KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 03.04.2006.a. ke

§ 310

lg 1 järgi tähtajatuks üürilepinguks, sest ei üürnik ega üürileandja ei avaldanud kahe nädala jooksul arvates nimetatud kuupäevast teineteisele teistsugust tahet ja T.G jätkas eluruumi kasutamist, mida üürileandjad ka teadsid. Kohus on seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et hagejad ei ole kostjale üürilepingut üles öelnud, puudub neil õiguslik alus nõuda kostjalt üüritud asja tagastamist ja kostja korterist väljatõstmist ning seda sõltumata hagi aluseks olevatest asjaoludest, sealhulgas ka sellest asjaolust, et hageja M.K vajab vaidlusalust eluruumi oma perele elamiseks või, et kostjal on hagejatele üüri ja/või kõrvalkulude võlg.

1. Üüri- ja kommunaalteenuste võla väljamõistmise nõude osas asub kohus seisukohal, et see hagejate nõue kuulub osalisele rahuldamisele. Esimest korda teatasid hagejad kostjale üüri tõstmisest alates 15.11.2001.a. 10.- kroonini ruutmeetrilt. Selle peale teatas kostja 31.01.2002.a. hagejatele, et ei nõustu nende poolt üüri tõstmisega ja jätkab maksmist vastavalt 20.03.1994.a. sõlmitud lepingule, kuid tegelikult hakkas maksma üüri 4 krooni asemel 6 krooni ruutmeetrilt. Kohus on seisukohal, et kuivõrd nimetatud üüri tõstmine toimus enne 01.07.2002.a., reguleerib esimest üüri suurendamist ES § 375 sätestatu. Elamuseaduse järgi oli üürileandjal õigus eluruumi üüri suurendada kokkuleppel üürnikuga. Vastavalt ES 375 lg 2 pidi üürileandja esitama üürnikule üüri suurendamise kohta kirjaliku põhjenduse vähemalt kaks nädalat enne sama paragrahvi
2. lõikes nimetatud kokkuleppe sõlmimist. Kui üürnik ei olnud nõus üüri suurendamise kokkulepet sõlmima, võis üürileandja ES § 375 lg 3 järgi suurendada üüri ühepoolselt, kui üüri mõjutavad hinnad olid viimasest üürimääramisest arvates muutunud. Kui üürnik aga ei nõustunud suurendatud üüriga, oleks üürnik pidanud selle vaidlustama ES § 375 lg 4 järgi kohtus ja kui kohus oleks kindlaks teinud, et üüri suurendamine on põhjendamatu, kuulunuks enammakstud summa üürnikule tagastamisele. Kohus leiab, et kuivõrd T.G üüri suurendamist kohtus ei vaidlustanud, on hagejatel õigus nõuda kostjalt üüri alates 15.11.2001.a. 10 krooni ruutmeetrilt. Teistkordse üüri tõstmise seaduslikkuse kontrollimisel juhindub kohus võlaõigusseaduses sätestatust, sest see on tehtud Raua 49 kaasomanike poolt 06.06.2003.a., mis on pärast võlaõigusseaduse kehtima hakkamist.

§ 299

näeb üürileandjale tähtajatu üürilepingu korral ette võimaluse tõsta teatud juhtudel üüri ühepoolse tahteavalduse tegemisega, s.t muuta ühepoolselt üürilepingut, kui poolte kokkuleppel ei ole see välistatud. Seejuures peab üüri ühepoolne tõstmine olema põhjendatud ja toimuma seaduses sätestatud korras, et kaitsta üürniku kui üürisuhte nõrgema poole huve.Üüri tõstmise teade peab vastama

§ 299

lg-tes 1 ja 2 märgitud tingimustele.

§ 299

lg 2 järgi peab üüri ühepoolseks tõstmiseks eluruumi üürileandja teatama üürnikule üüri tõstmisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 30 päeva enne üüri tõstmist ja seda põhjendama. Muu hulgas tuleb teates selgelt märkida üüri tõstmise põhjendus ja arvestus ning üüri tõstmise vaidlustamise kord. Üüri tõstmise põhjenduse ja arvestuse või vaidlustamise korra puudumise korral on üüri tõstmine

§ 229lg 3 alusel tühine.

Kohus asub seisukohale, et kuna üürileandjate poolt kostjale saadetud 6.juuni 2003.a. üüri tõstmise teates puudub üüri tõstmise vaidlustamise kord, on üüri tõstmine

§ 299lg 3 alusel ainuüksi seetõttu tühine.

Lisaks nimetatule leiab kohus, et üüri tõstmise teate üürnikule kättetoimetamise tõendamise koormus lasub üürileandjal. Kuna kostja väidab, et ta pole nimetatud üüri tõstmise teadet kätte saanud, ei saa lugeda seda asjaolu ka tõendatuks, sest ainuüksi postkontori kviitung tähitud kirja saatmise kohta kostjale ei tõenda üüri tõstmise teate kättetoimetamist üürnikule. 5 Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja poolt kohtutoimikusse esitatud pangkonto väljavõtted kinnitavad, et kostja on jätkuvalt tasunud üüri 6 krooni ruutmeetrilt, on üürileandjad kohtu arvates õigustatud saama üüri kuni nõude esitamise lõppkuupäevani, s.o. kuni 31.03.2005.a., 10 krooni ruutmeetrilt ja vähem tasutud üür tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista. . Arvestades üüri tõstmise ajaks 15.11.2001.a. ja nõude esitamise lõppkuupäevaks 31.03.2005.a. on kostja tasunud üüri vähem 40,5 kuud. Kuna üüri on tasutud vähem 4 krooni ruutmeetrilt ja kostja kasutuses oleva korteri suurus on 59,9 m2, kuulub kostjalt hagejate kasuks võrdsetes osades väljamõistmisele kokku 9703,80 ( 40,5 x 4 x 59,9 ) krooni. Hagejate väited sellest nagu oleks kostja maksnud vähem ka kommunaalteenuste eest, kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatud ei ole. Kohtukulud 21. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 sätestatuga asub kohus seisukohale, et hagejate kohtukulu – hagi esitamisel riigituludesse tasutud riigilõiv - kuulub kostjalt väljamõistmisele hagejate kasuks võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 48 lg 1 p 2 ja RLS § 37 lg 1 ning lisa 2 alusel on väljamõistmisele kuuluva riigilõivu suuruseks 700.- krooni . Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagi osaliselt, jätab kohus poolte õigusabikulud poolte endi kanda. Kohtunik: 6