) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja asja menetlus elatise väljamõistmise nõudes lõpetada. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (alates 01.01.2006.a. kehtinud redaktsioon) § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud
-s sätestatut. Riigilõivuseaduse (kuni 01.01.2006.a. kehtinud redaktsioon) (edaspidi RLS) § 16 lg 1 p 2 kohaselt oli hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudes.
lg 1 järgi mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, välja kostjalt. Vastavalt
lg 1 p-le 3 määratakse hagihind elatise hagis aasta elatusrahaga (12 x 1 500 = 18 000 krooni). Riigilõivuseaduse lisa 2 kohaselt on 18 000 kroonise nõude pealt tasumisele kuuluv riigilõiv 1 400 krooni.
(alates 01.01.2006.a. kehtiv redaktsioon) § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus leiab, et kohaldada tuleb analoogiat ja kostjalt kuulub väljamõistmisele riigituludesse pool riigilõivust e 700 krooni. Kostjalt kuulub väljamõistmisele
Gerty Pau Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.