← Eesti

3-97-1/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Viive Ligi, liikmed Lauri Madise ja Lilianne Aasma Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2006, Tallinn Haldusasja number 3-97-1 Haldusasi Kaebus Tallinna Linnavalitsuse 28.02.1997 korralduse nr 603-k õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 31.12.2003 otsus nr 3-64/03 Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Tallinna Linnavalitsuse apellatsioonkaebused 06.02.2006 Menetlusosalised Kaebajad E. B. (esialgsete kaebajate K. L. ja V. S. õigusjärglane) ja R. S. (esialgne kaebaja ja esialgsete kaebajate V. S. ja H. S. õigusjärglane), esindaja advokaat Marje Mängel Vastustaja Tallinna Linnavalitsus, esindaja Kristel TähheKaljulaid Kolmas isik Tallinna Ülikool (esialgse kolmanda isiku TPÜ Ökoloogia Instituudi õigusjärglane), esindajad Kalle Liikvart, Mihkel Kangur ja advokaat Veljo Viilol ja Tallinna Ülikooli RESOLUTSIOON Tühistada Tallinna Halduskohtu 31.12.2003 otsus haldusasjas nr 3-64/03 ning teha asjas uus otsus asja uueks arutamiseks saatmata. Jätta E. B. ja R. S. kaebused Tallinna Linnavalitsuse 28.02.1997 korralduse nr 603-k õigusvastaseks tunnistamiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest 15.veebruaril 2006 arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 03.05.1993 otsusega nr 595 loeti Tallinnas, Paldiski mnt */Kevade tn *, endisel kinnistul nr 189 asuvad hooned ja krunt suurusega 3814,64 m2 omandireformi objektiks, õigustatud subjektideks tunnistati H. S., R. S., V. S. ja K. L., kõik ¼ mõttelistes osades. Tallinna Linnavalitsuse 23.09.1993 korraldusega nr 943-k anti üle Kevade tn */Paldiski mnt * hoovipealne hoone (hoone nr 3) riigi omandisse. 3-97-1 Tallinna Linnavalitsuse 01.08.1994 korraldusega nr 1621-k tagastati omandireformi õigustatud subjektidele Paldiski mnt */Kevade tn * asuvad hooned võrdsetes (1/4) mõttelistes osades, välja arvatud hoone nr
  2. Tallinna Linnavalitsuse 09.12.1994 korraldusega nr 2922-k määrati riigi omandisse jääva Kevade * krundi suuruseks 1174 m2 . ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 02.01.1995 otsusega nr 4640 loeti Tallinnas, Paldiski mnt */ Kevade tn *, endisel kinnistul nr 189, asunud krunt suurusega 5404,04 m2 omandireformi objektiks ning tühistati ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 03.05.1993 otsuse nr 595 p 5 ja p-s 1 maa suurus. Tallinna Linnavaraameti poolt telliti ekspertiis Paldiski mnt */Kevade tn * asuva hoone endisel individualiseeritaval kujul säilivuse kindlakstegemiseks. Ekspertiisi läbiviijaks määrati Baltic Inspection-Alex Stewart. Tallinna Linnavaraameti ekspertkomisjon võttis aluseks nimetatud ekspertarvamuse ning 31.01.1997 protokollilise otsusega nr 32 otsustas, et vaidlusalune hoone ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul vastavalt omandireformi seaduse (ORAS) §-le 12 lg 8 ple
  3. Tallinna Linnavalitsuse 28.02.1997 korraldusega nr 603-k otsustati jätta rahuldamata taotlus Paldiski mnt */Kevade tn * asuva hoone nr 3 tagastamiseks, sest vara ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul, lõpetada tagastamise menetlus ning alustada selle hoone nr 3 kompenseerimise menetlust. H. S., K. L., V. S. ja R. S. esitasid Tallinna Halduskohtule kaebused, milles taotleti Tallinna Linnavalitsuse 28.02.1997 korralduse nr 603-k tühistamist. Kaebuse motiivide kohaselt vaidlustatud korraldusega rikuti kaebuse esitajate õigusi tagasi saada nende isalt õigusvastaselt võõrandatud vara. Õigusvastaselt võõrandatud ehitis on ETA Ökoloogia Instituudi bilansis, millest tulenevalt on ebaõige kaevatavas korralduses nr 603-k tehtud viide ORAS §-le 12 lg 8 p
  4. Pärast ORAS jõustumist tehtud parendused ja uuendused ei kuulu arvestamisele, asja materjalidest nähtuvalt on kõik ehitise juures tehtud parendused ja uuendused tehtud pärast ORAS jõustumist. Kaebajad muutsid tühistamisnõude 16.12.2003 kohtuistungil tuvastamisnõudeks ning taotlesid kaevatava korralduse nr 603-k õigusvastaseks tunnistamist, tuues põhjendatud huviks kahjunõude esitamise tulevikus. Vastustaja Tallinna Linnavalitsus vaidles kaebus tele vastu. Paldiski mnt */Kevade tn * asuv hoone nr 3 otsustati mitte tagastada ja alustada kompenseerimise menetlust põhjusel, et vara ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul ja vastavalt ORAS §- le 12 lg 3 p 1 tagastamisele ei kuulu. Otsuse tegemisel lähtuti ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 03.05.1993 otsusest nr 595 ning Tallinna Linnavaraameti ekspertkomisjoni 31.01.1997 istungi nr 32 protokollist ja samuti vara tagastamise toimikust nr
  5. Ekspertiis viidi läbi Tallinna Linnavaraameti tellimusel ja oli täiesti seaduslik ning selle tulemused kooskõlas tolleaegse ORAS-ga. Korralduse vastuvõtmise ajal kehtinud ORAS redaktsioon ei keelanud arvestada peale ORAS kehtestamist hoone juures tehtud parendusi ja uuendusi. Kolmas isik TPÜ Ökoloogia Instituut vaidles kaebus tele vastu ning toetas vastustaja seisukohti. Aastatel 1991-1992 viis Ökoloogia Instituut läbi kapitaalse hoone ümberehituse vastavalt K-Projekti projektile nr A 01-020-
  6. Rekonstrueerimist finantseeris Eesti Teaduste Akadeemia summas 1,432 miljonit rubla. Vaidlusalune hoone on jäetud riigi omandisse ja Ökoloogia Instituudi kasutusse ning juba seetõttu ei kuulu tagastamisele. Tallinna Halduskohtu 31.12.2003 otsusega nr 3-64/03 tunnistati Tallinna Linnavalitsuse 28.02.1997 korraldus nr 603-k õigusvastaseks. 2

(9)3-97-1 Kohus leidis, et vaidlustatud haldusakt on vormivigadega ning oma järelduselt väär. Kaebuse esitajate põhjendatud huvi kaevatava haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks seisneb kahjunõude esitamises linnavalitsuse vastu. Kaevatava korralduse nr 603-k aluseks on toodud ORAS § 12 lg 1, lg 3 p 2, lg 8 p 5, § 13 p 1; ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 03.05.1993 otsus nr 595 ning Tallinna Linnavaraameti ekspertkomisjoni 31.01.1997 istungi protokoll nr
  1. ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 03.05.1993 otsust nr 595 muudeti osaliselt ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 02.01.1995 otsusega nr
  2. Vaidlustatud korralduses puudub viide viimatinimetatud haldusaktile. Korralduses nr 603-k sisalduv viide ORAS § 12 lg 8 p- le 5 on ebaõige ja eksitav, sest käesolevas haldusvaidluses ei ole tuvastatud nimetatud õigusliku aluse olemasolu. Alates 1989 oli hoone nr 3 Ökoloogia Instituudi rendil, mis organiseeris kapitaalremondi- ja rekonstrueerimistööd. Tallinna Linnavaraameti ekspertkomisjoni 31.01.1997 protokollilist otsust nr 32 ei saa käsitleda sisulise eksperthinnanguna hoone endisel individualiseeritaval kujul säilivuse kohta, sest protokollist nähtuvalt ekspertkomisjon lihtsalt vaatas läbi neile esitatud ekspertiisid, muuhulgas Baltic Inspection-Alex Stewarti eksperthinnangu. Kui ekspertkomisjon kujundas oma arvamuse hoone endisel individualiseeritaval kujul säilivuse suhtes Baltic Inspection-Alex Stewarti eksperthinnangu alusel, siis oleks pidanud see kajastamist leidma ka vaidlustatud korralduses nr 603-k. Baltic Inspection-Alex Stewart eksperthinnangus on jõutud järeldusele, et hoone põhikonstruktsioone on kapitaalremondi käigus asendatud üle 50 % ning hoone ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Ekspertide L. S. ja A. K. 30.09.1998 koostatud ekspertiisiakti nr DE-28/98 kohaselt on vaidlusalune hoone säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Kolmanda eksperthinnangu nr KL-03-03 kohaselt oli põhikonstruktsioonide asendatuse ulatus seisuga 20.06.1991 38%. Ehitise põhiotstarbel kasutatava kubatuuri üle 50%- lisi muutusi ekspertiisiga ei tuvastatud. Ekspert J. T. jäi eriarvamusele põhikonstruktsioonide asendatuse ulatuse suhtes, leides, et hoone nr 3 asendatud või kapitaalselt remonditud põhikonstruktsioonide jääkväärtus seisuga 20.06.1991 on 72,3% võrreldes õigusvastaselt võõrandatud vara jääkväärtusega. Ekspert T. R. selgitas kohtule, et läbiviidud arvutused (eksperthinnang nr KL-03-03 lisa 7-9) näitasid, et kõik põhikonstruktsioonid on seisuga 20.06.1991 asendatud vähem kui poole ulatuses, s.o 38%, kui võtta arvesse tellija ja töövõtjate poolt dokumentaalselt aktsepteeritud tööde mahtusid. Samas, kui võtta arvesse ka tunnistajate kohtus antud protokollilisi ütlusi, millised vajavad eelnevalt kohtupoolset hindamist, siis põhikonstruktsioonide asendatus on 72,3%. Kohus leidis, et keskkonnaministri 13.03.1995 määrusega nr 16 kinnitatud „Metoodilised soovitused ehitiste endisel individualiseeritaval kujul säilivuse määra hindamiseks“ (edaspidi Metoodilised soovitused) ei näe ette ekspertiisi läbiviimisel tunnistajate ütluste kasutamist lähteandmetena. Ekspert T. R. on jõudnud järeldusele, et dokumentide ja nendevaheliste loogiliste seoste analüüs näitab, et perioodil 1991-1992 teostatud põhikonstruktsioonide asendused toimusid valdavas osas peale 20.06.
  3. Kohtus üle kuulatud tunnistajad andsid ütlusi teostatud tööde mahu jms kohta, kuid ajaliselt ei osanud täpselt määratleda ümberehitustööde teostamist ning veelgi konkreetsemalt põhikonstruktsioonide asendamise ajavahemikku. Kohus ei ole esitanud ekspertidele omapoolseid küsimusi, vaid on edastanud ekspertidele protsessiosaliste kirjalikud küsimused (27.07.2001 kohtumäärus). Kohus hoiatas eksperte, et eksperthinnangu andmisel tuleb vältida õiguslike hinnangute andmist asjaoludele, mis ei kuulu ekspertide-spetsialistide pädevusse ning kohustas eksperte määratud ekspertiisi läbiviimisel lähtuma 28.02.1997 kehtinud metoodilisest juhendist. Kohus leidis, et seetõttu tuleb lähtuda ekspertide T. R. ja A. J. hinnangust põhikonstruktsioonide asendatuse ulatusele - 38%. Seega on käesolevas haldusasjas kahes läbiviidud ekspertiisis jõutud järeldusele, et vaidlusalune hoone on säilinud endisel individualiseeritaval kujul. 3
(9)3-97-1 PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES Tallinna Linnavalitsuse apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu otsus tühistada. Kohtu poolt on ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilivuse kindlakstegemisel arvesse võetud ORAS redaktsiooni, milline hakkas kehtima peale haldusakti vastuvõtmist. Alles 02.03.1997 kehtima hakanud ORAS § 12 lg 10 keelab peale ORAS jõustumist tehtud parenduste arvestamise. Apellant ei ole avaldanud kohtuotsuses näidatud järgmise sisuga seisukohta: „… kõik ehituse juures tehtud parendused ja uuendused tehtud pärast ORAS-e jõustumist, see asjaolu selgub alles toimiku nr 537 materjalidest“. Kohus ei ole otsuses andnud hinnangut tunnistajate ütlustele. Ebaõige on ka kohtu seisukoht, et Metoodilised soovitused ei näe ette ekspertiisi käigus tunnistajate ütluste kasutamist lähteandmetena. Metoodiliste soovituste p 2.2 kohaselt saab täiendava lähtematerjalina kasutada vara senise valdaja kasutuses olevaid andmeid objekti juures tehtud ümber- ja juurdeehitiste mahu, samuti remondi- ja ehitustööde maksumuse kohta, muid täiendavaid andmeid objekti kohta. Vaidlustatud korralduses ei pidanud viitama ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 02.01.1995 otsusele nr 4640, sest nimetatud otsus hõlmab õigusvastaselt võõrandatud maa küsimust, mitte sellel maal asunud ehitisi, milliste suhtes kehtib ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 03.05.1993 otsus nr
  1. Kohus ei ole põhistanud, miks ta leiab, et Tallinna Linnavaraameti ekspertkomisjoni istungi 31.01.1997 protokolli nr 32 ei saa käsitleda vaidlustatud haldusakti vastuvõtmise alusena. Nimetatud ekspertkomisjoni istungi protokoll viitab punktis 3 Paldiski mnt */Kevade tn * hoone nr 3 osas läbiviidud ekspertiisile, milline vastab vaidlustatud haldusakti vastuvõtmise ajal kehtinud ORAS redaktsioonile. Ekspertkomisjoni protokolliga on kõigil asjast huvitatud isikutel olnud võimalik tutvuda. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei arvesta teiste protsessiosaliste väidetega, ning on üldsõnaliselt märkinud, et kaebaja poole motiivid on piisavad vaieldava korralduse õigusvastaseks tunnistamiseks. Kohtu poole on pöördunud
  2. aastal neli isikut. Kaks nendest on kohtumenetluse ajal surnud ning kaebuse esitajateks on jäänud R. S. ja K. L.. Kohtuotsusest ei tulene surnud isikute varaliste õiguste üleminekut pärimisõiguse alusel R. S. ja K. L.. Kohtuotsusega on haldusakt tunnistatud õigusvastaseks kogu ulatuses, ka surnud isikute osas, kellel ei olnud aga kohtuotsuse tegemise ajal õigus- ega teovõimet. TPÜ Ökoloogia Instituut palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus. Halduskohus on otsuse tegemisel rikkunud oluliselt menetlusnorme, ebaõigesti hinnanud tõendeid ja ebaõigesti kohaldanud materiaalõigusnormi. Kaebajatel puudub põhjendatud huvi. Põhjendatud huviks ei saa olla üksnes hilisem kahjunõude esitamine, sest vaidlustatud haldusakti ja võimaliku kahju vahel puudub seos. Apellant on seisukohal, et kaevatava korraldusega ei rikuta kaebajate õigusi, sest sellega ei otsustatud Kevade * vaidlusaluse hoone nr 3 tagastamata jätmist kaebajatele. Vara tagastamata jätmine oli otsustatud enne vaidlustatud korraldust vastuvõetud haldusaktidega, millega vara jäeti riigi omandisse. 4
(9)3-97-1 Korralduse õigusvastaseks tunnistamiseks ei piisa, et korralduses sisaldub ebaõige viide ORAS §-le 12 lg 8 p
  1. Kohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid. Kohus oleks pidanud arvestama tunnistajate ütlustega parenduste tegemise aja osas. Tunnistajate ütluste seostamisel esitatud teostatud tööde üleandmise aktidega on võimalik teha järeldus, et põhikonstruktsioonid asendati täies ulatuses enne 20.06.
  2. Seega tuleb lähtuda ekspertiisiaktis näidatud põhikonstruktsioonide asenduse suhtarvust 72,3% ning elamu ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Vastuses TPÜ Ökoloogia Instituudi apellatsioonkaebusele nõustub Tallinna Linnavalitsus apellatsioonkaebusega ja toetab seda. Kaebajate esindaja esitas vastuväited apellatsioonkaebustele kohtuistungil. Vastuses leitakse, et kaebajatel esineb põhjendatud huvi kahjunõude esitamise näol. Keeld arvestada peale ORAS jõustumist tehtud parendusi tulenes haldusakti vastuvõtmise ajal kohaldamisele kuulunud Metoodiliste soovituste p-st 3.
  3. Linnavalitsuse vastuses kaebusele sisaldub linnavalitsuse seisukoht, et parenduste tegemine peale ORAS jõustumist nähtub vara tagastamise toimiku materjalidest, sama kinnitab Ökoloogia Instituudi direktor 15.06.1997 vastuses kaebusele. Kõigist haldusasjas tehtud ekspertiisidest järeldub, et parendused tehti peale ORAS jõustumist. Vastupidine apellantide väide on vastuolus asjas esitatud kirjalike tõenditega, millest nä htub, et Ökoloogia Instituut loodi alles 1990.aastal, tal puudusid rahalised vahendid hoone remontimiseks ja tegelikkuses kasutas ta kuni 1991.aastani ruume Paldiski mnt *, hoone oli elanikega asustatud kuni 10.juunini 1991, hoone jääkväärtuseks seisuga 01.01.1992 loeti 19,8 tuhat rubla, projekt hoone kapitaalremondiks kinnitati alles 11.09.1991, tunnistajate üldsõnalised ütlused teostatud remonttööde kohta on vastuolus kirjalike dokumentidega hoone elektrisüsteemi ja gaasivarustuse süsteemi ehitamise aja kohta. Kohus on tunnistajate ütlusi otsuses hinnanud ja leidnud, et tunnistajad ei osanud ajaliselt täpsustada, millal tööd on teostatud. Kohus märkis samas põhjendatult, et ekspertidele anti tutvumiseks kirjalikud materjalid, tunnistajate ütlused on aga suulised tõendid ning neid ei saanudki eksperdid arvamuse kujundamisel arvestada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leidis, et kohtuotsus tuleb tühistada menetlusnormide rikkumise tõttu, sest kohus on põhjendamatult jätnud osad asjas esitatud tõendid hindamata (HKMS § 25 lg 4). Selline menetlusnormi rikkumine on võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada ning seetõttu saab ringkonnakohus teha asjas uue otsuse. Apellatsioonimenetluses käib vaidlus põhiliselt selle üle, kas vaidlusaluse hoone põhikonstruktsioonid olid enam kui 50 % ulatuses asendatud enne ORAS jõustumist. Menetlusosalised on ühel meelel selles, et hoones 1991-1992 tehtud kapitaalremondi käigus asendati 72,3 % põhikonstruktsioonidest. Linnavalitsus leiab lisaks sellele endiselt, et ORAS jõustumise aeg vaidluse lahendamisel tähtsust ei omagi, sest korralduse vastuvõtmise aja ORAS redaktsioon lubas hoone säilivuse määramisel arvestada ka hilisemaid parendusi ja uuendusi. Tallinna Ülikooli esindaja leiab lisaks, et kaebajatel puudub põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebajatel esineb põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Vaidlusalune korraldus oli haldusaktiks, millega keelduti kaebajate poolt taotletud vara tagastamisest, varasemad hoone nr 3 riigile üleandmise ja selle juurde maa määramise kohta antud haldusaktid vara mittetagastamise küsimust ei puudutanud. Hoone riigi omandisse jätmine tagastamisest keeldumise alusena oleks eeldanud ORAS § 12 lg 3 p 5 näidatud 5
(9)3-97-1 otsustuse tegemist Vabariigi Valitsuse poolt. Sellist menetlust pole läbi viidud ega otsustust tehtud. Seega juhul, kui kaebajatele vaidlusaluse korraldusega õigusvastaselt keelduti vara tagastamast ning vara oli tegelikult säilinud endisel individualiseeritaval kujul, on kaebajatel alus kahjunõude esitamiseks. Linnavalitsuse seisukoht, et enne 01.03.1997 kehtinud ORAS redaktsioon ei keelanud arvestada ehitise juures peale ORAS jõustumist tehtud parendusi ja uuendusi, ei ole õige. Enne ORAS § 12 lg 10 jõustumist oli sama põhimõte tuletatav ORAS § 18 lg-st 2, mis kohustas vara omanikke ja valdajaid tagama vara säilimise. Vara säilimise tagamine tähendab muuhulgas ka seda, et põhikonstruktsioonide vahetamiseks vältimatult vajalikud lammutustööd on keelatud. Kui sellised tööd olid keelatud, ei ole alust arvestada õigusvastase tegevuse tulemusena saavutatud ehitise seaduses sätestatud säilivusmäära muutust. Otsene juhis peale ORAS jõustumist tehtud parenduste ja uuenduste arvestamata jätmiseks ehitise individua liseeritaval kujul säilimise määra arvestamisel tulenes Metoodiliste soovituste p-st 3.
  1. Vaidlusaluses korralduses selle vastuvõtmise õigusliku alusena viidatud ORAS § 12 lg 3 p 2 sätestas, et omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara ei kuulu tagastamisele, kui vara ei ole säilinud sama paragrahvi 8.lõikes sätestatud endisel individualiseeritaval kujul. Linnavalitsuse esindaja selgitas, et korralduses tehtud viide ORAS § 12 lg 8 p- le 5 on trükiviga ning tegelikult oli mittetagastamise aluseks sama lõike p
  2. ORAS § 12 lg 8 p 2 kohaselt ei loeta ehitisi endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui kõik põhikonstruktsioonid on asendatud kokku rohkem kui poole ulatuses. Ehitise põhikonstruktsioonideks loetakse vundament, välispiirded, kandvad seinad, vahelaed ja katus. Linnavalitsuse korralduse aluseks võetud Baltic Inspection-Alex Stewart eksperthinnangus tehtud järeldusele (põhikonstruktsioonid on asendatud üle 50%) jõudmine ei ole jälgitav eksperthinnangus viidatud lisas 2 esitatud andmete puudulikkuse tõttu ning seetõttu ei saa nimetatud eksperthinnangut asja lahendamisel aluseks võtta. Kohtu poolt
  3. aastal tellitud eksperthinnang (töö DE-28/98 30.septembrist 1998) jättis arvesse võtmata kõik Ökoloogia Instituudi poolt teostatud parendused ja uuendused, hinnates tööde tõendamiseks esitatud dokumendid puudulikeks ning leides, et ehitustöid alustati arvatavalt peale projekti kinnitamist 1991.aasta lõpul. Ekspertiisiga leiti, et põhikonstruktsioone on asendatud hoones 16% ja hoone kubatuur on suurenenud kuni 25%. Kohtu poolt tellitud eksperthinnang KL-03-03 tegi kindlaks, et võrreldes õigusvastase võõrandamise ajaga on asendatud 72,3% hoone põhikonstruktsioonidest. Eksperdid tuvastasid, et juhul, kui võtta arvesse tellija ja töövõtjate poolt dokumentaalselt aktsepteeritud tööde mahtusid, on põhikonstruktsioone asendatud enne ORAS jõustumist 38% ulatuses. Juhul, kui arvestada tunnistajate ütlusi, on kõik põhikonstruktsioonide asend used toimunud enne 20.06.
  4. Kohtuistungil esitatud täiendavatele küsimustele vastates selgitasid eksperdid, et jätsid 38%-se asenduse tuvastamisel arvestamata AS Reoli tööde vastuvõtmise akti nr 8 1991.aasta maist summas 220 000 rbl, sest akt oli üldsõnaline ning sellest ei nähtunud, kas selle summa ulatuses asendati põhikonstruktsioone või tehti viimistlustöid. Ekspert J. T. selgitas kohtuistungil (protokoll IV köide lk 175 pöördel), et arvestades ehitustööde loogilist järjekorda, pidid esimese korruse osas põhikonstruktsioonid olema asendatud enne parketi panekut ning seega enne ORAS jõustumist. Kohus oli tööde teostamise aja osas üle kuulanud rea tunnistajaid, kuid jättis nende ütlused hindamata. Kohtuotsuse põhjendustest võib aru saada, et kohus pidas võimatuks tunnistajate vastavasisuliste ütluste arvestamist, sest tunnistajate ütlused ei saa olla aluseks ekspertarvamusele. Kohus on otsuses viidanud, et Metoodilised soovitused ei näe ette tunnistajate ütluste kasutamist 6
(9)3-97-1 ning rõhutanud, et pole esitanud ekspertidele küsimusi, mis nõuaksid tunnistajate ütluste kasutamist, küsimused esitasid protsessiosalised. Kohtu viimatinimetatud seisukoht on ebaõige, sest küsimusteringi ekspertidele vastamiseks määrab kohus (TsMS § 131 lg 1 kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis) ning käesoleval juhul oli ekspertidele vastamiseks esitatud küsimus nr 8 järgmises sõnastuses: „Milliseid põhikonstruktsioone ja kui suures mahus oli asendatud/uuendatud Kevade tn 2 hoonel alates selle võõrandamisest kuni ORAS jõustumiseni, võttes arvamuse andmise aluseks ka kohtuistungitel ülekuulatud tunnistajate ütlused (vt kohtutoimik), et nimetatud hoone juures oli juunikuuks 1991.a. lõpetamata väliselektri- ja teiste väliskommunikatsioonide paigaldamine ning hoone siseviimistlustööd?“ Ekspertiisiaktist nähtub, et tunnistajate ütlused olid ekspertidele edastatud ning neist lähtudes tegid nad alternatiivse järelduse – põhikonstruktsioonidest oli 20.juuniks 1991 asendatud 72,3%. Kohtu viide Metoodilistele soovitustele ei ole asjakohane, sest eksperdid ei pidanud oma arvamust kujundama tunnistajate ütluste alusel, eksperdid pidid küsimusele vastamisel tegema ehitustehnilise uuringu põhjal kindlaks põhikonstruktsioonide asendatuse suhtarvu, arvestades küsimuses esitatud eeldust, et põhikonstruktsioonide asendused olid tehtud enne ORAS jõustumist. Küsimusele vastamine ei nõudnud ekspertidelt tunnistajate ütluste hindamist ega muid õiguslikke hinnanguid, mille andmiseks eksperdid ei ole pädevad. Seepärast pole asjakohane ka kohtu tuginemine eksperdi kohtuistungil antud täiendavale seletusele tunnistajate ütluste vastuolust toimikus olevate kirjalike tõenditega. Ringkonnakohus leiab, et tunnistajate ütlused (I köide, lk 173-187) selle kohta, et hoone juures olid põhikonstruktsioonide asendustööd tehtud enne 20.06.1991, on kooskõlas kohtule esitatud remonttööde vastuvõtu aktidega. Tunnistajad A. K., T. K. , T. O., M. L. ja E. T. tõendasid, et remonttööd algasid 1989.aastal ning algselt sanitaarremondina planeeritud remont kasvas üle kapitaalremondiks, milleks tuli tellida projekt ning elanikud kogu elamiskõlbmatuks tunnistatud majast välja viia. Tunnistaja A. K., kes töötas aastatel 1989/1990 Termofüüsika Instituudis peainsenerina ning aitas korraldada vasteraldunud Ökoloogia Instituudi ruumide remonti, seletas, et töid alus tati ilma projektita ning mais 1991, kui ta viimati seal hoones käis, olid raiekorrad vahetatud, katus peal, uksed, aknad vahetatud ning mustad põrandad all, tehtud polnud viimistlustöid ning treppi teisele korrusele, samuti puudus elekter. Tunnistaja A. K. selgitas, et siis, kui tema aprillis 1991 haldusdirektorina Ökoloogia Instituut i tööle asus, olid remonttööd osaliselt valmis: sarikad vahetatud, katus osaliselt peal, seinad püsti, vahelaed tehtud, II korrusel aluspõrand pandud, I korrusel 2/3 parketist paigaldatud, aknad ja uksed vahetatud. Samuti olid vahetatud raiekorrad, vahetamata oli kümmekond voodrilauda, sest puudusid sobivad voodrilauad. Jätkati remonti K-Projekti ehitusjooniste järgi. Alumisel korrusel elas aprillis 1991 veel üks naine ning seal oli tööd tegemata, toa suurus oli 15-20 m2 ning peale tema lahkumist remonditi ruum väga kiiresti. Gaas ja vesi saadi juunis, elektrit ei olnud ja maalritööd olid tegemata. Kohtule esitatud remonttööde vastuvõtuaktide kohaselt oli RETK Sulev poolt juuniks 1991 tehtud järgmised tööd: vanade põrandate lammutamine, laagide vahetus, liivatäite paigaldus ja uute mustpõrandate tegemine (aprill 1991) ning parketi paigaldus 180 m2 suurusele pinnale (mai 1991, kogu I korrus), sarikate ja eterniitkatuse väljavahetamine (mai 1991). Juunis 1991 tehti sama firma poolt viimistlustöid 410 inimtöötunni ulatuses. AS Reol poolt oli detsembris 1990 ja veebruaris 1991 tehtud katuse, sarikate, lagede, põrandate ja seinte lammutustööd ning lammutatute asemel uute konstruktsioonielementide paigaldamine. Kuivõrd kirjalike dokumentidega on tõendatud, et juuniks oli mõlemale korrusele põrandad paigaldatud, pidid samaks ajaks olema vahetatud ka põhikonstruktsioonid, sest enne kandvate seinte ja lagede paigaldamist poleks parketi paigaldamine olnud võimalik. Katuse paigaldamise kohta on samuti kirjalik tööde vastuvõtuakt esitatud. Ökoloogia Instituudi esindaja on selgitanud, et kõik tööde vastuvõtuaktid pole säilinud, seepärast ei saa ekspertarvamuses säilinud aktide põhjal väljatoodud suhtarvu 38% pidada põhjendatuks. Ekspertide seletusest nähtuvalt jäeti arvesse võtmata akt nr 8 mais 1991 teostatud tööde kohta summas 220 000 rubla kuna sellest ei selgunud teostatud tööde täpne sisu. Ekspertarvamuse lisas 8 7
(9)3-97-1 (põhikonstruktsioonide asenduste kohta vastavalt kirjalikele dokumentidele) ja lisas 9 (põhikonstruktsioonide asenduste kohta tunnistajate ütlustele tuginedes) näidatud asendatud põhikonstruktsioonide väärtuse võrdlemisel tuleb välja, et kandvaid siseseinu ja laetarindeid on olulisemas osas vahetatud just peale parketi paigaldust, mis toimus tööde vastuvõtuakti kohaselt mais
  1. Selline järeldus ei ole loogiline, seepärast on kirjalikud dokumendid ilmselt puudulikud ning tunnistajate ütlusi tuleb pidada usaldusväärsemaks. Tunnistajate ütluste usaldusväärsust ei sea kahtluse alla kaebajate esindajate väide, et A. K. on eksinud gaasi paigaldamise aja osas. Maja siseselt oli katlad paigaldatud ning torustik ühendatud märtsis 1991, nagu nähtub Eesti Gaasi Ehituskeskuse aktist märtsist 1991, kuid üldisesse gaasivõrku ühendati hoone märtsis
  2. Väliskommunikatsioonid ei kuulu põhikonstruktsioonide hulka ning seetõttu tunnistaja ebatäpsus ekspertarvamuse järeldust ei mõjuta. Samuti ei mõjuta tunnistajate ütluste usaldusväärsust kaebajate esindaja poolt esile toodud asjaolu, et Ökoloogia Instituudil puudusid aruannetest nähtuvalt rahalised vahendid remondi finantseerimiseks ning et vastavalt direktor J.-M.P. allkirja kandvale kirjale 30.juunist 1993 oli maja jääkväärtuseks seisuga 01.01.1992 19,8 tuhat rubla (I köide, tagastamise toimik lk 39). J.-M.P. on selgitanud eelpool viidatud kirjas, et hoone remonti finantseeriti otse Teaduste Akadeemia rahalistest vahenditest, seepärast ei saanudki kapitaalremondi summad kajastuda Ökoloogia Instituudi või tema eellase aruannetes. Samuti on ilmne, et hoone jääkväärtust ei peetud õigeks korrigeerida enne hoone üleandmist kohaliku omavalitsuse bilansist Ökoloogia Instituudi bilanssi. Sellisele järeldusele viib Ökoloogia Instituudi õiend nr 155 (I köide, tagastamise toimik lk 55), millest nähtub, et kohe peale Lilleküla EEV- lt hoone ülevõtmist teostati hoone ümberhindlus ning seisuga 01.10.1993 määrati hoone väärtuseks 1 498 580 krooni. Nagu nähtub kirjalikest dokumentidest ja tunnistaja A. K. ütlustest, takerdus remondi lõpetamine elektrisüsteemi taha, sest ei olnud võimalik hankida projektis ette nähtud kaablit ning tuli tellida uus lahendus. Kaebajad on veel viidanud asjaolule, et viimane elanik viidi hoonest välja 10.juuniks 1991 (I köide, lk 152) ning seega võis remont tegelikult alata sellest kuupäevast. Asjaolu, et kapitaalremont algas
  3. aasta lõpus, 1991.aasta algul on tõendatud mitmete kirjalike tõenditega, seoses viimase elaniku lahkumisega võib tõusetuda üksnes küsimus tema poolt kasutatava ühe toa remondi takerdumise osas. Kuna nimetatud 10.juunil 1991 Ökoloogia Instituudi poolt koostatud kirjast ei nähtu üürniku lahkumise täpne aeg, võis see olla varasem kui juunikuu ning seetõttu ei lükka antud tõend ümber eelpool käsitletud tõenditest tulenevat seisukohta, et parkett kogu esimesel korrusel paigaldati mais 1991 ning seega juuni lõpuks olid põhikonstruktsioonide asendused tehtud. Kaebajate arvates kinnitab kapitaalremondi toimumist peale ORAS jõustumist ka asjaolu, et kapitaalremondi projekt kinnitati 11.09.
  4. II köite lk 53 asuvast Tallinna RSN TK Arhitektuuri ja Planeerimise Peavalitsuse kirjast 12.11.1990 nr AP-145-90 nähtub, et Kevade tn 2 hoone rekonstrueerimiseks väljastati nimetatud kuupäeval arhitektuur-planeerimise ülesanne kehtivusega kuni 31.12.
  5. Projekt koostati AS K-Projekt poolt vastavalt lepingule märtsiks 1991 (IV köide lk 57). Projekti kooskõlastuste lehelt (II köide lk 57) nähtub et enamus kooskõlastusi saadi enne 20.juunit 1991 ning projekt kinnitati 11.09.1991 Tallinna Linnavalitsuse TALA projektide läbivaatamise komisjoni otsusega nr
  6. Tulenevalt Lilleküla EEV 11.06.1992 aktist on hoone ehitatud vastavalt eelnimetatud projektile. Tööde vastuvõtuaktide ja tunnistajate ütluste põhjal on tõendatud, et remonti alustati enne projekti kinnitamist ja paralleelselt projekti valmimisega. Ainuüksi asjaolu, et projekti kinnitamine toimus peale ORAS jõustumist, ei takista enne ORAS jõustumist tehtud parenduste ja uuenduste arvestamist hoone säilivuse määra määramisel. Ökoloogia Instituudi poolt linnavalitsusega peetud kirjavahetusest nähtub, et ümberehitustööd toimusid kohalike võimude teadmisel ja heakskiidul (vt näiteks kiri linnapeale lk 132, I köide, kirjavahetus elanike kiireks ümberasustamiseks seoses 8
(9)3-97-1 kapitaalremondiga) ning enne ORAS jõustumist ei keelanud ükski akt õigusvastaselt võõrandatud hoonete ümberehitamist. Seega on tõendatud, et vaidlustatud korraldus on antud selle andmise ajal kehtinud seaduse alusel ning sellega kooskõlas. Vaidlusalune hoone ei olnud säilinud endisel individualiseeritaval kujul ning selle tagastamine oli seetõttu välistatud ORAS § 12 lg 3 p 2 ja lg 8 p 2 alusel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole korraldus õigusvastane ka vorminõuete järgimata jätmise tõttu. Ilmne on, et korralduse õigusliku alusena tehtud viide ORAS § 12 lg 8 p- le 5 on trükiviga, sest korraldus tugines ekspertarvamusele, milles lähtuti põhikonstruktsioonide asenduse määrast hoone endisel individualiseeritaval kujul säilivuse hindamisel. Asjaolu, et trük iviga pole parandatud, ei tingi korralduse õigusvastaseks tunnistamist, sest nagu kaebusest nähtub, oli tegemist nii ilmse veaga, mis kaebajaid ei eksitanud. Vorminõuete rikkumisena ei ole käsitletav korralduses ekspertarvamusele viitamata jätmine, sest korralduses sisaldub viide eksperthinnangu kinnitanud ekspertkomisjoni protokollile. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5.veebruari 1993 määrusega nr 36 kinnitatud Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punktist 27 kinnitab eksperthinnangu valla- või linnavalitsus. Samuti on ebaõige kohtu etteheide kohaliku komisjoni 1995.aastal tehtud subjektiotsusele viitamata jätmise kohta. Piisav oli viite tegemine 1993. aasta subjektiotsusele, sest subjektiotsuse muutmise korral kehtis subjektiotsus korralduse and mise ajal muudetud kujul. Seega sisaldusid korralduses viited Vara tagastamise korra punktis 24 näidatud alus tele ning korraldus ei olnud vormivigadega. Ebaõige on linnavalitsuse apellatsioonkaebuse väide, et kohus on alusetult rahuldanud esitatud kaebuse täies ulatuses, kuigi kaks kaebajat kohtumenetluse ajal surid. Kohtutoimikust nähtuvalt on kohus õigesti lubanud H. S. ja V. S. protsessiõigused üle kanda protsessi jäänud kahele kaebajale R. S. ja K. L.. Apellatsioonimenetluses astus K. L. asemel protsessi tema pärija E. B.. Kolmanda isiku esindaja esitas apellatsioonimenetluses taotluse õigusabikulude hüvitamiseks summas 39 825 krooni arvestades seda, et kolmas isik oli apellatsioonimenetluses apellandiks (TsMS § 167). Ringkonnakohus leiab, et kolmanda isiku taotlus ei kuulu rahuldamisele, kuna HKMS-s on kolmanda isiku poolt kohtukulude kandmine reguleeritud ammendavalt ning HKMS § 92 lg 2 ja § 93 ei anna alust kolmandale isikule õigusabikulude hüvitamiseks ka siis, kui te ma apellatsioonkaebus rahuldatakse (vaata näiteks Riigikohtu halduskolleegiumi otsused nr 3-3-1-79-03 ja 3-3-1-46-04). Viive Ligi Lauri Madise Lilianne Aasma 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.