← Eesti

3-03-96/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus 6. märts 2006, Tallinn Haldusasja number 3-03-96 Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus O. O. kaebus Loksa Vallavalitsuse 8. jaanuari 2001. a korralduse nr 5 ja 12. novembri 2003. a korralduse nr 522 tühistamiseks Tallinna Halduskohtu 11. novembri 2004. a otsus haldusasjas nr 3-505/2004 O. O. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 22. veebruar 2006 Menetlusosalised Kaebaja O. O. Vastustaja Kuusalu Vallavalitsus (Loksa Vallavalitsuse õigusjärglane) Kolmas isik A.-K. G. Vaidlustatud kohtulahend RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Muuta osaliselt Tallinna Halduskohtu 11. novembri 2004. a otsus e motiive haldusasjas nr 3-505/2004 vastavalt käesoleva otsuse motiividele. Muus osas jätta halduskohtu otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest 6. märtsil 2006. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maavalitsuse ÕVVTK komisjoni 27. juuni 1997. a otsusega nr 11014 tunnistati omandireformi õigustatud subjektideks Loksa vallas ** külas asuva * VIII maaüksuse (9,1

  1. ha)suhtes Z. M., B. O. ja A. M. võrdselt ? - listes mõttelistes osades. A. M. esitas 23. märtsil 1996 Harju Maavalitsusele avalduse, milles palus annulleerida oma avalduse õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamiseks. Z. M. loovutas ** talu nõudeõiguse oma tütrele S. G- le. B. O. pärijateks on L. O. M., O. O., M. O. ja L. O. L. Loksa Vallavalitsuse 8. jaanuari 2001. a korraldusega nr 1 kinnitati A.-K. G- le ** külas kuuluvate hoonete juurde erastatava maa suuruseks 4,4 ha. Loksa Vallavalitsuse 8. jaanuari 2001. a korraldusega nr 5 võimaldati A.-K. G-l erastada ostueesõigusega * maaüksus Loksa vallas 3-03-96 maatulundusmaana suurusega 4,4 ha. Loksa Vallavalitsuse 12. novembri 2003. a korraldusega nr 521 muudeti Loksa Vallavalitsuse 8. jaanuari 2001. a korraldust nr 5, vähendades ostueesõigusega erastatava maa suurust 4,4 ha- lt 4,22 ha-ni. Loksa Vallavalitsuse 12. novembri 2003. a korraldusega nr 522 muudeti Loksa Vallavalitsuse 8. jaanuari 2001. a korraldust nr 1, parandades vea adressaadi nimes (K. asemel K.) ja vähendati ostueesõigusega erastatava maa suurust 4,4 ha- lt 4,22 ha-ni. Erastatud maa kattub osaliselt * VIII maaüksusega. 2. O. O. kaebuses paluti tühistada Loksa Vallavalitsuse 8. jaanuari 2001. a korraldus nr 5 ja 12. novembri 2003. a korraldus nr 522. 3. Tallinna Halduskohtu 11. novembri 2004. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuo tsuse põhjend used:
  2. a)Vaidlustatakse maatükkide moodustamist, sest kaebuse esitajale ei jäetud merepiiri. Piir riigiranna ribaga on ca 60 m. Avaldus maa erastamiseks esitati 26. juunil 2000. Seega alustati katastriüksuse moodustamist enne teise maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse jõustumist 16. juulil 2000, s.o ajal, mil ei olnud vajalik hankida Lahemaa Rahvuspargi administratsiooni luba. Vaidluses ei kuulu kohaldamisele maareformi seaduse (MRS) § 20 lg 12 .
  3. b)Väide, et maa jagamisel eelistati erastaja huve on paljasõnaline, oletuslik ja tõendamata. Vastustaja ei ole rikkunud endiste omanike õiguste järjepidevuse põhimõtet, eelistades maakasutajate huve. Vastustaja on leidnud optimaalse variandi vaidluses n-ö rannariba üle. Lahend on õigustatud subjektidele soodne, tagatud on nende vaba juurdepääs randa.
  4. c)S. G. soovis katastriüksuse mõõdistamist ja toimiku koostamist 2000. aasta juunis ja piirimärgid paigaldati sama aasta septembris. 29. septembril 2000 oli piirimärkide kättenäitamise juures kolmanda isiku seadusjärgne esindaja G. G. ja L. O. M. koos sugulasega. L. O. M. andis üle L. O. L. 25. septembril 2000 koostatud kirja. Kirjalikud vastuväited puud utasid kõigi õigustatud subjektide huve. 4. oktoobril 2000 viibisid piiride kättenäitamise juures Loksa valla maanõunik ja advokaat M. T. Pretensioone ei esitatud. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride määramine on vastavuses planeeringu ning maakorralduse nõuetega.
  5. d)Tagastatava maa arvel erastati ostueesõigusega erastajale 1,99 ha ja vabade maade arvel 2,41 ha (kokku 4,4 ha). Erastamistoimingud algasid juba 1997. aastal. Omandireformi õigustatud subjekte puudutab see osa ostueesõigusega erastatavast maast, mis jääb tagastatava maa piiridesse suurusega 1,99 ha. Seega on asjassepuutumatu viide MRS § 9 lg-le 2. MRS § 9 lg 1 p 1 järgi ei riku ostueesõigusega maa erastamine 1,99 ha ulatuses kaebuse esitaja kui omandireformi õigustatud subjekti subjektiivseid õigusi ja on kooskõlas seaduse nõuetega. Vaba maa erastamise suhtes kohus hinnangut ei anna, kuna kaebajal puudub otsene või kaudne puutumus sellega. Kaebajal on õigus sõlmida ostueesõigusega erastamise subjektiga kokkuleppeid ja esitada ettepanekuid ning vastuväiteid.
  6. e)Kaebuse esitaja ei vaidlustanud kohtus Loksa Vallavalitsuse 8. jaanuari 2001. a korraldust nr 1. Loksa Vallavalitsuse 12. novembri 2003. a korraldusega nr 522 ei rikuta kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Loksa Vallavalitsuse 8. jaanuari 2001. a korraldus nr 5 on piisavalt mõistetav, mis võimaldas selle vaidlustamist kohtus. Seega puudub alus kaevatavate haldusaktide tühistamisnõude rahuldamiseks. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. O. O. apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus asja uueks läbivaatamiseks saatmata. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised:
  7. a)Vaidluses kuulub kohaldamisele 16. juunil 2000 jõustunud MaaRS § 20 lg 12 . Teine maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seadus ei sätestanud selle rakendamisel erisusi. Alles 29. märtsil 2001 jõustunud kolmanda maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse § 26 lg 1 sätestas, et juhul, kui maa ostueesõigusega erastamiseks kaitsealal on katastriük2

(6)3-03-96 suse moodustamine algatatud enne 16. juulit 2000, viiakse katastriüksuse moodustamine lõpule enne nimetatud seaduse jõustumist sätestatud alustel ja korras. Maa erastamine viidi lõpule enne kolmanda maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse jõustumist. Vastustaja ei tõendanud, et katastriüksuse moodustamist alustati enne 16. juulit 2000. Katastriüksuse moodustamise toimikus ega maa erastamise toimikus ei ole A.-K. G. avaldust katastriüksuse moodustamiseks. OÜ * kiri ei tõenda, et katastriüksuse moodustamise toimiku koostamisega alustati juunis 2000. Maa mõõdistamise maksed on tasutud veebruaris 2001. Teistkordse ava lduse maa erastamiseks esitas A.-K. G. 28. septembril 2000. Seega tuli maa erastamiseks pöörduda Lahemaa Rahvuspargi poole.
  1. b)Õigustatud subjektidest esitas vastuväited erastamisele L. O. L. 25. septembri 2000. a kirjaga. Haldusorgan pidi tagama iga isiku õiguste kaitse ja kaasama kaebaja maa erastamise protsessi MRS §-s 9 sätestatud viisil isiklikult. Tallinna Halduskohtu 14. juuni 2004. a määruses nr 3-505/04 tuvastati, et OÜ * maamõõtja kiri saadeti valel aadressil ja ei ole tõendatud, et kaebaja sai teavet menetluse kohta. Halduskohtu otsuses käsitletakse samade tõendite põhjal olukorda teisiti. Loksa Vallavalitsus ei teavitanud kaebajat isiklikult maa erastamisest A.-K. G-le ega taganud talle ka võimalust erastamise õigustatud subjektiga kokku leppida. Kohalik omavalitsus ei kaasanud kaebajat maa erastamise protsessi ja rikkus sellega menetlusnõ udeid.
  2. c)Maa jagamisel erastamise õigustatud subjekti ja tagastamise õigustatud subjekti vahel on eelistatud erastaja huve. MRS § 9 lg 1 p 1 rakendamisel on tähtis maa erastamise taotlus, mitte tagastatavate maade arvel maade erastamine. Võrdse jagamise korral peaks olema tagatud merepiir nii erastatavale kui ka tagastatavale maatükile. See on võimalik ühendades eraldiseisvad maatükid sisemaa poolt. Vallavalitsuse korraldusega on kogu merepiir jäetud erastatava maa piiridesse. Kuivõrd 12. novembri 2003. a korraldusega muudeti erastatava maa suurust vaidlusaluse rannariba arvel kõrvaldamata kaebaja õiguste rikkumist, rikub ka nimetatud korraldus kaebaja õigusi. 12. novembri 2003. a korralduse puhul on tegemist iseseisva korraldusega, mille õiguspärasust saab kontrollida sõltumata varasemast korraldusest. 5. Kuusalu Vallavalitsuse vastuses palutakse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja ühinetakse halduskohtu otsuse motiividega. 6. A.-K. G. vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolmanda isiku seisukohad on järgmised:
  3. a)Põhimõte, mille kohaselt enne 16. juulit 2000 algatatud katastriüksuse moodustamine viiakse lõpule enne teise maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse jõustumist sätestatud alustel ja korras, kehtis juba enne kolmanda maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse jõustumist. Seadus, mis jõustus pärast katastriüksuse moodustamise alustamist, ei saa kitsendada maa erastamise õigustatud subjekti õigusi. Kolmas isik pöördus katastriüksuse moodustamiseks OÜ * poole 2000. aasta juunis. Avaldus maa ostueesõigusega erastamiseks registreeriti Loksa Vallavalitsuses 26. juunil 2000.
  4. b)Haldusasja dokumentidest ilmneb, et maa suhtes omandireformi õigustatud subjektideks tunnistatud isikud, kes on omavahel õed- vennad, tegutsesid üksmeelselt ja olid teadlikud toimuvast menetlusest. Ka kohtumenetluses on kaebaja üheks esindajaks tema õde L. O. L.
  5. c)Merega piirneva kinnistu väärtus võib olla kordades kõrgem sisemaal paiknevast kinnistust, kuid mitte kinnistust, mille piir asub mererannast paarikümne meetri kaugusel. Pigem võib merest natuke eemal asetsev kinnistu olla väärtuslikum, kuna ranna ja kalda kaitse seaduse § 3 lg-st 1 ja § 9 lg-st 3 tulenevalt kehtib Läänemere kallastel 200 meetri laiune ehituskeeluvöönd. Kolmanda isiku esindaja oli kohtumenetluse lõpetamise korral nõus seadma teeservituudi, et tagada juurdepääs merele, kuid õigustatud subjektid keeldusid.
  6. d)Loksa Vallavalitsuse 12. novembri 2003. a korraldus nr 522 ei riku kaebaja õigusi. Nimetatud korraldusega on parandatud üksnes maa erastaja eesnime ja täpsustatud erastatava maa suurust. 3
(6)3-03-96 e) Lähtudes Riigikohtu
  1. oktoobri
  2. a otsusest haldusasjas nr 3-3-1-41-02 on võimalik vaidlustatud korralduste õigusvastasuse tuvastamine, mitte tühistamine. Kolmas isik, uskudes haldusakti kehtimajäämist, tasus maa erastamise ettemaksu, samuti kasvava metsa hindamise ja maa mõõdistamise kulud. Kolmas isik on puudega alaealine, kellele ei sobi elu linnas. Seetõttu on ta koos perekonnaga kavandanud elukorralduse muutuse selliselt, et täisealiseks saamisel asub ta elama vaidlusalusel maa-alal paiknevasse elamusse ja alustab seal tegelemist põllumajandusliku tootmisega. Kuna kolmas isik on vaidlusaluse haldusakti kehtimajäämist usaldades teinud tehingu oma vara käsutamiseks ja asunud muutma elukorraldust, kaalub tema huvi haldusakti kehtimajäämiseks üles kaebuse esitaja huvi haldusakti tühistamiseks tulenevalt HMS § 67 lg-st
  3. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Apellatsiooniastmes jätkub vaidlus selle üle, kas vaidlusaluse maa erastamismenetluses tuli vallavalitsusel pöörduda Lahemaa Rahvuspargi poole (I), kas kaebaja kaasati nõuetekohaselt erastamismenetlusse (II), kas vallavalitsus on erastatava maa kindlaksmääramisel õigesti kaalunud maa erastamise ja maa tagastamise õigustatud subjektide huve (III) ning kas kaebajal on kaebeõigus Loksa Vallavalitsuse
  5. novembri
  6. a korralduse nr 522 suhtes (IV). I.
  7. Ringkonnakohus leiab, et vaidlus selle üle, kas Lahemaa Rahvuspark pidi andma nõusoleku kolmandale isikule maa erastamiseks, ei ole asjakohane. Kaitseala valitseja loa taotlemise kohustus ei olnud MaaRS § 20 lg-s 12 kehtestatud kaebaja õiguste ja huvide kaitseks, vaid avalikes huvides. Seega ei saa maa erastamine ilma kaitseala valitseja loata rikkuda kaebaja õigusi. II.
  8. Vastavalt haldusõiguse üldpõhimõtetele pidi vallavalitsus kaasama kaebaja maa erastamise menetlusse ning tagama talle õiguse ärakuulamisele. MaaRS § 9 lg 2 esimese lause ning Vabariigi Valitsuse
  9. veebruari
  10. a määrusega nr 36 kinnitatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p 52 kohaselt pidi vallavalitsus andma kaebajale ja kolmandale isikule tähtaja omavahel kokkuleppele jõudmiseks.
  11. On tõsi, et kaebajale ei õnnestunud katastriüksuse mõõdistamist läbi viinud OÜ * kirja kätte toimetada. Haldusmenetluse seadus ja maa erastamist reguleerivad õigusaktid ei nõudnud aga vaidlusaluse kirja kättetoimetamist praegu kehtiva haldusmenetluse seaduse § 25 lg 1 tähenduses. Õigus ärakuulamisele eeldab, et haldusorgan teeb mõistlikke pingutusi menetlusosalise teavitamiseks kohases vormis. Ringkonnakohtu arvates on vallavalitsus ja katastriüksuse mõõdistaja rakendanud küllaldasi abinõusid, et välismaal elava id maa tagastamise õigustatud subjekte informeerida. Kiri jäi kätte toimetamata kaebaja aadressi muutumise tõttu, mille kohta vastustajal puudus informatsioon. Halduskohtu istungil antud seletuse kohaselt (tl 152) helistas õde (L. O. M.) kaebajale pärast OÜ-lt * kirja saamist ja teavitas teda piiride kättenäitamisest. Kaebajal soovitati saata piiride kättenäitamisele esindaja. Ehkki osaühingu kirja ei õnnestunud kaebajale kätte toimetada, jõudis enne korralduse andmist teiste menetlusosaliste kaudu temani teave maa erastamise mene tluse kohta. Seda kinnitab L. O.-L.
  12. septembri
  13. a kiri, mille kohaselt ka kaebaja ei ole nõus maa erastamisega. L. O. M. ei saanud olla teadlik kaebaja seisukohast erastamise suhtes ilma, et kaebaja ei oleks omanud informatsiooni erastamise suhtes. Kaebajal oli võimalus oma õiguste eest seista, suheldes vallavalitsusega oma elukohariigist, tulles ise Ee stisse või volita4
(6)3-03-96 des oma õde või kedagi teist erastamistoimingutes osalema. Tallinna Halduskohtu
  1. juuni
  2. a määruses kaebuse tähtaegsuse kohta ei ole asutud teistsugusele seisukohale. Kohus tuvastas, et L. O. M. ei esindanud kaebajat ja et kaebaja ei olnud teadlik kaevatavast ha ldusaktist enne
  3. oktoobrit
  4. Kohus ei võtnud seisukohta küsimuses, kas kaebaja teadis kulgevast erastamismenetlusest enne korralduse andmist.
  5. Riigikohtu halduskolleegiumi
  6. novembri
  7. a määrusest haldusasjas nr 3-3-1-36-99, p 2 nähtub, et MaaRS § 9 lg 2 esimeses lauses sätestatud kokkuleppele jõud mise tähtaeg tuleb asjaosalistele anda enne erastatava maa piiride ja ligikaudse suuruse kindlaksmääramist. Haldusasja materjalide juurde võetud maa ostueesõigusega erastamise toimik ja katastriüksuse moodustamise toimik tähtaja määramist ei kajasta. Ringkonnakohus on seisukohal, et kokkuleppe sõlmimiseks tähtaja määramata jätmine ei anna käesoleval juhul alust erastamiskorralduse tühistamiseks. Arvestades omandireformi õigustatud subjektide 10-aastast teravat huvidekonflikti (vt ringkonnakohtu protokoll, lk 2), on äärmiselt ebatõenäoline, et tähtaja andmise korral oleks maareform lõppenud kaebaja jaoks soodsamalt kui seda näeb ette vaidlustatud korraldus.
  8. Kaebaja etteheited maa erastamise menetlusele ei vii seega apellatsioonkaebuse rahuldamisele. III.
  9. Kaebaja väitel on eelistatud erastaja huve tagastamise õigustatud subjektide huvidele sellega, et tagastatavale maale ei jäetud merepiiri. Vastustaja väitel on võrdselt arvestatud kõigi asjaosaliste huve ja maakorraldusnõuded.
  10. MaaRS § 9 lg 2 sätestab, et kui õigusvastselt võõrandatud maal asuva elamu omanik soovib maad osta rohkem kui 2 ha ja õigustatud subjekt soovib maa tagastamist ning piirnevate maade arvel saab erastada vähem kui 20 ha maad, on elamu omanikul õigus tagastatava maa arvelt erastada täiendava lt maad 20 ha-st puudujäävas osas, kuid mitte rohkem kui jääb maad õigustatud subjektile. Kuna kolmas isik sai käesoleval juhul piirnevate maade arvelt erastada maad vähem kui 20 ha ulatuses, oli tal õigus maa erastamisele tagastatava maa arvelt. Maa tagastamise ja erastamise õigustatud subjektide huvidekonflikt tuleb erastatava maa piiride kindlaksmääramisel lahendada kaalutlusõiguse alusel. Seejuures tuleb arvestada nii maatükkide väärtust kui ka maakorraldusnõudeid.
  11. Halduskohus on eksinud, leides, et tagastatavalt maalt on tagatud juurdepääs mererannale üle erastatava kinnistu. Seadusest kaebajale läbipääsuõigust ei tulene. Käesoleval juhul on erastatavat kinnistut võimalik läbipääsuõigusega tagastatava kinnistu kasuks koormata vaid kokkuleppe alusel. Kaebajal ja teistel maa tagastamise õigustatud subjektidel on võimalus kolmanda isikuga kokkulepe sõlmida, kuid selle võimaluse realiseerumine sõltub kolmanda isiku tahtest.
  12. Halduskohtu poolt erastatava maa suuruse kohta tuvastatud asjaolud ei ole päris täpsed, sest halduskohus on lähtunud algselt kinnitatud erastatava maa suurusest (4,4 ha). Siiski on põhjendamatud kaebaja kahtlused, et tagastatava maa arvelt on erastamisele määratud rohkem kui 2 ha. Erastatava maa pindalade arvutuse (katastriüksuse moodustamise toimiku lk 8) kohaselt on erastatava maa kogupindalaks 4,22 ha. Sellest moodustavad väljaspool õigusvastaselt võõrandatud maad paiknevad kontuurid nr 1, 2 ja 5 kokku 2,16 ha. Lisaks paikneb väljaspool võõrandatud maad ka kontuurist nr 3 vähemalt 0,2 ha suurune osa, kui mitte enam. Seega ei saa tagas5
(6)3-03-96 tatava maa arvelt erastatav maa olla suurem kui 1,86 ha (= 4,22 -2,16 -0,2).
  1. Õigusvastaselt võõrandatud * VIII maaüksuse suurus kokku on 9,1 ha. Vastustaja esindaja poolt ringkonnakohtu istungil antud seletuse (protokolli lk 3, 4) kohaselt, millele kaebaja vastu ei vaielnud, koosneb see kahest osast (vaidlusalune maatükk ca 4 ha ning heinamaa ja metsaga kaetud lahustükk ca 5 ha), kusjuures lahustükk on õigustatud subjektidele võ imalik tagastada täies ulatuses. Seega jätab vaidlustatud korraldus tagastatava maa suuruseks kokku umbes 7,2 ha, tagastatava maa arvelt erastamisele aga vaid ca 1,9 ha. Seega saaks elamu omanik erastada tagastatava maa arvelt 3,8 korda vähem maad kui kuulub tagastamisele. Vaid maatükkide suurust arvestades oleks elamu omanik saanud nõuda kogu vaidlusaluse (s.o mereäärse) maatüki erastamist ning tagastamisele ei oleks sellest pidanud üldse midagi kuuluma. Säilitades * maaüksuse mereäärsest maatükist siiski olulise osa (ca 2 ha) tagastamiseks, on kohalik omavalitsus kaalutlusõigust teostades juba niigi arvestanud küllaldasel määral mereäärse maatüki ja lahustüki väärtuste vahet. Ringkonnakohus ei näe seega kaebajal alust nõuda täiendavalt veel tagastatava maa vahetut külgnemist rannaga.
  2. Lisaks eelnevale peab ringkonnakohus põhjendatuks vastustaja maakorralduslikke kaalutlusi. Maa erastamine selliselt, et tagastatav maa jääb mererannaga külgnevaks, tähendaks, et tagastatavale kinnistule pääseks vaid läbi erastatava kinnistu. See oleks vastuolus maakorraldusseaduse § 5 lg 2 p- ga
  3. IV.
  4. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et Loksa Vallavalitsuse
  5. novembri
  6. a korraldus nr 522 ei puuduta kaebuse esitaja õigusi. Apellatsioonkaebuse väited ei vii teistsugusele järeldusele. Õige on kaebaja seisukoht, et korraldus nr 522 on iseseisev korraldus ja selle õiguspärasust saab kohus kontrollida sõltumata varasemast korraldusest. Korralduse õiguspärasuse hindamiseks peab see aga mõjuma kaebaja õigustele koormavalt, s.t tooma kaebajale kaasa ebasoodsa tagajärje. Pärast käesoleva korralduse andmist ei ole kaebaja ebasoodsamas olukorras kui enne korralduse andmist.
  7. Apellatsioonkaebus tuleb seega jätta rahuldamata. Halduskohtu otsuse motiive tuleb muuta erastatava maa suurust ja läbipääsuõigust puudutavate asjaolude osas. Ivo Pilving Silvia Truman Ruth Virkus 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.