2-05-22665 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-05-22665 Otsuse kuupäev Jõhvi, 03. mai 2006.a kell 15.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi O. G. hagi S. G.’i vas
) § 26 ja § 27 lg1 järgi abielu lõppeb muu hulgas ka abielu lahutamisega kohtus.
§ 29
lg 1 p 2 alusel kohus lahutab abielu abikaasa nõudel, kui abikaasa soovib koos abielu lahutamisega lahendada sama seaduse § 28 lg 4 nimetatud lapsesse puutuva vaidluse. Hageja esitas koos abielu lahutamise nõudega ka lapse elukoha kindlaks määramise kohta. Seega kohus on pädev abielu lahutama. 8.
§ 29
lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel 2
(3)2-05-22665 lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade soovist. Oma hagiavalduses ja ka kohtuistungil selgelt väljendatud hageja tahteks oli abielu lahutamine. Hageja seletuste kohaselt alates 2005.a augustikuust pooled koos ei ela. Kuna kostja vastuväiteid hagile esitanud ei ole, siis leiab kohus, et ta on abielu lahutamisega nõus. Eeltoodud asjaolu välistab abielu jätkamist. Sellepärast tuleb abielu lahutada. 9.
§ 29
lg 3 tulenevalt abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse. Hageja soovib jätta poolte alaealine laps K. G. enda kasvatada. Hageja seletuste kohaselt laps on koguaeg elanud tema juures. Asjaolusid, mis välistaks lapse edaspidi hageja juurde elama ja hageja kasvatada jätmist, kohus pole tuvastanud. Kuivõrd vastuväiteid lapse hageja juurde elama jätmise vastu kostja ei esitanud, siis leiab kohus, et ta on ka selles osas hagiga nõus. Seega jätab kohus alaealise lapse K. G. hageja kasvatada.
- Hageja pole hagi esitamisel lapsesse puutuva vaidluse lahendamise eest riigilõivu tasunud. TsMSRakS § 3 kohaselt enne sama seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetlusekulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud 19.12.2005.a. Hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 47 lg 2 teise lause kohaselt tuli hinnata hagilt tasuda riigilõivu kindlas suuruses. Kuni 31.12.2005.a kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 37 lg 3 kohaselt mittevaralise hagi esitamisel tasutakse riigilõivu 60 krooni. Hageja ei soovinud riigilõivu väljamõistmist kostjalt ja lubas ise riigilõivu tasuda. Seega vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud RLS § 37 lg 3 kuulub hagejalt väljamõistmisele 60 krooni riigilõiv riigituludesse.
- Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §436, §438, §442, §452, §453 lg1, lg2, §631, §632 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 3
(3)