KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-05-20297 Otsuse tegemise aeg ja koht
- märts 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Kohtuasi AS Minu Vara Ida hagi V A vastu 689,45 krooni võlgnevuse nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised Hageja: AS Minu Vara Ida (RK xxx) Hageja esindaja: R G (xxx) Kostja: V A (IKxxx) RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada osaliselt.
- Välja mõista V A võlgnevus 562 (viissada kuuskümmend kaks) krooni 20 senti AS Minu Vara Ida kasuks.
- Jätta poolte kohtukulu poolte enda kanda. Edasikaebe kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. ASJAOLUD Viru Maakohtule
- novembril 2005 esitatud hagiavalduse kohaselt oli hageja ja Sonda vallavalitsuse vahel
- oktoobril 2003 sõlmitud haldusleping nr 393B
- Vastavalt halduslepingule oli hageja kohustatud teostama Sonda ja Erra asulate korterelamute ja vallaasutuste haldamist. Hageja osutas halduslepingu alusel järgmisi teenuseid: haldusteenus, hooldusteenus, heakorrastus, avariiteenus, vee- ja kanalisatsiooni vahenduse teenus, prügiveoteenus ja hoonete kütmine tahke kütusega. Haldusleping poolte vahel lõpetati
- juunil
- Ajavahemikul
- november 2003 kuni 01 juuni 2005 hageja teostas elamu aadressil Metsa 16A, Sonda haldamist. Kostjale kuulub korter aadressil, Sonda. 1
(3)Hageja on saatnud kostjale igakuiselt arveid, milles on ära märgitud jooksev maks, võlgnevus ja viivis. Kostja ei ole tasunud hageja poolt esitatud teenuste eest. Seisuga
- november 2005 moodustab kostja võlgnevus hageja ees 689,45 krooni, milles põhivõlg on 562,20 krooni ning viivis 127,25 krooni. Hageja poolt saadetud pretensioonid on jäetud kostja poolt tähelepanuta. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus 562,20 krooni ja viivis 127,25 krooni, välja mõista kostjalt hageja tasutud riigilõiv 100 krooni ning hageja poolt kantud kohtu- ja õigusabi kulud 35,00 krooni. Kostja vastus Kohtule
- detsembril 2005 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnusta. Kostja selgitab, et hageja on tema korteri pindalaks arvestanud 55,9m2 ning ka selle alusel teinud hooldusteenuste arved. Kostja korteri pindala moodustab 53,9m
- Hageja poolt esitatud arved on suuremad, seega leiab kostja, et on hagejale kommunaalteenuste eest rohkem tasunud. Kostja on saatnud ka hagejale vastavasisulise teate. Vastuhagi V A esitas
- detsembril 2005 kohtule tasaarvestuse avalduse, mille kohaselt on AS Minu Vara ei ole teinud ümberarvestust enam arvestatud ruutmeetrite eest, millest on tekkinud ka võlgnevus. V. A korterisse on alates 2003 aastast paigutatud ahjuküte. Kohus saatis menetlusosalistele teate, milles teatab, et lahendab asja kirjalikus menetluses, avalduste ja dokumentide esitamiseks andis tähtaja 10 märts
- V A avaldusi ja dokumente kohtule ei esitanud. Hageja seisukoht kostja vastuse osas Hageja oma
- märtsil 2006 seisukohas selgitab, et Sonda Vallavalitsuse poolt esitatud esialgsete andmete alusel on korteri aadressil: , Sonda, üldpindala 55,9 m
- Seega toimusid teenustasu arvestused novembris ja detsembris 2003 antud pinna kohta. Alates jaanuarist 2004 tehti ümberarvestus ning arvestati teenustasu 53,9 m2 kohta. Kostjal eksib, väites, et ümberarvestust ei tehtud. Ümberarvestus oli tehtud ja maha arvestati 8,15 (2 m2 x 2 krooni x 2 kuud) + (viivis 0,07 krooni x 2 kuud) krooni, mis kajastub arvetes nr. 12031273852 detsember 2003 ja arve nr 1041273852 jaanuar
- Vastavalt arvele nr 12031273852 tasumisele kuulus summa 870,35 krooni. Kostja tasus 17.12.2003 - 107,80 krooni ja 09.01.2004 - 300 krooni. Seisuga jaanuar 2004 pidi võlgnevus moodustama 462,55 (870,35-(107,80+300) krooni, kuid arve nr 1041273852 kohaselt moodustas võlg 454,40 (462,55-8,15) krooni, sest kostjalt oli maha võetud valesti arvestatud summa- 8,15 krooni. Antud asjaolu kajastub ka võlgnevuse väljavõttest. Arvest nr 12031273852 järeldub, et kuumakse on kokku 758,55 krooni, kuid väljavõttest võlgnevuse kohta on näha, et detsembris 2003 oli reaalselt arvestatud ainult 750,40 (758,55-8,15) krooni. Seega teenuste eest arvestatud üldsummast oli maha võetud valesti arvestatud summa- 8,15 krooni. Sonda aleviku veearvestite kuulõpu näitude aktis on märgitud, et 17.novembril 2003 oli kostja korterisse paigaldatud veemõõtur. Alates
- novembrist 2003 kuni 27.novembrini 2003, veemõõturi näitude alusel kasutas kostja 4 m3 vett. Samuti on antud aktis fikseeritud, et kostja korteris oli veeleke. Kuna kostja korteris oli avastatud veeleke, siis maja ühise veemõõturi näitude kohaselt oli kostjale arvestatud ka kogu maja vee ülekulu, s.t. 599,20 (56 m3 x 10,70 krooni) krooni. KOHTU PÕHJENDUSED 2
(3)Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus on tuvastanud, et kostjale kuulus korter asukohaga Metsa , Sondas. Elumaja Metsa 16A Sondas hooldas hageja ajavahemikul
- november 2003 kuni 01 juuni
- Hooldamise lepingut hageja ja kostja vahel sõlmitud ei olnud. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus 562,20 krooni ja viivis 127,25 krooni, välja mõista kostjalt hageja tasutud riigilõiv 100 krooni ning hageja poolt kantud kohtu- ja õigusabi kulud 35,00 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vastavalt VÕS § 1032 lg 2 kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Seega peab ka isik, kes on lepinguta saanud kommunaalteenuseid, hüvitama kommunaalettevõtjale tema teenuse maksumuse. Võlgnevuse arvestusega (tl 21), teenuste hinnakirjaga (tl 16-17) ja aktiga veearvestite näitude kohta on tõendatud hageja poolt kostjale kommunaalteenuste osutamine 562,20 krooni väärtuses ja nimetatud summa kuulub kostjalt välja mõistmisele. Põhjendatud ei ole kostja vastuväide, et hageja on teenuseid arvestanud ekslikult suurema üldpinna järgi (53,9 m2 asemel 55,9m2). Hageja
- märtsi 2006 vastuses esitatud arvestusest nähtub, et hageja on vea parandanud ja enammakstud summa täielikult tasaarvestanud. Rahuldamata tuleb jätta nõue viivise 127,25 krooni väljamõistmiseks. Poolte vahel puudub leping teenuse osutamise kohta ja seega puudub ka kokkulepe viivise kohta. Asjakohane ei ole leping Sonda vallaga ning selle juurde kuuluv dokumentatsioon (tl 8-15, 18-20), sest kostja ei ole nimetatud lepingu pool ja temale ei saa seetõttu sellest lepingust mingeid kohustusi tuleneda. Seadusjärgse viivise osas (VÕS § 113 lg 1) tuleb märkida, et hageja ei ole tõendanud kohustuse sissenõutavaks muutumise hetke ega esitanud võlgnevuse arvestust, mis mõlemad välistavad võimaluse hageja väiteid kontrollida. Menetlusseaduse kohaselt peab viivise arvestuse genereerima hageja, mitte kohus, ning lihtsustatud menetluse (TsMS § 405 lg 1) tingimustes ei ole kohtul assisteerimiskohustust ka sellise arvestuse puudumisele eelnevalt tähelepanu osutada. Menetluskulud Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus (TsMTRS) § 3 kohaldatakse enne
- jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule
- novembril
- Enne
- jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral võib kohus otsustada, et menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Kohus jätab mõlema poole menetluskulu poole enda kanda. Peeter Pällin Kohtunik 3
(3)