2-05-3182/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas Tsiviilasja number 2-05-3182 (vana nr 2/31-5604) Kohtuasi OÜ Aktiva Finants hagi U.H vastu 13.279,09 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised Hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht Jõe tn 3, Tallinn), hageja esindaja AS Julianus Inkasso Agentuur Louis Lillemaa isikus 28.03.2006 Kostja U.H Asja läbivaatamine Kirjalik menetluses Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.
2. Välja mõista U.Hlt 13.279,09 (kolmteist tuhat kakssada seitsekümmend üheksa krooni ja 09 senti) krooni OÜ Aktiva Finants kasuks. Kohtukulude jaotus
3. Välja mõista U.Hlt menetluskulu 1713,95 (üks tuhat seitsesada kolmteist krooni ja 95 senti) krooni OÜ Aktiva Finants kasuks.
4. Välja mõista U.Hlt menetluskulu 96.90 (üheksakümmend kuus krooni ja 90 senti) krooni riigituludesse. Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub kostjal tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole Eesti Ühispangas (konto number 10220034800017) või arvelduskontole Hansapangas (konto number 221023778606), mõlemal viitenumber
5. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue.
6. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Eesti Ühispank ja kostja 02.09.1997.a. pangakaardi kasutamise lepingu. Visa Electroni
7. Pärast arvelduskonto avamist ja maksekaardi lepingu sõlmimist on kostja võtnud maksekaardiga sularahaautomaatidest välja raha ja teostanud tehinguid ületades arvelduskonto jäägi kokku 9907.- krooni ulatuses.
8. AS Eesti Ühispank loovutas nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Kostja võlgneb hagejale alusetult omandatu tagastamata jätmisest tulenevalt põhisumma 9907.- krooni ja viiviseid 3372,09 krooni. Hageja on arvutanud viivist vastavalt seadusele alates 01.01.1999.a. – 01.07.2002.a. 3 % aastas, alates 01.07.2002.a. kuni 01.05.2004.a. 7 % aastas ja alates 01.05.2004 6 kuu EURIBOR +7 % aastas põhisummalt.
9. Tallinna Linnakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja välja mõista kostjalt põhivõla summas 9907,00 krooni ja viiviseid 3372,09 krooni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista hageja kohtukulu, mis seisneb hagi esitamisel riigituludesse tasutud riigilõivus 1050.- krooni ja õigusabikuludes summas 663,95 krooni.
10. Oma nõuet kostja vastu soovis hageja tõendada dokumentaalsete tõendite – Visa Electron pangakaardi lepinguga Eesti Ühispanga ja kostja vahel, kostja pangakonto väljavõttega perioodil 01.11.1997.a. kuni 30.11.1997.a., teatisega nõude loovutamisest ning hageja võlateatisega kostjale. . Kostja vastuväited.
11. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja tunnistas, et Visa Electroni pangakaardi kasutamise lepingu ta hageja õiguseellasega küll sõlmis, kuid väitis, et ta ei ole iialgi võtnud ebaseaduslikult ühestki pangast raha välja.
12. Kostja väidetel sai tal pangakaart mingil ajahetkel koos teiste asjadega kaduma, kuid millal, seda ta ei mäleta. Väidetavalt informeeris ta sellest telefoni teel ka pangakontorit ning tal soovitati pöörduda Ühispanga kontorisse. Seda aga kostja ei teinud, kuna pidas seda tarbetuks raha puudumise tõttu pangakontol.
13. Kostja oma vastuväidete tõendamiseks tõendeid ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused.
14. Kohus tegi
15. jaanuaril 2006.a. määruse, millega määras lahendada tsiviilvaidlus TsMS § 404 lg 1 alusel kirjalikus menetluses.
16. Kohus, uurinud kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on pooltevahelise õigussuhte ajal ning kuni 30.06.2002 kehtinud TsK § 477 lg 1, mille kohaselt isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama.
17. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et Visa Electron pangakaardi kasutamise leping oli Eesti Ühispanga ja kostja vahel sõlmitud. Kohtule esitatud kostja konto liikumise aruanne perioodil 01.11.1997 – 31.11.1997.a. tõendab, et sellel ajavahemikul on kostja võtnud välja oma pangakontolt 9907.- krooni rohkem raha kui tal arvelduskontol raha oli.
18. Kuna Eesti Ühispanga ja kostja vahel oli sõlmitud Visa Electron pangakaardi kasutamise leping, mis oma olemuselt on deebetkaardileping ning mis võimaldab kasutada kaardi valdajal ja/või omanikul rahalisi vahendeid arvelduskontol olevate summade piires, ja kostja on võtnud raha välja 9907.- krooni võrra suuremas summas kui tal seda lepingu järgi õigus teha oli, tuleb temalt nimetatud summa hageja kasuks, kes nõude Eesti Ühispangalt VÕS § 164 lg 1 ja 2 alusel nõude loovutamise lepinguga omandas, kui alusetult saadu välja mõista.
19. Hagejal on õigus nõuda kostjalt ka TsK § 191 lg 1 ja VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel viivist.
20. Kohus on seisukohal, et kostja väited sellest nagu ta poleks rohkem raha pangaarvelt välja võtnud ja ta oleks pangakaardi koos muude esemetega ära kaotanud, jäid paljasõnalisteks. Ka ei vabasta nimetatud kostja väited teda hagejale alusetult saadu tagastamise kohustusest. Kohtukulud
21. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 1050.- krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ja § 61 lg 1 p 1 alusel hageja õigusabikulu 663,95 krooni, s o 5 % hagi rahuldatud osast. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse kohtukuluna 96.90 krooni, mis seisneb asja läbivaatamiskulus ehk kostjale hagimaterjalide kättetoimetamise kulus. Kohtunik