viitaksid, et tegemist ei oleks kõrgkvalifikatsiooni nõudva ametniku ametikohaga. Vaidlust ei ole küsimuses, et kaebaja ei oleks saanud ametikohta vastu võtta põhjusel, et pakutava ametikoha ülesandeid ei saaks kaebaja täita ebapiisava kvalifikatsiooni ja ettevalmistuse taseme tõttu. Seadusega ei ole ilmselgelt kooskõlas pakkumine juhul, kui pakutav ametikoht tooks kaasa ohu, et teenistuja ei tule toime pakutud tööga mittepiisava kvalifikatsiooni tõttu. M.M. puhul sellist ohtu ei eeldatud ja kaebaja kinnitab, et tema kvalifikatsioon vastab kõrgtasemele. M.M.le oli teada, et tema senine sissetulek ei oleks oluliselt vähenenud, vastavad kokkulepped olid läbi arutatud. Kohus järeldab eelnevast, et M.M. kandidatuur teenistusse jäämiseks oli reaalselt läbi arutatud, temaga vesteldi, ta teadis sisemistest konkurssidest ning tutvus intraneti vahendusel toimunud reformi ning uue struktuuri kujundamise projektidega ja nn loodava koosseisuga. Märgitud ametikoha pakkumine ei saanud tuua kaasa isiku teenistusest vabastamist ja viia koondamiseni põhjusel, et see pakkumine tehti pahatahlikult ja suunatud tegevusena jätta ta ilma teenistusest. M.M. selgitas asja kohtulikul arutamisel, et ta ei soovinud seda ametikohta ka põhjusel, et tal oli kahtlus, et sellel ametikohal tuleb täita lisaks senisele neid ülesandeid, mis temale on vastuvõtmatud. Kohus märgitust ei saa järeldada, et tehtud pakkumise vastuvõtmine toonuks kaasa tema senise olukorra halvenemise ja õiguste piiramise. Kuna ametkond oli reformimisel ja eelkõige eesmärgil luua senisest võimekam organisatsioon, siis muutus sisuliselt kogu asutuse töö, töövaldkonnad selle tulemusel ei saanud jääda sellest muudatustest puutumatuks. Võimalik seniste ülesannete laienemine uuel ametikohal tulenes uue ametikohajärgsete ülesannete sisust ja olemusest. Senine nõuniku ametikoht kaotati, kuna puudus vajadus kitsalt sama sisu ja mahuga teenistuskoha säilitamiseks. M.M. motiivid pakutava ametikoha mittevastuvõtmiseks jäid ebaselgeks. Kaebaja väitis, et pakutava ametikoha ülesanded suure tõenäosusega võimaldavad temale anda ülesandeid, mis on seotud sündmuskohal viibimisega. Senisel ametikohal ei pidanud ta ise sündmuskohale minema. Kohus leiab, et kuna senine ametikoht kaotati, selle järgi puudus vajadus, siis ei saa uue loodud ja pakutava ametikoha puhul eeldada, et selle sisu ja maht oleksid jäänud samadeks. Pakkumine ei muutu sellest seadusevastaseks. Kaebuse esitaja pidas ise hilisemalt võimalikuks väita, et rida teisi ametikohti, mis temale jäeti pakkumata, oleksid olnud soodsamad. Samas nimetas ta nn soodsamate ametikohtadena mitmeid uurimistegevusega seotud ametikohti, ega leidnud, et nende ametikohtade puhul sündmuskohal viibimise vajadus on välistatud ja sellest tulenevalt pakkumine on ebasoodus. Veel jäi kaebaja selgitustest kohtule arusaam, et kaebaja leidis, et tema tööalase võimekuse suhtes antud hinnangukriteeriumid pidid olema temale teadaolevalt eranditult ja konkurentsitult kõrged, kuid samas ei ole kohtule esitatud materjalidest ilmnenud, et tema teenistusele oleks selline hinnang antud; arvestamata ei saa jätta, et teenistujate ametisse jätmisel ja nimetamisel olid tehtud prognoosid tööandja poolt ja vastavalt tehti ka pakkumised. Kaebuse esitajal oli õigus jätta pakkumine vastu võtma, mis ei tähenda, et tehtud pakkumine tuleb lugeda kaebaja suhtes seadusele mittevastavaks pakkumiseks. 13 Senise võimupositsiooni halvenemine ei saa olla kriteeriumiks, et lugeda pakkumine formaalseks. Vastustaja on nimetanud kriteeriumid, millistest ta pakkumisel lähtus, kohus leiab et administratsioon lähtus otsustamisel õigetest kriteeriumidest, arvestas M.M. võimeid, samal ajal vajadust leida võimetele vastav edasine teenistuskoht kaebajale, ka ülejäänud teenistujatele, kes tuli reorganiseerimisel tööga kindlustada. Vastustaja põhjendas oma seisukohta järgmiselt. Avaliku teenistuse seadus (edaspidi

) § 30 p 5 sätestab, et konkursi korras täidetavale vabale ametikohale võib nimetada ilma avaliku konkursita kohusetäitjaid.

§ 21

lg 2 p 2 kohaselt võetakse konkursi korras ametisse nimetatava ametniku kohusetäitja teenistusse konkursikomisjoni otsuses märgitud isiku ametisse astumiseni. Kuna Tolliameti uurimisosakonna osakonnajuhataja asetäitja ametikoha puhul on tegemist konkursi korras täidetava ametikohaga, siis tuginedes

§ 30

p 5 ja

§ 21lg 2 p 2 nimetas Tolliameti peadirektor 21.02.2002.a käskkirjaga nr 5.3-1/294 A.

H.´i määratud ajaks Tolliameti uurimisosakonna osakonnajuhataja asetäitja ametikohale kohusetäitjana kuni konkursikomisjoni otsuses märgitud isiku ametisse astumiseni. M.M. nõustus põhimõtteliselt ka ise vastustaja märgitud selgitustega, kuid ta leidis, et pakutud koht ei saanud olla sobiv ja vastuvõetav, kuna ta ei näe põhjust, miks ta oleks pidanud leppima teenistuse jätkamisega üksnes ajani, mil eelisõigusega lapsehoolduspuhkuselt naasev teenistja asub teenistusse. M.M. väitis, et tema teadmisel oli ajal, mil temal tuli teha valik, teada, et A.H. asub teenistusse lähemas tulevikus. Kohus möönab, et M.M.l oli õigus loobuda pakutud võimalusest. Pakkumine iseenesest ei ole seadusega vastuolus, üksnes viitab, et vastustaja tegevuses puudus suunitlus või tahtlus jätta M.M. teenistuseta. Kaebuse esitaja kaebus tugineb suures osas väitele, et tegelikult olid olemas võrdväärsetena ametikohad, mille pakkumata jätmine on toonud kaasa kaebaja õiguste rikkumise. Kaebajale ei pakutud uurimisosakonna juhataja, juhatja asetäitja, juriidilise osakonna juhataja, järelvalve osakonna juhataja, kontrolliosakonna juhataja ametikohti väites, et need ametikohad tuli täita juba teenistuses olevate töötajatega. Vastustaja on märkinud põhjused, miks neid ametikohti ei ole M.M.le pakutud. Kuna Maksu-ja Tolliameti ühendamise eesmärgiks oli ühtsete maksuhaldusprotsesside standarditele toetudes luua teeninduskeskne institutsioon, milles liidetakse kahe maksuhalduri põhi ja tugitegevused ja kajastada liitumisest tekkiv ühisoas ning eraldi tegevused ja struktuurüksuste ühendamine oli planeeritud pikaajaliselt ja neljas etapis, siis I etapis toimus uurimise ning siseteenuste osakondade liitmine ja maksuameti regionaalse juhtimisstruktuuri muutmine. Kaebaja selles osas vastustaja tegevust kahtluse alla ei seadnud ning vastustaja väiteid ümber ei lükanud. 14 Kui I etapis liideti struktuurüksused, mille üelsanded kas kattusid või olid sarnased, siis maksu-ja tollisptesiifilised struktuurüksused säilitati endisel kujul. ! ! "# $ %% $ & ' " () $ $ & $ ! * ( ( ) ( + $ , $ $ $ $ ( ( -.& $ & 1 $ ( 0 / )& ( ( ( 2 0 ( ( #& 3 4 ( 4 45 .)/& & ( $ $ $ ' " %% . $ & $ ( $ $ ' $ $ %% $ $ Kaebuse esitaja leidis, et kaebuse läbivaatamisel tuleb analüüsida, kas Maksu- ja Tolliamet järgis juhtivate, kaebuse esitaja kvalifikatsioonile vastavate ametikohtade täitmisel ühendatud ametis seadusest tulenevaid nõudeid. Kaebuse esitaja on seisukohal, et juhul, kui nõudeid ei järgitud, halvendati sellega oluliselt kaebuse esitaja võimalusi saada nimetatud tema kvalifikatsioonile vastavale ametikohale. 15 Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg 1 kohaselt võib kaebuse toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kaebuse esitamisel ei ole kaebaja kohtukaebuses esitanud nõuet tuvastada Maksu-ja TA tegevuse õigusvastasust tuvastusnõudena, kaebaja ei nimetanud selleks ka põhjendatud huvi. Vastustaja juhtis kaebaja tähelepanu vajadusele selgitada, kas kaebuse esitaja soovib HKS § 19 lg 8-9 tulenevalt muuta taotluste ulatust. Vastustaja vastusele reageeris kaebaja selgitusega, et ta ei ole soovinud esialgse kaebuse taotlusi laiendada ja seetõttu ei ole ta kaebuse palvepunktides vastavat täiendust teinud (tlk 93), ta ei vaja otsuse resolutsioonis sellist konstateeringut, ta on eksitavalt sõnastanud oma kaebuse motivatsiooni täienduse. Vastustaja leidis, et kaebeõiguse olemasolu tõestamisel, subjektiivse õiguse rikkumise väljatoomisel peab kaebaja välja tooma seose selles, et konkreetse objektiivse õiguse rikkumine halduse poolt on kaasa toonud tagajärjed tema õiguslikus seisundis. Kaebeõigus tekib, kui konkreetne vaidlustatud toiming või administratsiooni tegevus on isiku õigusi rikkunud ja kaebuse esitaja pöördub selle tõttu kohtusse. Kaebuse esitaja pöördus kohtusse põhjusel, et ta ei nõustunud teenistusest vabastamisega ja tehtud väljamaksetega seotult ebaõige teenistusest vabastamisega. Vastustaja oli seisukohal, et M.M.l nimetatud põhjendatud huvi puudub, mistõttu puudub käesoleva haldusasja lahendamisel vajadus hinnata Maksu- ja Tolliameti toimingute õiguspärasust struktuuriüksuste juhtide ametikohtade täitmisel. Kaebuse esitaja täpsustas kaebuse sõnastust ning taotluste ulatust ei soovinud laiendada ja leidis, et kaebaja üksnes motiveerib

§ 116

raames oma seisukohti, kuna kaebaja leiab, et

§ 116

lg 3 kohaselt oleks temale saanud teha pakkumisi, millele asumiseks ta oleks andnud nõusoleku, mis kinnitab, et koondamine oli välditav. Kohus on märgitu tõttu kontrollinud kaebuse toetamisel esitatud asjaolusid kaebaja taotlusel kaebuse täiendavate motiividena ja põhistusena. Kohus on juba märkinud, et vastustaja on oma tegevuses juhindunud Maksuameti ja Tolliameti ühendamisega seonduv Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse § 5 lg 4 , mille kohaselt Maksuameti ja tema kohalike asutuste ning Tolliameti teenistujad, kelle teenistusülesanded ja ametinimetus ühendamisega ei muutu või kelle ametinimetuse muutmisega ei muutu tööülesanded, jätkavad teenistust Maksuja Tolliameti koosseisus ning nende suhtes ei kohaldata

§ 29lg 1 sätestatud avaliku konkursi läbiviimise kohustust.

Vastustaja on selgitanud välja reorganiseerimisega kaasnevad protsessid ja kohustused.

§ 115

lg 2 kohaselt ei ole ametiasutuse reorganiseerimine ametniku vabastamise aluseks. Kui reorganiseerimisega kaasneb ametikohtade koondamine, siis võib ametniku vabastada

§ 116lõike 1 alusel.

Eelnimetatu rakendamiseks pidi Maksu- ja Tolliamet välja selgitama need ametnikud, kes jätkasid teenistust ühendatud ametis. Kohus leiab, et kaebuse esitaja lähtub väärast eeldusest lugedes pakkumisi formaalseteks, kuna temale ei pakutud kõrgema teenistuajate grupi ametikohta. 16 Kohus leiab ka seda, et seadusest ei tulene, et koondamisel tuleb ametnikule pakkuda kõiki vabu ametikohti, kuna koondamist läbiviiv ja ametisse nimetamise õigust omav isik on seotud nii

§ 116lg 2 sätestatud eelistuskriteeriumidega kui tavapärase töökorraldusega.

Eesmärgiks on isiku teenistusest vabastamist vältida temale teise sobiva ametikoha leidmise teel. Vastustaja oli selgitanud, et ta pidi koondamissituatsioon ning kelle osas mitte. arvestama, kelle osas on tekkinud Ametnikud, kelle teenistusülesanded ja ametinimetus ei muutunud üldse või ei muutunud olulisel määral või ametinimetuse muutmisega ei muutunud oluliselt teenistusülesanded, jätkasid teenistust. Selleks, et määratleda, kelle teenistusülesanded muutusid, võrreldi ametnike senist ametikohta ning uut ametikohta läbi struktuuriüksuste põhimääruste ja ametijuhendite. Teenistusülesannete võrdlemisel lähtuti ennekõike järgmistest põhimõtetest – kas muutub ametikoha eesmärk, millised on muudatused põhifunktsioonides ning kas ametniku ülesannete maht suureneb oluliselt. Maksu- ja Tolliamet asus seisukohale, et kui ametikoha eesmärk ja/või põhifunktsioonid ja/või ülesannete maht oluliselt ei muutunud, siis ametnik jätkas teenistust ühendatud ametis Kaebuse esitaja väide, et vastustaja kirljeldatud situatsioonis oli Maksu- ja Tolliametil kohustus pakkuda ametikohti

§ 116

lg 3 alusel üksnes neile ametnikele, kes kuulusid vabastamisele ametikoha koondamise tõttu ja vastasid oma kvalifikatsioonilt vaba ametikoha nõuetele, jääb vastuoluliseks. Ametite ühendamisega Maksu- ja Tolliametiks toimusid ulatuslikud struktuurimuutused (uurimise ning siseteenuste osakondade liitmine ja maksuameti regionaalse juhtimisstruktuuri muutmine), mis omakorda tõi kaasa ka teenistuse ümberkorraldamise ning vajaduse ametnike ümberpaigutusteks. Maksu- ja Tolliamet esitas andmed, mis kinnitavad, et püüti kasutada seaduslikke vahendeid, et garanteerida ametite ühendamisel teenistuses olnud ametnikele nende endine töö ning MTA on püüdnud vältida ametnike vabastamist koondamise tõttu. Need ametikohad, mis ei säilinud, kuna nende järele puudus ühendatud ametis kas vajadus või vastav töölõik, allutati koondamisreeglitest tulenevatele nõuetele. Kaebuse esitaja kuulub gruppi, kelle ametikoht ei säilinud ja seetõttu on täidetud nõue, et pakuti ametikohti ja järgiti vaba ametikoha olemasolu nõuet. Maksu- ja Tolliameti juriidilise osakonna juhataja ametikoht ei avanenud uue vaba ametikohana, mida oleks tulnud pakkuda M.M.´le. Kohus leiab, et kuna juriidilise osakonna juhataja ametikoht on koosseisuline ametikoht, teda ei ole kaotatud reorganiseerimise käigus, tuli senine ametikoha täitja nimetada ametikohale teenistuse jätkamiseks. Kaebuse esitaja leiab, et Maksu- ja Tolliameti juhtivad ametikohad nii keskasutuses kui kohalikes struktuuriüksustes komplekteeriti temale teadmata põhjustel isikutega, kelle osas puudub informatsioon nende eelistamise kohta. 17 Oktoobris 2003 kuulutati Maksuametis välja sisemine konkurss piirkondlike maksukeskuste juhtide ametikohtadele. Vastustaja selgitas, et tegemist ei olnud avaliku konkursiga

§ 29-33 mõttes.

Nimetatud konkursi eesmärgiks oli Maksuameti teenistus olevate ametnike hulgast välja selgitada ametnike ring, kes võiksid olla potentsiaalsed kandidaadid maksukeskuste juhatajate ametikohtadele. Kõigil Maksuametis teenistuses olnud ametnikel (sh M.M.l) oli võrdne võimalus saada nimetatuks piirkondliku maksukeskuse juhi ametikohale. Kaebuse esitaja ei pidanud võimalikuks nimetatud konkursil osaleda. M.M. selgitas, et ametkonnasiseselt jäi arusaamatuks, mida märgitud konkurss taotleb. Ta ei soovinud selles osaleda ega osalenud. Kohtuliku arutamise tulemusel ei selgunud, miks kaebaja peab oma õigusi rikkuvaks sisemise konkursi toimumist, millest tal oli võrdselt teistega võimalus osaleda. Kui MTA püüdis otsida täiendavaid võimalusi selgitamaks välja, kes teenistujatest sooviksid jätkata töötamist ühendatud ametis ja missugused oleksid nende väljavaated ja eelistused, siis andis see tööandjale võimaluse teostada ümberpaigutusi ja pakkumisi süsteemsemalt, samas võimaldas isikutel avaldada initsiatiivi. Kaebaja võimalused sellega ei ahenenud, kuivõrd järgnevalt järgiti koondamise reegleid. Kaebuse esitaja leiab kaebuse täienduses, et rida kaebuse esitajale sobivaid ametikohti täideti ametnikega, kes olid kaebuse esitajast madalama kvalifikatsiooniga ega vastanud kõrghariduse puudumise tõttu ametikohale esitatavatele nõuetele. Vastustaja on esitanud andmed vastavalt kaebaja poolt märgitud ulatuses ja selgitas, missugused omadused ja kriteeriumid olid teenistuse jätkamisel hinnatud ja selgitatud. Vastustajalt saadud andmetel kinnitas kaebaja, et Põhja maksukeskuse juriidilise osakonna juhataja ametikohale kohusetäitjana M. K.´i, kontrolliosakonna maksude tagastamise talituse juhataja ametikohale kohusetäitjana J. L.´i, Põhja maksukeskuse kontrolliosakonna IV maksude tagastamise kontrollitalituse juhataja ametikohale kohusetäitjana K. K.´i, Põhja maksukeskuse maksude tagastamise kontrolliosakonna II maksude tagastamise kontrollitalituse juhataja ametikohale kohusetäitjana M. J.´e, Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonna II kontrollitalituse juhataja ametikohale kohusetäitjana K. V., tollikontrolli osakonna juhataja asetäitja ametikohale kohusetäitjana A. K., uurimisosakonna Põhja III talituse juhataja ametikohale kohusetäitjana A. K.´i ning haldusosakonna tehnika talituse juhataja ametikohale kohusetäitjana A. N.´i, kinnitamise motiivid on ebaselged ja isikute kvalifikatsiooninõuete täitmist ei ole arvestatud. Maksu- ja Tolliameti peadirektor, nimetades kaebuse esitaja poolt mainitud ametnikud ülalnimetatud ametikohtadele, teostas talle antud kaalutlusõigust, võttes arvesse ametnike eelnevat teenistusstaaži, kvalifikatsiooni, teenistusalaseid näitajaid ning muid olulisi asjaolusid. 18 Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse juriidilise osakonna juhataja ametikohale nimetati kohusetäitjana M. K., kes oli eelnevalt teenistuses Maksuameti juriidilise osakonna juhataja asetäitjana. Seoses Maksu- ja Tolliameti uue struktuuri ja koosseisu kinnitamisega Maksuameti juriidilise osakonna juhataja asetäitja ametikoht koondati. Osakonna juhataja asetäitjana täitis M. K. oma ametiülesandeid väga hästi, tegemist on suure töövõime ja laialdaste teadmistega ametnikuga, kes on võimeline töötama pingeolukorras ja valmis vastu võtma otsuseid. Osakonna juhataja asetäitjana töötades oli M. K.´i üheks teenistusülesandeks ka maksuhalduri kohalike asutuste juhendamine s.h koolituste läbiviimine. 2002- 2003 aasta jooksul viis ta läbi koolituse kõigis maksuhalduri kohalikes asutustes

§ 116

lg 3 kohaselt paluda teenistusse tagasivõtmist, kuna Ida maksukeskuses jäi ametikoht täitmata. MTA selgitas kaebajale, et kuigi kaebuse esitaja viitab nii halduskohtule 18.03.2004.a esitatud kaebuses, kui ka kaebuse täiendustes ameti rikkumistele, mis seisnesid väidetavalt temale teise ametikoha pakkumata jätmises

§ 116

lg 1 kohaselt ning

§ 116

lg 3 alusel uue loodava ametikoha pakkumata jätmises, ei ole kaebuse esitaja kordagi esitanud TMA-le taotlust nimetatud pakkumiste esitamiseks, ka ei palu ta kohtu ettekirjutust teenistusse ennistamiseks, mis viitab asjaolule, et kaebuse esitajal puudus tegelik tahe teenistuse jätkamiseks ühendatud ametis ning käesolevalt teenistusse asumiseks. Kaebuse esitaja ei ole oma käitumisega tõendanud, et soovib tegelikult teenistusse asuda Maksu- ja Tolliametis, mistõttu kaebuse esitaja viited tema õiguste rikkumisest on põhjendamatud ning otsitud. Kohus nõustub vastustajaga. 22 Kaebuse esitaja esitas 29.10.2004.a. toimunud kohtuistungil täiendavaid tõendeid ning leidis, et Maksu- ja Tolliamet oleks pidanud koondamissituatsioonis pakkuma M.M.´le muuhulgas Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna Ida talituse juhataja, uurimisosakonna jälitustalituse juhataja ja uurimisosakonna rahvusvahelise kriminaalkoostöö talituse juhataja ametikohta. Eelnevates kaebuse täiendustes on M.M. leidnud, et Maksu- ja Tolliamet oleks pidanud talle pakkuma ka Põhja maksukeskuse juriidilise osakonna, kontrolliosakonna maksude tagastamise talituse, Põhja maksukeskuse kontrolliosakonna IV maksude tagastamise kontrollitalituse, Põhja maksukeskuse maksude tagastamise kontrolliosakonna II maksude tagastamise kontrollitalituse, kontrolliosakonna II kontrollitalituse, uurimisosakonna Põhja III talituse, haldusosakonna tehnika talituse juhataja ning tollikontrolli osakonna juhataja asetäitja ametikohta. Maksu- ja Tolliamet eelnimetatud M.M. väitega ei nõustunud. Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna Ida talituse juhataja ametikohale kohusetäitjana nimetati P. T., uurimisosakonna jälitustalituse juhataja ametikohale kohusetätijana M. R. ning uurimisosakonna rahvusvahelise kriminaalkoostöö talituse juhataja ametikohale kohusetäitjana E. K.. Maksu- ja Tolliameti peadirektor nimetas kaebuse esitaja poolt mainitud ametnikud ülalnimetatud ametikohtadele, teostas talle antud kaalutlusõigust, võttes arvesse ametnike teenistusstaaži Maksu- ja Tolliametis, mis on arvestatav kvalifikatsiooni hindamisel arvestades ka isikute eelnevalt täidetud teenistusülesandeid ning vastustaja poolt alljärgnevalt nimetatud olulisi asjaolusid. Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna Ida talituse juhataja ametikohale nimetati kohusetäitjana P. T., kes oli eelnevalt teenistuses Maksu- ja Tolliameti Maksupettuste Uurimise Keskuse (edaspidi MUK) Ida osakonna juhataja ametikohal kohusetätijana. Seoses Maksu- ja Tolliameti uue struktuuri ja koosseisu kinnitamisega Maksu- ja Tolliameti MUK-i Ida osakonna juhataja ametikoht koondati. Vastavalt MUK-i Ida osakonna põhimäärusele oli MUK-i Ida osakond Ida-Viru ja LääneViru maakondade territooriumil tegutsev MUK-i struktuuriüksus, kelle põhiülesandeks oli maksualaste kuritegude ennetamine, tõkestamine ja avastamine ning vastavate kuritegude kohtueelne menetlemine oma tööpiirkonnas. MUK-i Ida osakonna juhataja ametikoha eesmärgiks oli maksualaste kuritegude kohtueelse uurimise ja jälitustegevusealase töö juhtimine ja korraldamine. Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna Ida talitus on uurimisosakonna allüksus, kelle põhiülesandeks on maksuseaduste ning tollieeskirjade rikkumisega seotud kuritegude kohtueelne uurimine ja jälitustegevuse teostamine oma tööpiirkonnas (Ida-Viru ja Lääne-Viru maakonnas). Uurimisosakonna Ida talituse juhataja ametikoha eesmärgiks on maksuseaduste ning tollieeskirjade rikkumisega seotud kuritegude kohtueelse uurimise ja jälitustegevusealase töö juhtimine ja korraldamine. Seega sisuliselt läksid MUK-i Ida osakonna (struktuuriüksus) ülesanded üle uurimisosakonna Ida talitusele (allüksus) ning muutus toimus üksnes struktuuris. Kuna P. T.´il tekkis seoses struktuuri- ja koosseisu muutumisega koondamissitutatsioon, siis tulenevalt avaliku teenistuse seaduse (edaspidi

) § 116 lg 3 ning selleks, et vältida isiku teenistusest vabastamist, oli Maksu- ja Tolliamet kohustatud pakkuma talle teist sobivat ametikohta. P. T. asus teenistusse Maksuametisse 12.02.2001.a maksupettuste tõkestamise talituse pearevidendi 23 ametikohale ja alates 03.04.2001.a on ta MUK-i Ida osakonna juhataja kohusetäitja ning alates 01.02.2004.a Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna Ida talituse juhataja kohusetäitja. P. T. on lõpetanud 1996.a Tallinna Politseikooli politseitöö alal. Käesoleval ajal õpib P. T. Tartu Ülikooli Avatud Ülikooli õigusteaduskonna IV kursusel, lõpetamine on kavandatud 2004/2005 õppeaastal. Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna jälitustalituse juhataja ametikohale nimetati kohusetäitjana M. R., kes oli eelnevalt teenistuses Maksu- ja Tolliameti MUK-i jälitus- ja analüüsiosakonna juhataja ametikohal kohusetätijana. Seoses Maksu- ja Tolliameti uue struktuuri ja koosseisu kinnitamisega Maksu- ja Tolliameti MUK-i jälitus- ja analüüsiosakonna juhataja ametikoht koondati. Vastavalt MUK-i jälitus- ja analüüsiosakonna põhimäärusele oli MUK-i jälitus- ja analüüsiosakond MUK-i struktuuriüksus, kelle põhiülesandeks oli jälitustegevuse toimingute abil informatsiooni kogumine ettevalmistavate või toimepandavate maksudega seotud kuritegude kohta; kogutud informatsiooni selekteerimine, talletamine ja analüüsimine; toimepeandud kuritegude avastamine ja neid toime pannud isikute, tegelike kasusaajate ja organiseerijate tuvastamine. MUK-i jälitus- ja analüüsionakonna juhataja ametikoha eesmärgiks oli jälitustegevusealase töö juhtimine ja korraldamine. Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna jälitustalitus on uurimisosakonna allüksus, kelle ülesandeks on jälitustegevuse teostamine oma pädevuse piires jälitustegevuse seaduses ja ameti peadirektori poolt kinnitatavas jälitustegevuse juhendis ettenähtud alustel ja korras. Uurimisosakonna jälitustalituse juhataja ametikoha eesmärgiks on talituse jälitustegevusealase töö juhtimine ja korraldamine lähtuvalt kehtivast seadusandlusest jaosakonna põhimäärusest. Seega sisuliselt läksid MUK-i jälitus- ja analüüsiosakonna (struktuuriüksus) ülesanded üle uurimisosakonna jälitustalitusele (allüksus) ning muutus toimus üksnes struktuuris. Kuna M. R.´il tekkis seoses struktuuri- ja koosseisu muutumisega koondamissitutatsioon, siis tulenevalt

§ 116

lg 3 ning selleks, et vältida isiku teenistusest vabastamist, oli Maksu- ja Tolliamet kohustatud pakkuma talle teist sobivat ametikohta. M. R. asus teenistusse Maksuametisse 13.02.2001 revisjoni talituse pearevidendi ametikohale, alates 03.04.2001.a oli MUK-i Põhja osakonna juhtivinspektor, alates 03.10.2001.a MUK-i Põhja osakonna peainspektor, alates 10.02.2003.a MUK-i jälitus-ja analüüsiosakonna juhataja kohusetäitja ning alates 01.02.2004.a Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna jälitustalituse juhataja kohusetäitja. Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna jälitustalituse juhataja ametikohale nimetamisel õppis M. R. Tartu Ülikooli Õigusinstituudi IV kursusel, kavas lõpetada 2004/2005 õppeaastal. P. T. ja M. R. sisuliselt jätkasid oma endiste teenistusülesannete täitmist ning muutused olid üksnes struktuurilised. Maksu- ja Tolliametil ei olnud kohustust pakkuda Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna Ida talituse juhataja ning jälitustalituse juhataja ametikohta M.M.´le. Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna rahvusvahelise kriminaalkoostöö talituse juhataja ametikohale nimetati kohusetäitjana E. K., kes oli eelnevalt teenistuses Maksu- ja Tolliameti MUK-i Põhja osakonna juhataja ametikohal kohusetätijana. Seoses Maksu- ja Tolliameti uue struktuuri ja koosseisu kinnitamisega Maksu- ja Tolliameti MUK-i Põhja osakonna juhataja ametikoht koondati. 24 MUK-i Põhja osakonna juhataja ametikoha eesmärgiks oli osakonna kohtueelse uurimise ja jälitustegevusealase töö juhtimine ja korraldamine. Uurimisosakonna rahvusvahelise kriminaalkoostöö talituse juhataja ametikoha eesmärgiks on talituse rahvusvahelise kriminaalkoostööalase töö juhtimine ja korraldamine. Uurimisosakonna rahvusvahelise kriminaalkoostöö talituse puhul oli tegemist täiesti uue allüksusega. Samas tuli MUK-i Põhja osakonnal ka eelnevalt teha rahvusvahelist kriminaalkoostööd teiste riikide kohtueelse uurimise –ja jälitusametkondadega. Kuna E. K.´il tekkis seoses struktuuri- ja koosseisu muutumisega koondamissitutatsioon, siis tulenevalt

§ 116

lg 3 ning selleks, et vältida isiku teenistusest vabastamist, oli Maksu- ja Tolliamet kohustatud pakkuma talle teist sobivat ametikohta. E. K.´ile uurimisosakonna rahvusvahelise kriminaalkoostöö juhataja ametikoha pakkumisel võttis Maksu- ja Tolliamet arvesse E. K.´i eri-ja ametialaseid teadmisi, oskusi ja kogemusi, mis on vajalikud nii kriminaalmenetluse(jälitustegevuse) alases töövaldkonnas, eelnevaid teenistusülesandeid, teenistusstaaži Maksu- ja Tolliametis, juhtimisalase töö kogemust, meeskonna juhtimise oskust, võimeid, isiksuseomadusi, samuti tööalast käitumist. E. K. asus teenistusse Maksuametisse alates 10.04.2000.a maksupettuste tõkestamise talituse juhataja ametikohale kohusetäitjana, alates 02.04.2001.a MUK-i Põhja osakonna juhataja asetäitja ametikohale kohusetäitjana, alates 01.03.2004.a Põhja osakonna juhataja kohusetäitja ning alates 01.02.2004.a Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna rahvusvahelise kriminaalkoostöö talituse juhataja kohusetäitja. E. K. on lõpetanud Tallinna Politseikooli politseitöö alal. Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna rahvusvahelise kriminaalkoostöö talituse juhataja ametikohale nimetamisel õppis E. K. Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilise Seminari 3.kursusel. Kaebajal on kõrgharidus, mis puudub J. L.´il, E. K.´il, M. R.´il, P. T.´il, M. K.´l ja K. K.´il . Kohus ei saa nõustuda kaebaja väitega, et seadusest tuleneb õigus saada märgitud isikute ees eelisõigus; kaebaja ei nimetanud õigusnorme ega põhistusi, mis viitaksid, et vastustajal puuduksid motiivid, miks ta märgitud iskute teenistust pidas oluliseks. Ka ametkonna jätkusuutlikkus põhjendab teenistjate edasise töötamise vajadust.

§ 14

lg 1 kohaselt riigi-või kohaliku omavalitsuse ametnikuna võib teenistusse võtta 18- aastaseks saanud, vähemalt keskharidusega teosvõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel sätestatud ulatuses; lg 2 kohaselt kõrgema või vanemametniku ametikohale võib riigiteenistuses nimetada 21-aastaseks saanud ja vähemalt sama seaduse 1. lõikes sätestatud nõudmistele vastava isiku. Vaidlust ei ole küsimuses, et kaebaja poolt nimetatud isikud neile tingimustele teenistusse võtmisel ja järgnevalt ei vastaks. Puudus

§ 16

tulenev teenistusse võtmise keeld.

§ 17

kohaselt võib ametnikule teenistusse võtmisel teistsuguseid nõudeid või täiendavaid nõudeid kehtestada; lg 2 kohaselt võib täiendavad kvalifikatsiooninõuded kehtestada ametiasutuse juht, temast kõrgemalseisev ülemus või ametiasutus. Kvalifikatsiooninõuetele vastavust oli arvesse võetud, avaliku konkursi läbiviimiseni ei jõutud.

§ 30

lubab teenistusse võtmise avaliku konkursita ja teenistusse nimetamise ajutiste asendajate puhul ( p 4); konkursi korras täidetavatele ametikohtadele kohusetäitjatena ( p 5). Vastustaja leidis kvalifikatsiooninõudeid hinnates õigesti, et on võimalik isikute teenistuse jätkamine kvalifikatsiooninõudeid ja töö tulemuslikkust 25 hinnates rakendada senised teenistujad teenistuses kohusetäitjatena, et tagada sujuv ja häireteta ametkonna töö ja tagada tulemuslikkus. Kaebuse esitaja ei osanud ka ise nimetada, missugused meetmed lõppastmes ei ole kohased, kui on vajalik teenistuse ümberkorraldamine ja samal ajal tuleb teha pakkumised koondamisele kuuluvatele isikutele. Kaebaja väide, et koondamisel võrdsetena ei olnud arvestatavad temast madalama haridustasemega ametnikud ei tulene

§ 116

lg 2 nõuetest, kuna märgitud normis seatakse tingimuseks võrdsed teenistusalased näitajad. Teenistusalase näitajana ei hinnata kitsalt hariduse küsimust, vaid vastustaja on arvestanud hulga kriteeriumidega, sh eelistanud töö tulemuslikkuse saavutamist, milles on oma osa pikemal teenistusstaazil selles ametkonnas, ta on arvestanud, et isikud õpivad ja omandavad kõrghariduse lähemal ajal. Iseküsimus on, kas teenistujad tulevikus vastavad atesteerimise nõuetele või läbivad saabuva konkursi. Kaebuse esitaja ei tõendanud, et ülaltoodud ametnike kohta esitatud andmed ja iseloomustavad näitajad oleksid väärad. Kuna ametnikud omavad asutuse juhi hinnangul piisavat erialast ettevalmistust, teadmisi ja kogemusi nimetatud ametikohtadel töötamiseks, arvestatud oli, kellel on koondamisolukord, siis ei saa väita paljasõnaliselt, et kaalumisel on juht käitunud kontrollimatult ja suvaliste eelistustega. Vastustaja oli välja töötanud ka arvamuste ja hinnangute koostamise süsteemi ning kaebaja ei ole esitanud andmeid, et teenistusse nimetatud töötajad oleksid saanud ametkonna siseselt asutuse juhi otsustusele vastupidise hinnangu või nende teenistusnäitajad oleksid teistsugused ja esitatud kohtule vääralt. Kaebuse esitaja leidis veel, et ametikohtade täitmine eelisotsusena olukorras, kus polnud koostatud rahandusministri määruse projekti struktuuride ümberkorraldamisest ja koosseisude muutmisest, ei ole kooskõlas

§ 29ja 30 sätestatud korraga.

Vastustaja esitas andmed, et vastav Rahandusministri määrus võeti vastu 19.01.2004 ning see jõustus 01.02.2004 . MTA leidis õigesti, et kuni nimetatud ajani ei teinud ega saanudki teha Aivar Rehe Tolliameti peadirektorina ning Maksuameti peadirektori ülesandeid täites juriidiliselt siduvat ning tagasivõtmatut otsustust struktuuriüksuste juhtide ametikohtade täitmiseks. Vastustaja kinnitas, et kõik Maksu- ja Tolliameti struktuuriüksuste ja allüksuste juhtide nimetamised uutele ametikohtadele toimusid Maksu- ja Tolliameti peadirektori käskkirjadega alles peale rahandusministri 19.01.2004.a. määruse nr 8 jõustumist. Kohus leiab, et kaebaja õiguste piirangut märgitud asjaolust ei saa saabuda. Ettepanekute tegemine määruse mittejõustumise ajal ei ole seaduserikkumine. Plaanitud ja läbirääkimiste teel saavutatud tulemus saab tagada eduka lõpptulemi. Kohtuasja lahendamisel ei leidnud kinnitust, et kaebaja õigusi rikuti vastustaja õigusvastase tegevuse tõttu. Õiguslikult siduvad tagajärjed tekkisid peale õigusakti jõutamist. 2) Kaebuse esitaja väited seotult MTA käskkirja nr 1299-k motiveerimatusest või vastavate selgituste ja õiguslike viidete puudumisest haldusaktist arusaamiseks ning kaebeõiguse takistuses on alusetud. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega käskkirja 26 vastavuses HMS üldistele nõuetele ja

§ 132

lg 2 nõuete täitmist põhistavatele motiividele, nõuded on täidetud ja kohus ei korda esitatud seisukohti. 3) M.M. loobus esialgses nõudes esitatud taotlusest -tuvastada kaebuse esitaja avaliku teenistuse staaž perioodist 03.09.1980-18.06.1993, kuna selle nõude soovib ta esitada vajadusel riigi vastu. Esialgses kaebuses oli taotlus esitatud palvepunktis nr 4 ja 20.07.04.a. nõuete täpsustuse p 2 (tlk 93 ). Kohus võttis loobumise vastu ja lõpetas menetluse nõude osas. Samuti loobus kaebaja esialgses kaebuses esitatud kohustamisnõudest palvepunktis 5 „kohustada Maksu-ja Tolliametit ümber arvutama kaebuse esitaja töötasu kuni vabastamiseni“ Kohus võttis loobumise vastu kaebuse palvepunkti 5 osas ja lõpetas menetluse määrusega. 4) Kaebuse esitaja taotleb, et kohus kontrolliks seaduse õiget kohaldamist täiendava koondamishüvitise väljamaksmiseks, kuna ta leiab, et tema avaliku teenistuse staazi on loetud alusetult vähemana, kui seda kinnitavad vastustajale tema tööraamatu andmed ja koondamishüvitus oleks tulnud välja arvutada ja maksta

§ 131

lg 1 p 4 lähtudes, mitte lähtuda üksnes kaebaja töötamise ajast peale

-i jõustumist. Kaebuse esitaja on jätnud vaidlustamata teenistusse nimetamise käskkirja 15.01.03.a. nr 8 K (tlk 88), mille p 2 kohaselt loeti M.M. avaliku teenistuse staaziks seisuga 20.01.03.a. 2 aastat ja 9 kuud ja 25 päeva. Kaebaja palus HKS § 25 lg 5 ja 6 alusel jätta asja lahendamisel kohaldamata avaliku teenistuse seaduse (edaspidi

) § 182, kui Põhiseaduse § -ga 12 vastuolus olev norm osas, mis avaliku teenistuse staaži arvutamisel seab

jõustumisele eelnenud aja teenistuse arvesse võtmise sõltuvusse isiku viibimisest või mitteviibimisest teenistuses 01.01.1996 ja käivitada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Vastustaja on seisukohal, et Maksu- ja Tolliamet on M.M.´le teenistusstaaži arvestamisel lähtunud kehtivatest õigusaktidest, mistõttu puudub alus teenistusstaaži ümberarvutamiseks ning täiendava koondamisega kaasneva hüvitise välja mõistmiseks. Varasema tööstaazi lisamist teenistusstaazile reguleerib vastustaja on seadust tõlgendanud ja kohaldanud õigesti.

§ 182

. Kohus leiab, et

§ 182

lg 1 sätestab, et isikule, kes

-i jõustumisel on teenistuses, arvutatakse teenistusstaaži §-des 153-156 sätestatud korras. Paragrahvi 153 punktis 1 sätestatud tegevuse hulka arvatakse enne

-i jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes töötatud aeg ja nimetatud asutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg, välja arvatud teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites või relvajõududes. Teenistusstaaži arvutamise korda täpsustab Vabariigi Valitsuse 09.01.1996.a määrus nr 6 "Ametniku teenistuslehe pidamise ja teenistusstaaži arvutamise korra kinnitamine", mille kohaselt iskutel, kes 1. jaanuaril 1996. a olid

paragrahvi 2 teises ja kolmandas lõikes loetletud riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuses ametniku, abiteenistuja või koosseisuvälise teenistujana (sealhulgas kohakaasluse alusel), olid valitud Riigikogu liikmeks, Vabariigi Presidendiks, kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks või nimetatud Vabariigi Valitsuse liikmeks, olid teenistuses Eesti kaitseväes või 27 piirivalves (või kaitseväeteenistusega võrdsustatud teenistuses) või asendusteenistuses või olid suunatud õppima Eesti riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuse poolt, lisatakse teenistusstaažile vastavalt

paragrahvile 182 enne

-i jõustumist

paragrahvi 2 teises ja kolmandas lõikes loetletud riigi- või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes töölepingu alusel töötatud aeg ning töötamise aeg Vabariigi Valitsuse

1. jaanuari
2. a määrusega nr 1 "Nende endiste Eesti NSV ametiasutuste loetelu kinnitamine, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka" kinnitatud loetelus toodud asutustes. Kaebuse esitaja oli avalikus teenistuses prokuratuuris alates 03.09.1980.a kuni 18.06.1993.a. Töötades vahepealsetel aastatel erasektoris, asus kaebuse esitaja teenistusse Tartu Politseiprefektuuri nähtuvalt tööraamatu andmetest 06.03.2000.a. ( tlk 22) ja kaebaja vabastati 01.01.
3. M.M. nimetati seejärel ametisse Maksupettuste Uurimise Keskuses 20.01.2003.a. Maksuameti ja Tolliameti ühendamise tõttu on alates 01.01.
4. a, tööandjaks Maksu-ja Toalliamet kuni teenistusest vabastamiseni 24.02.2004.a. Vastustaja arvestas kaebaja avaliku teenistuse staazi alates 06.03.2000 aastast kuni 24.02.2004 a ja kohaldas vabastamisel koondamishüvituse määramiseks

§ 131

p 2 ning leidis, et hüvitus teenistusest vabastamisel tuleb maksta kolme kuu ametipalgas. Avaliku teenistuse staazi hulka arvestas vastustaja seega Tartu Politseiprefektuuris töötamise aja ja MUK-is töötamise aja isiku teenistusest vabastamiseni MTA-ist 24.02.2004.a. Vaidlust ei ole küsimuses, et

-i jõustumisel 01.01.1996.a ei olnud M.M. avalikus teenistuses, mistõttu puudus Maksu- ja Tolliametil seaduslik alus arvestada teenistusstaaži hulka teenistuse aeg prokuratuuris perioodil 03.09.1980.a kuni 18.06.1993.a. Kaebaja leiab, et temal on avaliku teenistuse staazi kokku arvestades enne

-i jõustumist riigiteenistuse aega ja peale

-i jõustumist avalikus teenistuses viibitud aega kokku ligi 17 aastat ( 16 a 8 k ja 14 p ), ehk koondamishüvitus oleks tulnud tasuda

§ 131

lg 1 p 4 alusel- 12 kuu ametipalk, kuna avaliku teenistuse staazi on tal üle kümne aasta. Kuna kohtu poolt eelnevalt viidatud õigusaktid ei anna valitsusasutusele volitust jätta kehtivat seadust või selle sätet kohaldamata ning vastustaja on õigesti leidnud, et Maksuja Tolliamet ei ole M.M.´le teenistusstaaži arvestamisel eksinud ning alusetult jätnud koondamisel hüvituse välja maksmata lähtudes

§ 131lg 1 p 4.

Kohus leiab, et ei ole alust teha vastustajale ettekirjutust koondamishüvitise väljamakse suurendamiseks põhjusel, et kohaldatud seadus on vastuolus põhiseadusega.

§ 182lg 1 esimest lauset ei anna kaebaja palvel tõlgendada kaebaja jaoks soodsamalt.

Vaidlust ei ole küsimuses, et kaebaja ei olnud teenistuses

jõustumisel 01.01.96.

§ 182

lg 1 esimese lause kohaselt isikule, kes käesoleva seaduse jõustumisel on teenistuses, arvutatakse teenistusstaazi

§ 153-156 sätestatud korras.

Kaebuse esitaja 28 puhul ei saa varasemat tööstaazi lisada teenistusstaazile põhjusel, et ta ei olnud teenistuses 01.01.06.a. ja tema suhtes ei kohaldu

§ 153-156 tingimused.

Kaebaja leiab, et kui seadust ei saa tõlgendada kaebajale soodsamalt, siis tuleb kontrollida, kas ei ole rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet tulenevalt PS § 12 – kõik on seaduse ees võrdsed ja ta palub PS § 15 tulenevalt jätta

§ 182osaliselt kohaldamata.

Ühetaoliselt tuleb kohelda kõiki isikuid samades oludes ning samadel eeldustel. Ühesugune kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude korral. Võrdsuse põhimõtte rikkumisega on tegemist siis, kui ühesuguseid asjaolusid käsitletakse ilma nähtavate mõistlike põhjusteta erinevalt. Ei saa kahte isikut, kes on enne EV taasiseseisvumist töötanud riigiasutuses ja täitnud avaliku võimu ülesandeid ning jätkasid taasiseseisvumisel teenistust ning isikuid, kes enne EV taasiseseisvumist töötasid riigiteenistuses, kuid olid lahkunud mingil põhjusel teenistusest 31.12.95 a, kohelda erinevalt. Oluline ei ole, millal isikud töötavad riigi heaks üle 10 aasta, vaid fakt, et nad on töötanud riigi heaks üle 10 aasta. PS § 12 lg 1 sätestab võrdsuspõhiõigused. Selle lõike 1 näeb ette üldise võrdsuspõhiõiguse- kõik on seaduse ees võrdsed. Isikud, kes töötasid enne

jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses ja täitsid avaliku võimu ülesandeid (prokuratuuris töötamine) ega olnud teenistuses

jõustumise päeval, neile ei arvestata varasemat tööstaazi ega lisata

jõustumisest tekkinud teenistus-staazile. MTA tegevuses ei ole tuvastatud, et vastustaja oleks talitanud vastupidiselt ja lisanud varasema tööstaazi isiku teenistus-staazile juhul, kui isik ei olnud teenistuses

jõustumise päeval. Enne

-i jõustumist tööle võetud ametnike teenistusse võtmine vormistati ümber ja ametnikud nimetati teenistusse või töösuhe lõpetati. Isikud, kes ei olnud

jõustumisel teenistuses, neid ei ole avalikku teenistusse nimetatud ja nende tööstaaz jäi avaliku teenistuse staaziga võrdsustamata. Isikud, kes olid teenistuses, nende varasem tööstaaz võidi vastavalt

§ 182

lg 1- lg 3 lisada teenistusstaazile.

§ 131

lg 1 kohaselt teenistusest vabastamisel ametiasutuse likvideerimisel või ametniku koondamise tõttu makstakse ametnikule hüvitusena, kui ametnikul on avaliku teenistuse staazi (paragrahvid 153-156) p 1 ) alla kolme aasta-kahe kuu ametipalk; 2) 3-5 aastat-kolme kuu ametipalk; 3) 5-10 aastat- kuue kuu ametipalk; 4) üle kümne aasta- 12 kuu ametipalk. Kaebajaga samaväärset tööd teinud isikud, kes olid riigiteenistuses

jõustumise päeval, on saanud eelistuse juhul, kui nad olid teenistuses

jõustumise päeval ja seadusandja on asunud kohtlema erinevalt isikuid sõltuvuses asjaolust, kas isik oli riigi teenistuses

jõustumisel. Kohus leiab, et seotult Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega sätestati avalik teenistus uutel alustel ja eesmärkidel, et tunnustada riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses töötamist, kui isik valib sellise teenistuse Teenistusstaazi arvutamist, katkemist, tõendamist reguleerib

12. ptk . Rakendussätetest 14.ptk § 182 reguleerib varasema tööstaazi lisamise küsimust teenistusstaazile. 29

seaduse kehtima hakkamisest seati eesmärgiks ametnike kohtade täitmine ettevalmistatud ja hea kvalifikatsiooniga ametnikega, ametikohtade täitmine ka selleks, et kindlustada teenistussuhte pikaajalisus.

jõustumisest avalikku teenistusse astumisel tekkiv teenistusstaaz on eelistatud, et tagada nende eesmärkide saavutamine.

jõustumise ajal riigiteenistuse uutele alustele viimine tingis vajaduse, et olemasolev ametnikkond jääks riigiteenistusse, et tagada sujuv üleminek kaasajastatud riigiaparatuuri ülesehitamiseks, ametnike kohtade täituvus, kindlustada teenistussuhte pikaajalisus. Ametist

kehtima hakkamise ajaks lahkunud isikud ei saanud seatud eesmärke teenida ega tagada. Uue seaduse kehtima hakkamisel avaliku võimu ülesandeid täitvate isikute stimuleerimine ja neile eeliste seadmine ei ole võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine. Taasiseisvunud riik ei tunnustanud seejuures mitte igasugust töötamist avaliku võimu ülesannete täitmisel ja siinkohal toimus omakorda erinev kohtlemine isikute vahel. Vaidlust ei ole küsimuses, et M.M. töötamise korral

jõustumise päeval tema poolt varasem tööstaaz prokuratuuriorganis (avaliku võimu ülesannetega seotud töötatud aeg) oleks kuulunud lisamisele teenistusstaazile. Vahetegu on vajalik, et säilitada avaliku teenistuse sektori funktsioneerimine, stabiilsus tööjõuturul, tekitada solidaarne ametnikkond riigile, kuivõrd erasektori poolt pakutud hüved ja tingimused olid valdavalt hea kvalifikatsiooni ja ettevalmistusega isikule soodsamad. Seadusandja poolt kehtestatud regulatsioon ei võimalda antud juhul diskretsiooni vastustajale, mistõttu on TMA käitunud seaduslikult. Seadusandja pidi dikretsiooni mittevõimaldava regulatsiooni kehtestamisel kaaluma, kas regulatsioon on proportsionaalne, sest võib tekkida küsimus kaalutlusõigust mittevõimaldava regulatsiooni põhiseaduspärasuses. Ka regulatsiooni, mis ei võimalda kaalutlusõigust, võib rakendamisel anda proportsionaalse tulemuse. Kaebaja poolt kahtluse alla seatud regulatsioon ei viita, et selle rakendamise tulemus oleks ebaproportsionaalne saavutatava eesmärgiga. Seadusega kehtestatud regulatsioon tagas ametikohtade täituvuse riigiametites ja kohaliku omavalitsuse organites, ta ei ole takistanud PS § 29 õiguse realiseerimist vabalt valida tegevusala, töökohta, elukutset. Endise avaliku võimu ülesandeid täitnud ametnikkonna esindajana on kaebaja pöördunud tagasi riigiteenistusse ja on huvitatud sellisest teenistusest. Ametniku teenistusse astumisel rakendub

kehtivate õiguste ja soodustustega ja hüvitus teenistusest vabastamisel arvestab avaliku teenistuse aega tööandja juures. Kohus ei nõustu kaebajaga, et selliseks kohtlemiseks puudub mõistlik põhjus. Seadus kohaldub isikute suhtes võrdselt. 5) Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis tuleb jätta rahuldamata kaebaja taotlused hüvitiste nõuetes ja kohtukulu hüvitamise nõudes . Kaebuse mitterahuldamisel kannab kohtukulud kaebuse esitaja - HKS § 92 lg 1. Vastustaja kohtukulu hüvitamise nõuet ei esitanud. Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKS § 26 lg 1 p 6; § 31 lg 1, lg 4, lg 5 kohus 30 OTSUSTAB: Jätta M.M. kaebus rahuldamata. Otsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul selle teatavakstegemisest arvates apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest 01.12.04.a. Apellatsioonkaebuse saab esitada üksnes teate esitanud isik. Karin Kalmiste kohtunik Kaebuse esitaja esitas 29.10.2004.a. toimunud kohtuistungil täiendavaid tõendeid ning leidis, et Maksu- ja Tolliamet oleks pidanud koondamissituatsioonis pakkuma M.M.´le muuhulgas Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna Ida talituse juhataja, uurimisosakonna jälitustalituse juhataja ja uurimisosakonna rahvusvahelise kriminaalkoostöö talituse juhataja ametikohta. Eelnevates kaebuse täiendustes on M.M. leidnud, et Maksu- ja Tolliamet oleks pidanud talle pakkuma ka Põhja maksukeskuse juriidilise osakonna, kontrolliosakonna maksude tagastamise talituse, Põhja maksukeskuse kontrolliosakonna IV maksude tagastamise kontrollitalituse, Põhja maksukeskuse maksude tagastamise kontrolliosakonna II maksude tagastamise kontrollitalituse, kontrolliosakonna II kontrollitalituse, uurimisosakonna Põhja III talituse, haldusosakonna tehnika talituse juhataja ning tollikontrolli osakonna juhataja asetäitja ametikohta. Maksu- ja Tolliamet tutvunud eelnimetatud M.M. väitega, ei nõustu kaebuse esitaja seisukohtadega ning esitab alljärgnevad täiendavad vastuväited: 31