2-05-13181/1

1 2 – 05 – 13181 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja koht: „05“mail 2006.a. Jõhvi linnas Tsiviilasja number: 2 – 05 – 13181 Tsiviilasi: Korteriühistu Sinivoore 5 hagi T J (Y) ja V J vastu 12 638.87 krooni kommunaalteenuste võla, 1 050.krooni riigilõivu ja 2 000.- krooni kohtukulude nõudes; Menetlusosalised ja nende esindajad: Hageja: Korteriühistu Sinivoore 5 (registrikood: xxx, asukoht: Sinivoore 5 – 47, 30327, Kohtla – Järve linnas, juhatuse liige: I T (isikukood: xxx, elukoht: xxx), konto nr.10220028352018 SEB Eesti Ühispangas); Hageja lepinguline esindaja: T J (isikukood: xxx, elukoht:xxx); Kostjad: 1) T J (Y) (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Kostjal lepingulist esindajat protsessis ei ole; 2) V J (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Kostjal lepingulist esindajat protsessis ei ole; Kohtuistungi toimumise aeg: „22“veebruar 2006.a. Kohtuistungist osavõtjad: Istungisekretär Kersti Pütsep, tõlk Riina Palmi, hageja, Korteriühistu Sinivoore 5, seaduslik esindaja, juhatuse liige I T ja hageja lepinguline esindaja, T J ning kostja, T J (Y) ja kostja, V J; RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada. Mõista T J (Y) (isikukood: xxx, elukoht: xxx) välja 6 319.44 krooni (kuus tuhat kolmsada üheksateist krooni ja 44 senti) kommunaalteenuste võla ja eluruumi majandamiskulude võla katteks ning V J (isikukood: xxx, elukoht: xxx) välja 6 319.44 krooni (kuus tuhat kolmsada üheksateist krooni ja 44 senti) kommunaalteenuste võla ja eluruumi majandamiskulude võla katteks Korteriühistu Sinivoore 5 (registrikood: xxx, asukoht: Sinivoore 5 – 47, 30327, Kohtla – Järve linnas, juhatuse liige: I T (isikukood: xxx, elukoht: xxx), konto nr.10220028352018 SEB Eesti Ühispangas) kasuks. 2 Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud panna T J (Y) ja V J kanda. Mõista V J (isikukood: xxx, elukoht: xxx) välja 525.- krooni (viissada kakskümmend viis krooni ja 00 senti) riigilõivu ja 1 000.- krooni (üks tuhat krooni ja 00 senti) kohtukulu ning T J (Y) (isikukood: xxx, elukoht: xxx) välja 525.- krooni (viissada kakskümmend viis krooni ja 00 senti) riigilõivu ja 1 000.- krooni (üks tuhat krooni ja 00 senti) kohtukulu Korteriühistu Sinivoore 5 (registrikood: xxx, asukoht: Sinivoore 5 – 47, 30327, Kohtla – Järve linnas, juhatuse liige: I T (isikukood: xxx, elukoht: xxx), konto nr.10220028352018 SEB Eesti Ühispangas) kasuks. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Viru Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD Korteriühistu Sinivoore 5 on esitanud kohtule hagiavalduse V J ja T J (Y) vastu 12 638.87 krooni kommunaalteenuste võla ja eluruumi majandamiskulude võla, 1 050.- krooni riigilõivu ning 2 000.- krooni kohtukulude nõudes põhjusel, et V J, olles Korteriühistus Sinivoore 5 asuva korteriomandi (aadressiga: xxx) vastutav üürnik – kasutaja ning T J (Y), olles sama korteriomandi surnud omaniku J N seadusjärgne pärija, ei ole täitnud oma kohustusi teiste Korteriühistu Sinivoore 5 korteriomanike suhtes. V J ja T J (Y) ei ole tasunud korteriühistule surnud J N asemel eluruumi hooldustasu ja kommunaalteenuste eest alates 01.jaanuarist 2003.a., milline kohustus lasus surnud korteriomanikul J N vastavalt Korteriühistu Sinivoore 5 korteriomanike üldkoosoleku otsusele. Seisuga „01“jaanuar 2006.a.. moodustub surnud J N võlg ajavahemiku, alates „01“jaanuar 2003.a. kuni „01“jaanuar 2006.a., eest 12 638.87 krooni, millise summa palub korteriühistu välja mõista surnud korteriomaniku J N seadusjärgselt pärijalt T J (Y) ja korteriomandi vastutavalt üürnikult – kasutajalt (T J (Y)) lihaselt pojalt V J. 05.oktoobril 2004.a. sõlmisid Korteriühistu Sinivoore 5 ja V J kirjaliku kokkuleppe kommunaalteenuste võla tasumiseks, 3 kuid V J ei ole võlga kutsutama asunud. Alates kokkuleppe sõlmimise päevast, kuni hagiavalduse esitamiseni, on korteriomandi majandamiskulude võlg ja kommunaalteenuste võlg hoopis kasvanud. Palub hagi rahuldada. KOSTJA VASTUVÄITED Kostjad, V J ja T J (Y) kirjalikke vastuväiteid hagile ei esitanud, millega kohus luges tõendatuks, et kostjalt võtsid vaikivalt haginõude omaks. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL Hageja, Korteriühistu Sinivoore 5, seaduslik esindaja, juhatuse liige I T ja lepinguline esindaja T J palusid kohtuistungil hagi mõlema kostja vastu rahuldada, V J ja T J (Y) välja mõista majandamiskulude võlg ja kommunaalteenuste võlg summas 12 638.87 krooni, riigilõivu summas 1 050.krooni ja kohtukulud summas 2 000.- krooni. Selgitavad kohtule, et tegelikult elab korteris ja kasutab korterit kogu aeg V J. Korteri surnud omanik J N elas Venemaal. Kohtuistungil selgus ka surnud J N seadusjärgne pärija, kelleks osutus V J ema, T J (Y). Kostja, V J, oli kohtuistungil hagiga nõus ja palus hagi enda vastu rahuldada. Selgitab kohtule, et päris maksmata ei ole ta arveid ka jätnud, vaid on maksnud korteriühistu poolt esitatud arveid võimaluste piirides. Kostja, T J (Y), oli kohtuistungil hagiga nõus ja palus hagi enda vastu rahuldada. Selgitas kohtule, et ei ole võimeline võlga koheselt maksma, vaid tahab maksta võlga osade kaupa. T J (Y) andmetel tekkis võlg sellest, et kui V J korterisse elama asus, siis oli ta töötu. Praegu V J töötab. KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste tõenditega. Soojusenergia ostu – müügilepinguga nr.801003275 (tl.5-9). Veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse müügilepinguga nr.2526 (tl.10-11). Kirjalike ettepanekutega V J ja J N võla vabatahtlikuks tasumiseks (tl.12-17). Korteriühistu Sinivoore 5 tõendiga (tl.18), mille kohaselt on V J võlg seisuga 01.juuni 2005.a. 10 493.35 krooni. Korteriühistu Sinivoore 5 08.juulil 2004.a. toimunud üldkoosoleku protokolliga (tl.21-22). Korteriühistu Sinivoore 5 25.septembril 2004.a. toimunud üldkoosoleku protokolliga (tl.23). Korteriühistu Sinivoore 5 01.veebruaril 2005.a. toimunud üldkoosoleku protokolliga (tl.24). Ehitusregistri andmestiku väljavõttega (tl.25), mille kohaselt on korteriomandi xxx omanikuks surnud J N. Korteriühistu Sinivoore 5 põhikirjaga (tl.26-31). Korteriühistu Sinivoore 5 ja V J vahel sõlmitud võlgnevuse tasumise kirjaliku kokkuleppega nr.2 (tl.32-33). SEB 4 Eesti Ühispanga maksekorraldusega riigilõivu tasumise kohta (tl.34). Uue hagiavaldusega. Tõendiga korteriomandi: xxx, võlgade suuruse kohta. KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada ”Korteriomandiseaduse” §13 lg.1 ja 2 sätteid, mille kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik – õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama. Sama seaduse §14 sätestab, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Võõrandamisnõude võib eelkõige esitada, kui korteriomanik: 1) on korduvalt jätnud täitmata „Korteriomandiseaduse“ §11 loetletud kohustused; 2) on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu; 3) häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist. Korteriomandi võõrandamise nõude esitamise üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel. Korteriomandi võõrandamise nõude esitamist ei saa korteriomanike kokkuleppega välistada ega piirata. Kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja (edaspidi valitseja) hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. Korteriomanik või valitseja võib nõuda kohtuotsuse täitmist täitemenetluse seadustiku alusel. „Korteriühistuseaduse“ §5 lg.5 ja §51 kohaselt kui korteriomand kuulub mitmele omanikule, võetakse korteriühistu liikmeks üks omanikest vastavalt nendevahelisele kirjalikule kokkuleppele. Korteriomanike vaidlused liikmeks astumise üle lahendab kohus. Korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. „Korteriühistuseaduse“ §13 kohaselt jõustub korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Korteriühistu juhatuse otsus jõustub kümnendal päeval, arvates päevast, mil see tehti teatavaks kõigile korteriühistu liikmetele põhikirjas sätestatud korras. Korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning 5 majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. „Korteriühistuseaduse“ §151 lg.1 ja 2 kohaselt on majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Eluruumi hoolduseks korteriühistuseaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks korteriühistuseaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. VÕS §271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS §292 kohaselt peab lisaks üüri maksmisele üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Üürileandja peab üürniku nõudmisel võimaldama tal tutvuda kõrvalkulusid tõendavate dokumentidega. Vastavalt Pärimisseaduse §115 võib pärija pärandi vastu võtta või pärandist loobuda. Pärast pärandi vastuvõtmist ei saa sellest enam loobuda. Pärast pärandist loobumist ei saa seda enam vastu võtta. Pärimisseaduse §130 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Seaduses sätestatud juhtudel võivad pärandaja isikuga lahutamatult seotud õigused üle minna pärijale. Kui pärandvarast ei piisa pärandaja kõigi võlgade tasumiseks ning ei ole tehtud pärandi inventuuri ega pärandvara eraldatud, on pärija kohustatud tasuma pärandaja võlad ka oma vara arvel. Pärimisseaduse §134 kohaselt täidetakse pärandi arvel kohustused järgmiselt: 1) esimeses järjekorras tasutakse pärandaja matuse, tema perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandi hoiu ja hooldamise ning inventuuri tegemise kulud; 2) 6 teises järjekorras rahuldatakse võlanõuded pankrotiseaduses sätestatud järkude kaupa; 3) kolmandas järjekorras täidetakse annakud, sihtkäsundid ja sihtmäärangud. Järgmise järjekorra kohustused täidetakse pärast eelmise järjekorra kohustuste täielikku täitmist. Kui ühe järjekorra kohustuste täitmiseks ei jätku pärandvara, täidetakse need pärandvara arvel võrdeliselt nende suurusega. Pärandaja võib testamendis või pärimislepingus panna kohustuse täitmise mõnele pärijale või annakusaajale, kuid ei või muuta kohustuste täitmise korda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hagiavalduses toodud asjaoludel. Kohus luges tõendatuks, et V J, korteriomandi üürnikuna ja T J (Y), Korteriühistu xxx liikme, J N pärijana, rikkudes teiste korteriomanike õigusi, ei tasunud õigeaegselt majandamiskulusid, mille tõttu kasvas korteri majandamiskulude võlgnevus. Korteromandi majandamiskulude võlg ja kommunaalteenuste võlg summas 12 638.87 krooni tuleb välja mõista T J (Y) ja V J osavastutuse printsiibist lähtuvalt Korteriühistu Sinivoore 5 kasuks. Samuti tuleb V J ja T J (Y) välja mõista kohtukulud. Johannes Külaots Kohtunik