KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-05-237 Otsuse tegemise aeg ja koht
- mai 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Kohtuasi T P hagi N B vastu 38 150 krooni nõudes ja A B vastu 69 260 krooni nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg
- märts 2006 Menetlusosalised Hageja: T P (IKxxx) Hageja esindaja: VT Kostja N: N B (IKxxx) Kostja N esindaja: VK Kostja A: A B (IKxxx) RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada.
- Välja mõista N B võlgnevus 38 150 (kolmkümmend kaheksa tuhat ükssada viiskümmend) krooni T P kasuks.
- Välja mõista N B menetluskulu 4600 (neli tuhat kuussada) krooni T P kasuks.
- Välja mõista A B võlgnevus 69 260 (kuuskümmend üheksa tuhat kakssada kuuskümmend) krooni T P kasuks.
- Välja mõista A B menetluskulu 7700 (seitse tuhat seitsesada) krooni T P kasuks. Edasikaebe kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. ASJAOLUD 1
(4)- jaanuaril 2005 esitatud hagiavalduse kohaselt laenas N B (kostja N)
- detsembril 2001 hagejalt 38 150 krooni tagastamise tähtajaga
- märts 2002, mille kohta vormistati kirjalik laenuleping. Hageja palub välja mõista võlgnevus 38 150 krooni.
- jaanuaril 2005 esitas hageja hagi teise kostja A B (kostja A) vastu. Hagiavalduse kohaselt laenas hageja 2002 aasta oktoobris kostjale A 80 000 krooni. Pooled leppisid kokku, et tasu raha kasutamise eest on 3 % kuus. Kostja lubas laenu tagastada 3 kuu jooksul, kuid seda ta ei teinud ja palus 2002 detsembris laenu suurendada, mistpeale hageja andis täiendavalt laenu 50 000 krooni ja 2000 USD. Hagiavalduse kohaselt lepiti
- jaanuaril kokku võlajäägis 94 260 krooni. Praeguseks on tasumata võlgnevus 69 260 krooni.
- Hagi täpsustuses esitab hageja võlgnevuse ja intressi arvestuse.
- Kohus liitis hagivaldused ühte menetlusse
- juulil
- Kostja A selgitas kirjalikus vastuses
- märtsil 2005, et tunnistab hagi osaliselt. Kostja tunnistab, et sai märgitud summas laenu, kuid tasus 3 % kokku ei lepitud. Kostja kirjutas tõepoolest
- jaanuaril 2004 võlalubadusele alla, kuid tahtis maksta vaid põhivõlga. Kostja väitel on praeguseks tasumata 24 000 krooni. Kostja N selgitas kirjalikus vastuses
- aprillist 2005, et ei tunnista hagi. Tegelikult sai kostja laenuks mitte 38 150 krooni, vaid 35 000 krooni, tagasi lubas aga maksta 38 150 krooni. Raha sai kostja kätte sularahas. Raha maksis hagejale tagasi kostja A sularahas
- märtsil 2002, kuid tagasimaksmise kohta allkirja võetud ei ole. Raha maksmist võib tunnistada kostjate N ja A tütar V P.
- Kohtu eelistungil andis kohus pooltele tähtaja kirjalike tõendite ja avalduste esitamiseks ning pooled nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses vastavalt TsMS § 403 lg
- KOHTU PÕHJENDUSED
- Kohus tutvunud hagiavaldusega ning tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja N sõlmisid
- detsembril 2001 kirjaliku laenulepingu, mille alusel kostja lubas tagasi maksta laenu 38 150 krooni
- märtsiks
- Kostja sai laenu kätte sularahas. Hageja palub välja mõista tagastamata laenu 38 150 krooni. Kohus tuvastas ka, et hageja ja kostja A sõlmisid oktoobris 2002 laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu 80 000 krooni ning detsembris 2002 veel 50 000 krooni ja 2000 USD. Saadud laenust on kostja tasunud kokku 2000 USD ja 106 000 krooni. Hageja palub välja mõista võlgnevus koos protsentidega kokku 69 280 krooni. Nõue Kostja N vastu
- Vaidlust ei ole selles, et hageja ja kostja sõlmisid laenulepingu ja kostja sai selle alusel raha. Lepingu kohaselt võttis kostja N hagejalt võlgu 38 150 krooni ja kohustus selle tagastama
- märtsiks
- Antud juhul ei ole tähtis, kas sellest summast 3150 krooni moodustas intress, kuna laenulepingust nähtub selgelt poolte ühine tahe, et tagasi tuleb maksta 38 150 krooni ning vaidlus poolte vahel on vaid selles, kas kostja on nimetatud summa tasunud või mitte.
- Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab laenulepingu mõiste: laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki 2
(4)asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
- Poolte tõendamiskohustuse sätestab tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg 1: kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuigi selle üldreegli kohaselt peaks hageja tõendama lepingu rikkumist, siis kuna raha mittemaksmine on negatiivne asjaolu, on kostja kohustuseks tõendada, et ta on raha õigeaegselt ära maksnud.
- Kostja väitel maksis ta raha
- märtsil 2002 sularahas. Kohus leiab, et kostja väited on tõendamata, kuna kostja ei ole oma väidete kinnituseks esitanud ühtegi tõendit. Kuna kostja ei ole tõendanud raha õigeaegset maksmist, tuleb lugeda, et ta on lepingut rikkunud ning kostjalt N tuleb välja mõista võlgnevus 38 150 krooni. Nõue kostja A vastu
- Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid 2002 aasta oktoobris laenulepingu, mida muutsid hilisemalt detsembris 2002 ning et pooled allkirjastasid
- jaanuaril 2004 dokumendi, millega vormistasid võlgnevuse jäägi.
- VÕS § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Kohus leiab, et
- jaanuaril 2004 allkirjastatud dokument on käsitletav võlatunnistusena, millega pooled tahtsid fikseerida laenulepingust tuleneva võlgnevuse seisu ja vajadusel muuta lepingut. Vastuolu korral varasema lepingu ja võlatunnistuse vahel tuleb seega lähtuda võlatunnistusest. Muuhulgas tähendab see, et isegi kui algses laenulepingus ei olnud ette nähtud intressi, kuid võlatunnistuses oli, siis võlatunnistuse kohaselt tuleb laenusaajalt intressi tasuda.
- Tõendamata on kostja väited, et
- jaanuari 2004 dokumenti allkirjastades soovis kostja A tunnistada vaid põhivõlgnevust ning kostja A ei ole suutnud ka selgitada, miks ta sellisel kujul dokumendi allkirjastas. Sunni või ähvarduse olemasolu võlatunnistuse allakirjutamisel kohus tuvastatud ei ole.
- Vaidlust ei ole selles, et võlatunnistuse allkirjastamise ajal oli võlgnevuse jääk 94 260 krooni ning et pärast seda on kostja A tasunud hagejale 25 000 krooni. Sellega on tuvastatud, et võlatunnistuse kohaselt on kostjal A tasumata 69 260 krooni. Menetluskulud
- Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMTRakS) § 3 kohaldatakse enne
- jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
- Enne
- jaanuari 2006 kehtinud TsMS (TsMSvana) § 60 lg 1 sätestab, et kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMSvana § 61 lg 1 p1 sätestas, et poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale /--/.
- Hageja palus välja mõista kohtukuludena kostjalt N riigilõivu 2800 ja kostjalt A riigilõivu 4500 krooni. Lisaks palus hageja kostjatelt välja mõista õigusabikulu 5000 krooni (tl 9). Kohus leiab, et kostjalt N on põhjendatud välja mõista riigilõiv 2800 krooni ja õigusabikuluna 1800 3
(4)krooni, kokku 4600 krooni, kostjalt A on põhjendatud välja mõista riigilõiv 4500 krooni ja õigusabikuluna 3200 krooni, kokku 7700 krooni. Peeter Pällin Kohtunik 4
(4)