2-05-16693/5

(3)aastaks määruse tegemisest (28.03.2006). Kohtumäärus annab N.S`le A.S`i esindamise õiguse. Eestkoste on seatud A.S`i kõigi asjade ajamiseks, mis tähendab, et A.S ei või iseseisvalt teha mingeid tehinguid ning ta on valimisõiguse osas teovõimetu ja tal ei ole hääleõigust. Avaldaja kohtukulud jätta tema enda kanda. Kohtumääruse peale on isikul, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratul, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasal, sugulasel, hõimlasel või isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsusel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse selle maakohtu kaudu kelle määrust vaidlustatakse. Hagita asjas menetlust lõpetava määruse peale on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest so 28.03.2006.a. eestkostjale. Avaldaja nõue Avaldaja palub, tuginedes PKS § 92 lg 4, määrata ennast A.S`i eestkostjaks ja põhjendab seda järgmiste asjaoludega: A.S on sügava puudega invaliid, töövõimetuspensionär. Eestkoste määramise vajadus on tingitud sellest, et A.S ei tule toime igapäevase elu korraldamisega. A.S ei ole võimeline oma tegude tähendusest aru saama ega neid juhtima. Oma tervisliku seisundi tõttu vajab ta pidevalt 1 järelevalvet. Kõrvalist abi ja hooldust vajab ta ööpäevaringselt. A.S ei ole võimeline iseseisvalt teostama ja kaitsma oma varalisi ja isiklikke õigusi. Avaldaja palub määrata ennast A.S`ile eestkostjaks. Puudutatud isiku seisukoht Avalikku huvi kaitsma õigustatud asutuse- Tallinna linna esindaja toetas avaldust. On nõus, et Natalja Štšetitina hakkab A.S`ile eestkostjaks. Eestkostja on kindlasti vajalik, kuna A.S ei tule üksi toime. A.Si esindaja adv T-M.H teeb ettepaneku piirata kõik tehingud ja piirata valimisõigust ning selles osas tunnistada teovõimetuks. Kohtu põhjendused

1. Harju Maakohtule (endine Tallinna Linnakohus) esitatud ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr. 60/05 kohaselt põeb A.S püsikululist paranoidset skisofreeniat, mis on kestnud ja süvenenud aastaid, kujundades välja pöördumatu haigusliku isiksusemuutuse ja sügava skisofreense sümptomaatika, mistõttu ta ei ole võimeline kestvalt oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima ning vajab teovõime piiramist ja eestkoste seadmist. Eksperdi hinnangul ei ole A.S oma psüühilise seisundi poolest võimeline osalema kohtuistungil.
2. TsÜS § 8 lg 3 kohaselt kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Arvestades asjaolu, et A.S on piiratud teovõimega isik ja juhindudes PKS § 92 lg 4, tuleb talle tema varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks määrata eestkostja. Arvestades Natalja Štšetitina nõusolekut olla A.S`ile eestkostja, asub kohus seisukohale, et Natalja Štšetitina on sobilik isik olema A.S`ile eestkostjaks. Natalja Štšetitina vastab PKS § 95 lg 3 nõutavatele isiku omadustele ja võimetele. Kohtule ei ole esitatud vastunäidustusi, mis välistaksid Natalja Štšetitina määramise A.S`i eestkostjaks. Lähtudes eeltoodust peab kohus vajalikuks avaldus rahuldada.
3. Juhindudes TsMS § 526, määrab kohus A.S`i eestkostjaks Natalja Štšetitina kolmeks aastaks määruse tegemisest (28.03.2006). Kohtumäärus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse (PKS § 98). Eestkoste on seatud eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, mis tähendab, et eestkostetav ei või iseseisvalt mingeid tehinguid teha ning eestkostetav on valimisõiguse osas teovõimetu ja tal ei ole hääleõigust.
4. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 12 sätestatule kannab hagita asjas kohtukulud avaldaja. Avaldaja on avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 60 krooni ja ekspertiisitasu 1698.- krooni. Seega tuleb avaldaja poolt tasutud kohtukulu jätta tema enda kanda. Lukiina Vismann Kohtunik 2