← Eesti

2-05-17822/1

2-05-17822 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

  1. märtsit 2006.a. Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 31 märtsil 2006.a. Tallinn Tsiviilasja number 2-05-17822 Tsiviilasi B.T (elukoht Tallinnas, Uus-Tatari 19 - 19, isikukood 46802290211) hagi A.T (, vastu elatise suurendamiseks laste ülalpidamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja B.T; kostja A.T. Kohtuistungi toimumise aeg
  2. märts 2006.a. RESOLUTSIOON Rahuldada B.T hagi A.T vastu elatise suurendamiseks laste ülalpidamiseks. Suurendada A.Tlt Bella T kasuks väljamõistetud elatusraha suurust 805 krooni võrra 1 lapse kohta kuus ning mõista välja A.Tlt B.T kasuks igakuiselt elatusrahana 2 690 ( kaks tuhat kuussada üheksakümmend) krooni kuni 08.07.1991.a. sündinud tütre T täisealisuseni 08.07.2009.a. ning edasi 1 345 (üks tuhat kolmsada nelikümmend viis) krooni elatusraha kuus kuni 08.05.1993.a. sündinud poeg Eriku täisealisuseni 08.05.2011.a., alates hagi esitamisest Tallinna Linnakohtule 07.
  3. 2005.a. Kohtukulude jaotus Mõista välja A.Tlt riigituludesse 1 400 (üks tuhat nelisada) krooni riigilõivu. Rahandusministeeriumi arvelduskontod Hansapangas nr. 22102378606 või SEB Eesti Ühispangas nr. 10220034796011, viitenumber
  4. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtusse 30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavaks tegemisest 31.03.2006.a. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Tallinna Linnakohtule 07.10.2005.a. esitatud hagiavalduse kohaselt mõisteti Tallinna Linnakohtu otsusega 11.04.2003.a. tsiviilasjas nr. 2/3/227-8180/02 kostjalt välja hageja kasuks elatusraha summas 540 krooni kuus poolte abielust sündinud tütre T ülalpidamiseks ning 540 krooni elatusraha poeg Eriku ülalpidamiseks alates 18.10.2002.a. kuni laste täisealiseks saamiseni. Käesoleva hagi esitamise ajal oli Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraks 2 690 krooni. Hageja varaline seisund ning kostjalt saadav elatusraha ei ole hageja arvates küllaldane kasvavate laste ülal pidamiseks ning hageja palub kohtul suurendada kostjalt väljamõistetud elatusraha summat 805 krooni võrra kuus kummagi lapse osas kuni laste täisealisuseni, alates hagi esitamisest kohtule. Hageja arvestuse kohaselt moodustavad kulud 1-s kuus latele kokku 5 450 krooni. Kohtukulud riigilõivuna palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited hagile Kostja oma kirjalikus vastuses hagile 22.11.2005.a. hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et kuna tema brutosissetulek kuus on 2 900 krooni, pole tal rahalisi vahendeid laste ülalpidamiseks üle 540 krooni lapse kohta kuus hagejale maksta. Kohtuistungil teatas kostja, et tal on võimalik maksta 1 000 krooni elatusraha kuus lapse kohta. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele, ja seda lähtudes alljärgnevaist asjaoludest. Perekonnaseaduse § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Seaduse mõtte kohaselt on seega mõlemad vanemad kohustatud võrdsetes osades kandma oma alaealise lapse ülalpidamiskulusid. Hageja arvestuse kohaselt on kulud lastele kuus kokku 5 450 krooni. Kostja vaidlustas kohtuistungil osa hagis märgitud kuluartiklitest, kuid ei määratlenud oma vastuväidetes, milline summa võiks olla tema arvates mõistlik laste ülalpidamiseks ning millised konkreetsed kulutused on liigsed vaidlustatud asjaolude puhul. Hageja seletuse kohaselt on ta kulutuste arvestuse esitamisel lähtunud tegelikest kuludest, mida tal tuli teha enne laste kooli minekut. Hageja seletuse kohaselt igas kuus selliseid kulutusi teha ei tule, samas kannab poeg Erik näiteks juba täisealiste jalatseid, mis on oluliselt kallimad kui laste jalatsid. Kohtu arvates on hageja lastele tehtavate kulutuste arvestus mõistlik, aluseks võttes asjaolu, et tegemist on kooliealiste lastega, kelle vajadused on oluliselt suuremad kui väikelastel ning kasvavad aasta-aastalt. Lapsed vajavad kasvamiseks mitmekesist toitu, rõivaid ja jalatseid ning samuti koolitarbeid. Igati vajalik on arendada laste kehalisi võimeid neile võimaluste loomise teel sportimiseks. Seda kõike peavad oma lastele kindlustama nende vanemad ning seejuures pole oluline, kas nad elavad koos lastega või mitte. Et kostja töö autojuhina OÜ-s Tradeway on seotud välislähetustega, kaasnevad lisaks kuupalgale vastavalt kehtivale seadusandlusele ka päevarahad jm. töölähetustega seonduvad täiendavad maksed, mida võib kohtu arvates käsitleda kui maksuvaba sissetulekut nende maksete saajale. Seega ei piirdu kostja sissetulek oma tööandja juures vaid miinimumpalgaga. Lisaks eeltoodule on kostjal kohtule antud seletuse kohaselt tervis korras, seetõttu peaks ta olema võimaline andma oma alaealistele lastele elatist vajalikus ulatuses. Asjaolu, et kostja saab asjas esitatud tõendi kohaselt kuupalgaks miinimumpalka, õiguslikku tähendust kohtu arvates ei oma. Kostja andis nõusoleku maksta oma kahele alaealisele lapsele elatusraha 1 000 krooni kuus kummalegi neist. Kohtu arvates tuleb lugeda mõistlikeks ülalpidamiskuludeks 13.- 15.aastastele lastele kuus kokku 5 450 krooni, (nagu on hageja seda oma hagis märkinud), millest kostja kanda tuleb jätta 2 690 krooni kuus, seega tuleb kostjalt väljamõistetava elatise summat suurendada 805 krooni võrra lapse kohta kuus. Perekonnaseaduse §-i 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis on alates 01.01.2006.a. 3 000 krooni. Et hageja jäi kohtuistungil oma esialgse nõude juurde, siis leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 1 345 krooni elatusraha kuus kummagi alaealise lapse ülal pidamiseks kuni viimaste täisealisuseni. Kostja kanda tuleb jätta ka kohtukulud riigilõivuna summas 1 400 krooni (805 krooni x 2 x 12 k.=19 320 krooni hagihind) ning välja mõista antud summa kostjalt riigituludesse juhindudes Riigilõivuseaduse § 16 lg. 1 p. 2, mille kohaselt on elatise hagides hagejad riigilõivu tasumisest vabastatud. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 31.03.2006.a.

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.