Tsiviilasi nr 2-05-15796 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohtu nimi Harju Maakohus Otsuse kuupäev Tallinn, 03.aprillil 2006 Kohtukoosseis kohtunik Imbi Sidok Kohtuasi KD hagi ZF vastu elatise saamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 15.märtsil 2006 avalikul sisulisel kohtuistungil Istungil osalenud menetlusosalised hageja esindaja D.L kostja ja kostja esindaja A.B Kohtuotsuse resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Mõista ZF´ilt välja KD´i kasuks alates 06.11.2005 kuni gümnaasiumi lõpetamiseni elatusraha 2100.00 (kaks tuhat ükssada) krooni kuus. Mõista ZF´ilt välja riigituludesse riigilõiv suuruses 1250.00 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni. Kohtukulud jätta poolte kanda. Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633). I Asjaolud Tallinna Linnakohtu 17.02.1997 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2/5/26-6409/96 mõistis kohus ZF’ilt (edaspidi kostja) välja igakuise elatusraha summas 1 600.00 krooni tütre KD’i (edaspidi hageja) ülalpidamiseks ED’i kasuks alates hagi esitamisest (20.11.1996) kuni lapse täisealiseks saamiseni (06.11.2005). II Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt elab hageja Saksamaal ning õpib Bremeni teise astme koolis 2 (gümnaasiumis) eelviimases (12.) klassis, mille lõpetab 30.07.
- Peale selle õpib hageja Verdeni Kiriku Muusikakoolis. Hagejal on seoses mitmes koolis õppimisega raske majanduslik olukord. Hageja kulutusteks ühes kuus on isiklikud kulutused 6 338.25 krooni ja õppimisega seotud kulutused 1 398.30 krooni, kokku 7 736.55 krooni. Kostja on töövõimeline inimene, kes aga vabatahtlikult oma kohustust, tütrele ülalpidamist tasuda, ei täida. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista igakuine elatusraha summas 3 868.30 krooni ajavahemikul 06.11.2005 – 30.07.2007 ja kohtukulud. Sisulisel kohtuistungil jäi hageja esindaja nõude juurde ja lisas, et mõistlik oleks kostjal hagejale elatusraha tasuda vähemalt 2 500.00 krooni kuus. III Kostja seisukoht Kostja ei vaidle vastu kohustusele last kuni gümnaasiumi lõpetamiseni ülal pidada, kuid vaidleb vastu hagetavale summale. Nii kirjalike seisukohtade kui istungitel antud seletuste kohaselt ei ole hageja hagiavalduses toodud asjaolusid piisavalt tõendatud. Ka on kostja igakuine netopalk ainult 6 000.00 krooni, millest tema igakuised kulutused moodustavad 3 560.00 krooni. Peale selle on kostja ülalpidamisel veel alaealine poeg D-DF, kelle ülalpidamiseks kulub täiendavad 1 500.00 krooni kuus. Seega on kostja võimeline hagejale elatusraha tasuma üksnes 1 000.00 kuni 1 500.00 krooni kuus. Eeltoodu alusel palub kostja hagi rahuldada osaliselt. Sisulisel kohtuistungil lisas kostja, et mõistab, et Saksamaal on elatustase kõrgem, kuid üle 1 500.00 krooni kuus ei ole kostja võimeline hagejale elatusraha tasuma. Samuti on hageja kasuisa majanduslikud võimalused kostja omadest paremad. IV Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära protsessiosaliste seletused ja uurinud ning hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on tõendatud ja põhjendatud, kuid summaliselt kuulub rahuldamisele osaliselt. Antud vaidlus tuleb lahendada Eesti Vabariigis kehtiva perekonnaseaduse (PKS) sätete alusel. Nimetatud seaduse § 60 lg 2 kohaselt on vanem kohustatud oma gümnaasiumis õppivat last õppimise ajal ülal pidama. § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus vanemalt välja elatise lapse ülalpidamiseks, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust. § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Poolte vahel puudub vaidlus, et alates lapse täisealiseks saamisest 06.11.2005 ei ole isa tema ülalpidamises osalenud. Seega nõude esitamine on põhjendatud. Hageja poolt esitatud dokumentaalsete tõenditega leidsid tõendamist tema igakuised kulutused õppimisele Bremeni II astme koolis, Oese Õppeseminaris, Hildesheimi Tsentraalkursustel, Falkenburgi Õppeseminaris ja Verdeni C-kirikumuusikaõppekursusel. Lisaks on hageja välja toonud veel kulutused viiuli eratundide võtmisele. Kohus on seisukohal, et neist kulutustest on kostja kohustatud hüvitama gümnaasiumi läbimiseks vajalikud kulutused. Ülejäänud osas aga vaid juhul, kui on selleks võimalusi. Hageja võib loomulikult kooliväliselt tegeleda erinevate harrastustega vastavalt oma soovidele, kuid kostja hüvitamise kohustus piirdub tema võimalustega. Muid hageja poolt välja toodud kulutusi kohus ei analüüsi, kuna on üldiselt teadaolev, et iga 18aastase gümnaasiumis õppiva neiu jaoks on hädavalikud õppe- ja hügieenitarbed, samuti toit ja riided/jalatsid, aga ka teatud ulatuses kulutused transpordile ja telefonile. Nimetatud kulutusi on aga võimalik teha erinevas hinnaklassis ja kostja ei ole kohustatud hüvitama kõrgeima, vaid ainult hädavajaliku hinnaklassi ulatuses. Kostja poolt esitatud dokumentaalsete tõenditega leidis tõendamist tema varaline seisund järgmiselt: töötab AS-s Andervall müügikoordinaatorina töötasuga 6000.00 krooni ja sai 3 2005.aastal maksustatavat tulu 71 999.00 krooni (Maksu- ja Tolliameti tõend 21.02.2006 nr 7.112/5737/1), ülalpidamisel on 14.11.1998 sündinud poeg. Eelpool nimetatud tõendite ja nende alusel tõendamist leidnud asjaolude alusel ning arvestades Eesti Vabariigis välja kujunenud mõistlikku keskmist elatusstandardit, aga ka lapse iga ja sugu (18 a neiu) ning asjaolu, et kostja näol on tegemist töövõimelise isikuga, kel lisaks hagejale on ülalpidamisel ka 1998 sündinud poeg, asub kohus seisukohale, et antud asjas kostjalt välja mõistmisele kuuluva elatise mõistlikuks suuruseks on 2100.00 krooni kuus. Nimetatud summa on mõistlik ka tulenevalt hetke Eesti Vabariigi majandusliku arengu tasemest. Kohus ei saa elatise määramisel lähtuda ainult Saksamaa elatustasemest, kuna kostja sissetulekud ja tema elatustase on otseses sõltuvuses Eesti Vabariigis valitsevast majanduslikust olukorrast. PKS § 61 lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 alusel kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega kuulub kostjalt TsMS § 64 lg 1 alusel välja mõistmisele riigilõiv, mille tasumisest oli hageja riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 alusel vabastatud. Riigilõivu suuruse arvestamisel lähtub kohus alates 01.01.2006 kehtiva TsMS § 129 lg-st 2 ja RLS alates 01.01.2006 kehtiva redaktsiooni § 37 lg-st 1 ja Lisast
- Poolte õigusabikulud jätab kohus kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS-i § 60 lg 1 alusel poolte endi kanda, kuna rahuldas hagi summa osas osaliselt. Imbi Sidok (allkiri) kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE: I.Sidok