← Eesti

2-05-11729/1

2-05-11729 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Omaksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2006.a Tallinn Tsiviilasja number 2-05-11729 (endine tsiviilasja nr 2/230-13738/05) Tsiviilasi OÜ Aktiva Finants hagi A.K vastu 3501,91 krooni nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ Aktiva Finants (reg kood 10746479, asukoht Jõe 3, Tallinn 10151); Kostja: A.K Menetlustoiming Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Mõista välja A.K`ult võlgnevus 3501,91 (kolm tuhat viissada üks krooni ja 91 senti) krooni OÜ Aktiva Finants kasuks. Mõista välja A.K`ult hageja poolt tasutud riigilõiv 280 (kakssada kaheksakümmend) krooni ja õigusabikulud 175,10 (ükssada seitsekümmend viis krooni ja 10 senti) krooni OÜ Aktiva Finants kasuks. Käesolev kohtuotsus on viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o 22.03.2006.a. Menetluse käik maakohtus 1 Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 3501,91 krooni ja kohtukulud. Kostja seisukoht Kostja saatis 06.02.2006.a. kirjaliku vastuse, kus teatas, et tunnistab hagi ja on nõus tasuma hagejale põhivõlgnevuse 1823,81 krooni. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lgle 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 1 võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus märgib, et vastavalt TsMS § 448 lg 3 kui kirjeldava või põhjendava osata otsust soovitakse täita väljaspool Eesti Vabariiki, võib pool nõuda kohtult otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne
  2. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates
  3. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne
  4. juulit 2002.a., kohaldatakse senikehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 kohaselt kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele. TsK § 174 kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingutingimuste muutmine ei ole lubatud, välja arvatud seadusega ette nähtud juhud. Vastavalt TsK § 231 lg-le 1, on rahalise kohustuse täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivist. Seisuga 16.06.2005.a. on kostja viivisvõlg hageja ees 1678,10 krooni. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 3501,91 krooni. Vastavalt kehtiva TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtukulude jaotus Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 280 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 61 lg 1 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista õigusabikulud 175,10 krooni. Lukiina Vismann Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.