KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Lilianne Aasma ja Ruth Virkus 1. märts 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-3 Haldusasi OÜ * kaebus AS Falck Eesti viivistasu otsuse tühistamiseks Tallinna Halduskohtu 31. augusti 2004. a otsus haldusasjas nr 3-859/2004 OÜ * apellatsioonkaebus Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Kirjalik menetlus Kaebaja OÜ * Vastustaja AS Falck Eesti RESOLUTSIOON 1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31. augusti 2004. a otsus haldus asjas nr 3-859/2004 muutmata. 2. Mõista OÜ-lt * välja kohtukulu 1180 kr AS Falck Eesti kasuks. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul selle kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. AS Falck Eesti koostas 5. juulil 2003 otsuse nr VTO 005578 sõiduki parkimise eest aadressil Kaupmehe 1 tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata ja määras tasumisele viivistasu 480 kr. 2. Halduskohtule esitatud kaebuses palus OÜ * tühistada AS Falck Eesti viivistasu otsuse. 3. Tallinna Halduskohtu 31. augusti 2004. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et Tallinnas puudub aadress Kaupmehe 1, kuid viivistasu otsuses on tegemist ilmse ebatäpsusega, mis ei mõjuta selle otsuse sisu. Kaupmehe tänav kuulub tasulise parkimisala hulka ja on tõendatud, et sõiduk oli 5. juulil 2003 kell 10.22 pargitud tasulisele parkimisalale, s.o Kaupmehe tänavale parkimistasu maksmata. Parkimistasu ei tasutud ka mobiilside operaatorile. Seega on vaidlustatud viivistasu otsus õiguspärane. Teostades paikvaatlust selgus, et ela- 3-04-3 mu, mille kõrval kaebaja sõiduk oli pargitud, asub aadressil Lembitu 6/Kauka tn 5, Kaupmehe 2 hoone vastas. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. OÜ * apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada. Apellandi väited on järgmised:
- a)Liiklusseaduses toodud viivistasu otsuses sisalduvate kohustuslike andmete näol on tegemist haldusakti andmise faktilise alusega, mille puudumine tingib haldusakti kontrollimatuse. Kohustuslike andmete märkimata jätmisel kahjustatakse oluliselt õiguskindlust ja võimaldatakse ametnike omavoli. Mitteparkimise tõendamise kohustus pandi kaebajale, kuigi parkimisnõuete rikkumist oleks võimalik tõendada ka viivistasu otsuses toodud andmetega.
- b)Kohus väljus kaebuse piiridest ja tuvastas uued faktilised asjaolud. Kontrollima oleks pidanud, kas kaebaja on rikkunud aadressil Kaupmehe 1 parkimise nõudeid ja tegema järelduse ainult sellega seonduvalt, mitte tuvastama, kas kaebuse esitaja võis parkida kuskil mujal tasulise parkimisala piirkonnas. Ka avaliku tasulise parkimisala sees on eraterritooriumid, kus parkimise eest tasu võtmise õigus linnal puudub. Kaebuse esitaja ei parkinud aadressil Kaupmehe 1 ega ka seal lähedal. Kohtu järeldus paikvaatluse osas ei ole jälgitav ega põhine tõend itel.
- c)Tuginedes viivistasu otsuse teinud ametiisiku seletusele, ei märgitud, millise tõendi liigiga on tegemist. Antud juhul tuleb kohaldada analoogiat maksukorralduse seaduse (MKS) § 49 lg 1 p-ga 3, mille kohaselt ei või maksuhalduri ametnik asja menetleda, kui ta on isiklikult huvitatud asja lahendist või muud asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses. Parkimiskontrolör ei saagi midagi muud väita, kui on kirjas viivistasu otsuses, sest vastasel juhul oleks tegemist karistusseadustiku (KarS) §-des 289, 299, 344 ja 345 toodud süütegude toimepanemisega. Viivistasu otsuse koostaja ei oleks tohtinud protsessis osaleda ja tema seletustega ei oleks tohtinud kohus arvestada.
- d)Mobiilipäringu võimalik väljavõte ei ole dokumentaalne tõend, seal puudub viide sõidukile ja tema asukohale. Samuti ei tõenda nimetatu käesolevas asjas parkimisega seotud asjaolusid. 5. AS Falck Eesti vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja nõustutakse halduskohtu otsusega. Lisaks märgib vastustaja:
- a)Ekslik aadressi märkimine ei mõjutanud asja otsustamist ega parkimise viivistasu otsuse õiguspärasust, sest tegemist on pisiveaga ja üheselt on tuvastatav parkimine tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata. Faktilise alusena märgiti viivistasu otsuses, et mootorsõiduk oli pargitud avalikul tasulisel parkimisalal ilma parkimistasu maksmata.
- b)Arvestades asjaolu, et parkimise vaidlustamisel peab menetlus olema võimalikult lihtne, on kohtuotsuses käsitletud tõendid piisavad tõendamaks sõiduki parkimist avalikul tasulisel parkimisala l ilma parkimistasu maksmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA RESOLUTSIOON 6. Apellatsioonkaebuse väited ei anna halduskohtu otsuse muutmiseks alust. 7. Väär on kaebaja seisukoht, et ainuüksi viivistasuotsuses selle koostamise koha ja otsuse aluseks olevate asjaolude ekslik tähistamine toob igal juhul kaasa otsuse tühistamise. Haldusmenetluse seaduse § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhj usel, et ha ldusakt ei vasta vorminõuetele, kui see ei võinud mõjutada asja otsustamist. LS § 502 lg 4 p-d 4 ja 6 on vorminõuded, mitte materiaalõigusnormid. Nende sätete rikkumine ei ole võrdsustatav haldusakti andmise faktilise aluse puudumisega. Viivistasu määramise otsuse õiguslikuks aluseks on LS § 502 lg 1 p 1 kohaselt parkimistasu maksmata jätmine kui tegu, 2
(4)3-04-3 mitte selle teo kajastamine otsuses. Asjaolu, et aadressi „Kaupmehe 1“ ehitisregistris ei eksisteeri ja et Tallinnas Kaupmehe tänaval ei ole ühtegi hoonet nr-ga 1 tähistatud, ei tähenda, et kaebaja sõid uk ei paiknenud tasulise parkimise alal. Halduskohus on õigesti lugenud aadressi puuduliku tähistamise ilmseks ebatäpsuseks. Vaidlusalune minetus ei takistanud kohtul uurimast, millist asukohta parkimiskontrolör tegelikult silmas pidas, kus tegelikult kaebaja sõiduk seisis ja kas seejuures oli te gemist tasulise parkimise alaga. Ebatäpses kirjelduses tegelikult silmas peetud asukoha tuvastamine ei ole „kusagil mujal parkimise tuvastamine“, nagu leitakse apellatsioonkaebuses. Kaebaja leiab, et parkimise kohta ei ole peale viivistasuotsusesse kantud andmete võimalik muude tõenditega tõendada ja et üleüldse ei saa kohus tuvastada asjaolusid, mida haldusaktis ei ole märgitud. See seisukoht ei ole esiteks kooskõlas HKMS § 16 lg- ga
- Ükski seadus ei näe ette, et parkimise kohta ei võiks tõendada muude tõenditega. Haldusakti märgitavate andmete regulatsiooni ei saa samastada tõendite lubatavuse regulatsiooniga. See käib nii LS § 502 lg 4 p-de 4 ja 6 kui ka MKS § 46 lg 5 kohta. Teiseks on ka viivistasuotsus vaatamata puudusele tõendina kasutatav. Ka ei ole haldusakti aluseks olnud asjaolude kindlakstegemisel ja kontrollimisel tegemist kaebuse piiridest väljumisega.
- Tõsiseltvõetav ei ole apellatsioonkaebuse väide, et vaidlusaluse vea tõttu ei suuda kaebaja kaitsta oma seisukohti. Kaebaja ei ole vaielnud vastu halduskohtu poolt tuvastatud asjaolule, et talle kuuluv sõiduk oli pargitud hoonete Kaupmehe 2 vastas ja Lembitu 6/Kauka 5 kõrval (halduskohus on ekslikult viidanud „Kauba“ tänavale, tl 35) ning et tegu oli tasulise parkimise alaga. Kaebaja viide sellele, et tasulise parkimise ala sees on ka eraterritooriumid, ei ole asjakohane, sest kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et sõiduk oli pargitud niisugusel territooriumil. Väite, et „kaebuse esitaja ei ole parkinud Kaupmehe 1 ega ka seal lähedal“ ei lükka ümber halduskohtu hinnangut tasulise parkimise alal parkimise fakti kohta. Kaebaja teadlik väide olematu aadressi kohta on ilma tõeväärtuseta ja seetõttu ei saa kohus sellele hinnangut anda. Kaebaja esindaja poolt halduskohtu istungil esitatud väide „Sõiduk ei viibinudki Tallinnas võib-olla siis, ei mäleta.“ on oletuslik. Ka mobiilipäringuga seonduvad vastuväited ei ole asjakohased. Kaebaja ei ole väitnud, et ta oleks parkimise eest tasunud mobiilside abil.
- Väär on apellatsioonkaebuses sisalduv väide, et halduskohus ei märkinud, kas aadressi ebaõige tähistamise näol oli tegu vorminõude või menetlusnõuete rikkumisega. Kohus märkis, et tegemist on ilmse ebatäpsusega. Ilmne ebatäpsus on vormiviga.
- Kaebaja väide, et parkimiskontrolör ei oleks tohtinud käesolevas kohtumenetluses osaleda ja kohus ei oleks tohtinud tema väiteid hinnata, ei ole kooskõlas HKMS § 14 lg 2 p-ga 2 ja lg- ga 5, § 15 lg-ga 1 ning § 19 lg- ga
- Maksukorralduse (MKS) seaduse § 49 lg 1 p 3 ei reguleeri esindust halduskohtumenetluses. Samuti ei reguleeri MKS § 59 lg 1 tõendamist halduskohtumenetluses. Haldusorgani nimel haldusmenetluses tegutsenud ametniku seletus tuleb HKMS § 5 lg- t 2 ja haldusmenetluse seaduse § 8 lg- t 2 arvestades lugeda haldusorgani seletuseks TsMS varasema redaktsiooni § 113 lg 1 esimese lause tähend uses. Eelnev ei tähenda siiski, et haldusakti andnud ametnik võiks haldusorganit kohtumenetluses esindada ilma volituseta. Haldusüle sande täitjaks ja seega vastustajaks oli käesoleval juhul AS Falck Eesti, mitte parkimiskontrolör enda nimel. Kuna aga AS Falck Eesti volitatud esindaja (P. Paal) ei vaielnud kontrolöri seletustele kohtuistungil vastu ja tema edasivolitusõigust ei olnud piiratud (halduskohtu tl 27), ei ole kontrolöri ärakuulamise näol tegemist olulise menetlusveaga.
- Vastustaja palub kaebajalt enda kasuks välja mõista apellatsioonimenetluses kantud õigus3
(4)3-04-3 abikulud 1180 kr. Kaebaja leiab, et vastustaja õigusabikulud ei ole põhjendatud, sest tegemist on standardmenetlusega. Kohtukulud on AS- le Falck Eesti tasunud Tallinna linn ja avalikõigusliku ülesande täitjana peab ta olema suuteline end kaitsma kohtus oma ametnike kaudu. Ringkonnakohus leiab, et õigusabikulud on põhjendatud. Seadus ega kohtupraktika ei välista haldusorganite poolt välise õigusabi kasutamist. Haldusorgani õigusabikulude väljamõistmist on väljakujunenud kohtupraktikas piiratud, sest õigusabikulude väljamõistmine ei tohi ebaproportsionaalselt pärssida halduskohtusse pöördumise õigust. Kui kulud ei takista ebaproportsionaalselt kaebeõiguse teostamist, ei ole õiglane põhjendamatu kaebuse läbivaatamisega kaasnenud õigusabikulusid haldusorganile asetada. Õigusabikulu summas 1180 kr ei ole äriühingu jaoks ebaproportsionaalselt suur. Kaebaja poolt AS Falck Eesti ja Tallinna linna 8. jaanuari 2004 lepingu p 4.3 reguleerib linna ja vastustaja vahelisi suhteid. Sellest ei nähtu, et piiratud oleks vastustaja õigus taotleda õigusabikulude vä ljamõistmist HKMS § 93 lg 1 alusel. Lilianne Aasma Ivo Pilving Ruth Virkus 4
(4)