3-03-43/3

(5)3-03-43 836 krooni ega ole ka tasunud sellelt tulumaksu. Tahtlik tegevus tulumaksu tasumisest kõrvalehoidmises seisneb tulu teadlikult deklareerimata jätmises. R. R. esitas maksuotsusele vaide. Maksuameti 12.05.2003 vaideotsusega nr 203 vaie osaliselt rahuldati ja maksuotsus intresside osas tühistati. 2. R. R. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tartu Linna Maksuameti 20.02.2003 maksuotsuse nr 4-05/7414 tühistamist vaideotsusega tühistamata osas ja Maksuameti 12.05.2003 vaideotsuse nr 203 tühistamist osas, millega jäeti vaie rahuldamata. Kaebuse väited olid järgmised. Maksuotsuses 6-aastase maksuvõla aegumise tähtaja rakendamine ei olnud põhjendatud, sest kaebaja on korduvalt viidanud sellele, et enda arvutuste järgi tal tulu ei tekkinud, mistõttu ei saanud tal olla tahtlust hoida tulumaksu tasumisest kõrvale. Kaebaja käsitluse kohaselt on ta andnud saadud raha edasi teisele isikule ning sellest tulenevalt on ta seisukohal, et tal puudus tulu ja seega ka deklareerimiskohustus. Kaebaja väitis, et tegutses väärtpaberite soetamisel Vene Föderatsiooni kodaniku O. T. esindajana viimaselt laenuks saadud summadega ja tagastas peale väärtpaberite võõrandamist kogu saadud laenu koos teenitud tuluga laenuandjale ise sellest kasu saamata, tuginedes järgmistele dokumentidele: 1) 17.10.1995 kaebaja ja O. T. poolt allkirjastatud laenuleping summas 10 000 USD tagastamise tähtajaga 17.12.1995, milles pooled muuhulgas kinnitavad, et laenusaaja (kaebaja) on saanud laenuandjalt (O. T.) volitused laenuandja esindamiseks ja tema nimel tehingute teostamiseks Eesti väärtpaberiturul eesmärgiga teenida laenuandjale tulu (hkt lk 24); 2) 25.03.1996 kaebaja ja O. T. poolt allkirjastatud laenuleping summas 40 000 USD (472 240 krooni) tagastamise tähtajaga 25.04.1997 (hkt lk 25); 3) 27.06.1997 kaebaja ja O. T. poolt allkirjastatud deklaratsioon lepinguliste suhete lõpetamisest, milles pooled kinnitavad, et kaebaja on O. T- le üle andnud 86 500 USD (1 194 911 krooni), millest 49 000 USD on tasutud 25.03.1996 sõlmitud laenulepingu järgse võlgnevuse eest ja 37 500 USD (518 025 krooni) moodustab Eesti väärtpaberiturul teenitud tulu (hkt lk 23) ja 4) 18.07.2003 Tallinna notar Anne Saaberi asendaja Kairi Aariku juuresolekul O. T. poolt allkirjastatud seletuskiri, millest nähtuvalt:

1. a)sõlmis allakirjutanu 25.03.1996 R. R- iga laenulepingu, mille alusel laenas R. R- ile 40 000 USD, et viimane omandaks laenatud raha eest Eestis tema huvides väärtpabereid;
2. b)25.03.1996 sõlmitud laenulepingu alusel saadud summa kasutamiselt teenitud tuluna andis R. R. allakirjutanule üle 37 500 USD, kusjuures selles, et R. R. tulu talle annab, olid nad kokku leppinud 17.10.1995 sõlmitud lepingus ja hiljem kinnitasid seda suuliselt 25.03.1996 sõlmitud lepingus;
3. c)raha tasumisega viivitamise eest maksis R. R. allakirjutanule viivist ning nende lepingulised suhted lõppesid 27.06.1997, mille kohta koostati vastav deklaratsioon (hkt lk 107-112). Maksu- ja Tolliameti vastuses kaebusele palutakse see jätta rahuldamata. Kaebaja ja O. T. vahel 17.10.1995 sõlmitud laenulepingust said kaebajale tuleneda volitused esinduseks üksnes lepingus toodud summa kasutamiseks ja leping ei oma õiguslikku tähendust poolte hilisemate laenusuhete ja laenu kasutamise eesmärkide suhtes. Ebaõige on kaebaja väide, et tuluna ei saa käsitleda sissetulekut, mille isik annab hiljem kellelegi üle. Isik võib kasutada enda poolt teenitud tulu vastavalt oma äranägemisele ja see, et ta on enda teenitud tulu hiljem kellelegi üle andnud, ei tähenda iseenesest seda, et saadud tulu kuulub kolmandale isikule. Üksnes saadud rahaliste vahendite üleandmise fakt ei tõenda saadud tulu maksukohustuslase omandist väljumist, kuna kuni 30.06.2002 kehtinud TsK eriosa sisaldab mitmeid kohustisi, mille sisuks on varade üleandmine teistele isikutele või üleantavate varade saaja kohustusega tagastada saadud vara. Kaebaja pole tõendanud, et tema poolt teenitud tulu väljus tema varalisest sfäärist ja kuulus tegelikult O. T- le. 27.06.1997 deklaratsioonist lepinguliste suhete lõpetamisest ei nähtu, et teenitud tulu kuuluks isikule, kellele see üle anti. Deklaratsioon ei 2

(5)3-03-43 tõenda rahaliste vahendite väljumist kaebaja varalisest sfäärist. Väidetav laenu ja selle kasutamisest teenitud tulu tagastamine toimus kaebaja sõnul sularahas, kuid kaebaja pole usaldusväärselt tõendanud, kus ja millal selline sularaha üleandmine toimus ja kas sellega kaasnes üleantud summa väljumine kaebaja varalisest sfäärist ilma vastutasu saamata või ilma kolmanda isiku kohustuseta see summa hiljem tagastada. Maksuotsuses on arusaadavalt esitatud asjaolud, millest ilmneb maksusumma tasumata jätmise tahtlikkus.

1. Tallinna Halduskohtu 29.11.2004 otsusega nr 3-233/2004 jäeti kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused olid järgmised: 1) Vaidlust pole selles, et kaebaja sai
2. aastal väärtpaberitehingutest tulu 770 836 krooni ning tal on jäänud see tulu deklareerimata ja sellelt tulumaks tasumata; 2) Kuna kohtule 09.06.2004 esitatud 18.07.2003 Tallinna notar Anne Saaberi asendaja Kairi Aariku juuresolekul O. T. poolt allkirjastatud seletuskirjal ja O. T-le välja antud NSVL passides olevad allkirjad erinesid visuaalselt muudest maksuhaldurile esitatud dokumentidel olevatest, pidas kohus vajalikuks kontrollida varem kaebaja poolt maksuhaldurile esitatud tõendite (17.10.1995 ja 25.03.1996 laenulepingud ning 27.06.1997 deklaratsioon lepinguliste suhete lõpetamisest) usaldusväärsust. Ekspertide arvamuse kohaselt ei ole 17.10.1995 ja 25.03.1996 laenulepingutel ning 27.06.1997 deklaratsioonil O. T. nimel olevad allkirjad tõenäoliselt kirjutatud O. T. poolt, kusjuures need allkirjad võivad olla kirjutatud samaaegselt, mitte erinevatel aastatel, nagu dokumentidest nähtub. Eeltoodud asjaolud ei võimalda kohtul nimetatud tõendeid arvestada, samuti toob kaebuse esitaja poolt selliste tõendite esitamine kaasa nii tema seletuse, kui ka tema poolt kohtule esitatud O. T. allkirjaga seletuskirja usaldusväärsuse vähenemise. Kaebaja ei ole kohtule esitanud loogilist seletust selle kohta, kuidas on võimalik, et tema poolt maksuhaldurile esitatud väidetavalt O. T-lt saadud lepingutel ja deklaratsioonil on viimase nimel alla kirjutanud keegi kolmas käesolevas asjas tuvastamata isik. Eeltoodud põhjustel ei ole kaebuse esitaja väidetud lepingulised suhted tema ja O. T. vahel käsitletaval perioodil leidnud usaldusväärset tõendamist. Seetõttu pole tuvastatud, et kaebaja tegutses väärtpaberite soetamisel O. T. esindajana viimaselt laenuks saadud summadega ja peale väärtpaberite võõrandamist tagastas kogu saadud laenu koos teenitud tuluga; 3) Isegi juhul, kui kaebaja andis saadud tulu hiljem kellelegi üle, ei tähenda see automaatselt seda, et käsitletavat sissetulekut ei saa lugeda kaebaja tuluks; 4) Kaebaja poolt väärtpaberite võõrandamisest saadud tulu teadlik deklareerimata jätmine viitab tema kavatsusele nimetatud tulu maksuhalduri eest varjata. Maksude tasumisest tahtlikule kõrvalehoidumisele viitab ka asjaolu, et kaebaja on MKS §-s 56 sätestatud maksukohustuslase kaasaaitamiskohustuse järgimise asemel esitanud maksuhaldurile kolm ilmselt fiktiivset dokumenti. Seega on vastustaja õigesti leidnud, et kaebuse esitaja on maksusumma jätnud tasumata tahtlikult. Kaebajal oli vastavalt kuni 31.12.1999 kehtinud TuMS § 27 lõikele 3 kohustus esitada tuludeklaratsioon maksustamisperioodi tulude kohta maksustamisperioodile järgneva aasta
3. märtsiks. MKS § 98 lõike 1 kohaselt algab aegumistähtaeg selle maksudeklaratsiooni esitamise kuupäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Seega algas aegumistähtaeg 31.03.
4. Maksusumma määramise hetkeks (20.02.2003) polnud MKS § 98 lg-s 1 sätestatud kuueaastane maksusumma määramise aegumistähtaeg möödunud. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
5. R. R. apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldatakse. Apellatsioonkaebuse väitel on halduskohus valesti kohaldanud 3

(5)3-03-43 materiaalõigusnormi. Tulu mõistet tulumaksuseadused ei defineeri ning see sisustatakse majanduslike kriteeriumidega, millest lähtudes on tulu tagastamatu sissetulek. See tähendab, et tulu saamisel isiku rahaliselt hinnatav vara suureneb. Kui isik annab saadud raha kellelegi edasi, siis tema vara ei suurene. Isegi kui asuda seisukohale, et kaebaja on tulu saanud, välistab tulu edasiandmine tahtluse maksude deklareerimata jätmisel. Kui isiku maksevõime ei ole kasvanud, siis ei pea ta eeldama seda, et tal lasub maksukohustus. Seega on maksusumma määramine MKS § 98 lg 1 kohaselt aegunud. Ringkonnakohtu istungil möönis apellant, et osaliselt on O. T. huvides tehtud tehingutelt saadud tulu jäänud tema kasutusse, kuid see summa on palju väiksem kui maksuotsusega määratud summa. Et laenusuhted O. Tga eksisteerisid, näitab juba asjaolu, et kuskilt pidi apellant tehingute tegemise ajal 20-aastase tudengina selleks raha saama.

1. Maksu- ja Tolliamet palub apellatsioonkaebuse jätta rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuses toodud seisukohtadega. Kuna puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et apellant oleks tegutsenud väärtpaberitehingute tegemisel O. T. huvides, on asjakohatud väited raha üleandmise ja tulu väljumise kohta apellandi varalisest sfäärist. Vastustaja märkis, et isegi juhul, kui apellant soetas väärtpaberid laenuks saadud summade eest, ei muutu väärtpaberite võõrandamisest saadud tulu laenuandja tuluks, sest maksustamise objektiks on väärtpaberite müügist saadud kasu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Vaidlustatud maksuo tsuses on tuvastatud, et R. R. on
3. a ostnud AS- lt ICI Trust 3000 AS Norma lihtaktsiat summas 486 000 krooni,
4. a jaanuarist kuni juunini ostnud EVP-sid summas 705 286 krooni ning erastamisväärtpaberite eest ostnud Hüvitusfondi obligatsioone summas 216 336 krooni, seega ostnud väärtpabereid kokku 1 407 622 krooni eest. Samal aastal on ta võõrandanud soetatud väärtpaberid 2 178 498 krooni eest, tehes selleks kulutusi 40 krooni eest. Kaebaja tugines väidetavalt 17.10.1995 end a ja O. T. vahel sõlmitud laenulepingutele, milles pooled muuhulgas kinnitavad, et laenusaaja (kaebaja) on saanud laenuandjalt (O. T.) volitused laenuandja esindamiseks ja tema nimel tehingute teostamiseks Eesti väärtpaberiturul eesmärgiga teenida laenuandjale tulu, 25.03.1996 kaebaja ja O. T. vahel sõlmitud laenulepingule ning 27.06.1997 deklaratsioonile lepinguliste suhete lõpetamise kohta, mille kohaselt on peatatud 17.10.1995 laenulepingust tulene vad kaebaja volitused O. T. esindamiseks, ja väitis, et ei ole väärtpaberite võõrandamisest isiklikult kasu saanud, kuna tegutses väärtpaberite võõrandamisel O. T. esindajana. Halduskohus on leidnud, et kuna kohtuekspertiisi järelduste kohaselt ei ole 17.10.1995 ja 25.03.1996 laenulepingutel ning 27.06.1997 deklaratsioonil O. T. nimel olevad allkirjad tõenäoliselt kirjutatud O. T. poolt, kusjuures need allkirjad võivad olla kirjutatud samaaegselt, mitte erinevatel aastatel, nagu dokumentidest nähtub, ei ole tõendatud, et kaebaja tegutses väärtpaberite soetamisel O. T. esindajana ja peale väärtpaberite võõrandamist tagastas laenu koos teenitud tuluga. Ringkonnakohtul pole alust muuta halduskohtu hinnangut nendele faktilistele asjaoludele.
5. Õige on maksuhalduri väide, et kui kaebuse esitaja ongi võõrandatud aktsiaid muretsenud O. T-lt saadud laenu abil, siis ei tähenda see seda, et väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu ei ole käsitatav kaebuse esitaja tuluna kuni 31.12.1999 kehtinud TuMS § 9 lg 1 p 3 mõttes. Seega peab ringkonnakohus põhjendatuks maksuotsuse järeldust, et kaebuse esitaja on 4

(5)3-03-43 saanud

1. aastal viidatud sätte alusel maksustamisele kuuluvat tulu summas 770 836 krooni.
2. Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu ja maksuhalduri hinnanguga, et kaebuse esitaja poolt eelnimetatud tulu deklareerimata jätmine on käsitletav teadlikult tulumaksu tasumisest kõrvalehoidmisena. Sellele, et kaebuse esitaja oli teadlik, et tema nimel sooritatud väärtpaberite võõrandamise tehingutest saadud tulu tuleb deklareerida, viitavad asjaolud, et kaebuse esitaja on maksumenetluse käigus püüdnud tõendada, et ta tegutses väärtpaberite võõrandamisel Vene Föderatsioonis elava isiku esindajana, ning maksumene tluse käigus väitnud, et on deklareerinud 28.03.1996 AS Norma aktsiatega tehtud tehingu
3. aasta tuludeklaratsioonis (vt 27.11.2001 antud seletus hkt lk 62).
4. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Lauri Madise Silvia Truman Kaire Pikamäe 5