← Eesti

2-05-24465/4

Obsah (7)§ 455§ 433§ 663§ 466§ 430§ 428§ 432

KOHTUMÄÄRUS Kohu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 21.03.2006.a., Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 2-05-24465 Menetl

§ 455lg 1 kohaselt menetlusosalistele kohtumääruse kättetoimetamisega.

Määruse peale edasikaebe tähtaeg Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada kirjalikult määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (

§ 433

lg 1, § 661 lg 1 ja 2) Harju Maakohtu Kentmanni 13 kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul määrusekaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni. 1 Määruskaebuse läbivaatamise kord

§ 663

lg 1 kohaselt Harju Maakohus otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ja kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades.

§ 663

lg 4 kohaselt kui maakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab kohus määruskaebuse ise määrusega, kui maakohus ei rahulda määruskaebust (lg 5), esitab ta määruskaebuse viivitamata koos selle lisade ja sellega seotud menetlusdokumentidega kohtualluvuse järgi Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (

§ 663

lg 2) Harju Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

§ 466

lg 3 järgi määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Tsiviilasja asjaolud Harju Maakohtu menetluses on AS EMT hagi J.K vastu 4022 krooni nõudes. Pooled esitasid 17.03.2006.a. kohtule kinnitamiseks poolte vahel sõlmitud kirjaliku kompromissi. Kompromissi kohaselt on pooled kokku leppinud alljärgnevas:

  1. Kostja tunnistab hageja nõuet ja kohustub tasuma 4022 krooni.
  2. Kostja kohustub hagejale tasuma kohtukuludena hageja poolt tasutud riigilõivu summas 210 krooni ja õigusabikulu summas 201.10 krooni.
  3. Kostja kohustub tasuma kokkuleppe punktides 1 ja 2 nimetatud võlgnevuse kogusummas 4433.10 krooni hagejale maksegraafikujärgselt vastavalt alljärgnevale: Kostja tasub võlgnevuse alates 01.03.2006 a. igakuiste osamaksetena. Osamakse suurus on 1108.30 krooni. Viimane osamakse toimub 01.06.2006 a. summas 1108.20 krooni. Makse tähtpäev: Osamakse: 01.03.2006.a. 1108.30 krooni; 01.04.2006.a. 1108.30 krooni; 01.05.2006.a. 1108.30 krooni; 01.06.2006.a. 1108.20 krooni. Kokku 4433.10 krooni.
  4. Kostja tasub maksegraafikujärgsed osamaksed tähtaegselt hageja esindaja Lindorff Eesti AS-i arveldusarvele nr 17000034108, Nordea Pank, kood
  5. Tasumisel märgib kostja selgituseks „4335155“.
  6. Kohtu määratavad täiendavad kohtukulud kannab kostja.
  7. Pooled taotlevad kohtult käesolevaga kokkuleppe kinnitamist ja antud tsiviilasjas menetluse lõpetamist vastavalt tsiviilkohutmenetluse seadustiku § 430 lg-le 1 ja
  8. Pooled kinnitavad, et on teadlikud, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-st 432 ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.
  9. Käesoleva kokkuleppe rikkumise korral on hagejal õigus vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p-le 1 pöörata kogu oma nõue kostja vastu täitmisele. Pooled on esitanud kohtule kompromissi, mille on palunud kohtul kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. 2 Vastavalt

§ 430

lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kooskõlas

§ 428

lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt

§ 432

menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele (

§ 430lg 3).

Kompromiss kuulub kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti kohtusse pöörduda sama hagiga kostja vastu samadel alustel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Liili Lauri Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.