3) Kaebaja esitas 12.04.2006.a. kaebusest loobumise teate ja taotluse menetluse lõpetamiseks. OÜ X palub lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-05-1088 (endine nr 31456/05) halduskohtumenetluse seadustiku § 24 lg 1 p 2 alusel. Kaebuse esitaja esindaja kinnitab, et ta on teadlik kaebusest loobumisega kaasnevatest tagajärgedest. 4) 19.04.2006.a. toimunud kohtuistungil vastustaja esitab kohtule kaaskirja ja kantud kohtukulude dokumendid, millest nähtuvalt Tallinna Keskkonnaamet on kandnud OÜ Z poolt pakutud juriidilise nõustamise eest kulu 79 060 krooni (arve nr 23/05) ja OÜ Z 2005 detsembris teostatud tööde aruande õigusabi osutamisest Tallinna keskkonnaametile, millest p 1 ja 2 näidatud töö ei ole seotud käesoleva kohtuvaidlusega. Seotud on punktis 3 märgitud töö, so vastuse koostamine Tallinna Ringkonnakohtule haldusasjas nr 3-1456/05 seoses OÜ X poolt Tallinna Halduskohtu 05.12.2005.a. määrusele esitatud erikaebusega ja taotlusega esialgse õiguskaitse kohaldamiseks Tallinna Linna poolt korraldatud jäätmeveole ülemineku avaliku konkursi pakkumise kutse dokumentide kohta. Konsultatsioon Keskkonnaametis; töö teostamiseks kulus 46 tundi. Tallinna Keskkonnaamet on teise arve alusel kandnud kulu 76 700 krooni (arve nr 21/05). Lisatud on OÜ Z 2005 a novembrikuus teostatud tööde aruanne õigusabi osutamisel. Aruandest p 1 ei puuduta kohtuvaidlust. Käesolevas asjas on tehtud tööd, mis nimetatud p-is 2 ja p-is
lg 1 võtab kohus kaebusest loobumise vastu, kui see ei kahjusta teiste isikute õigusi või vabadusi.
Kui protsessiosalised ei ole kokkulepet sõlmides kohtukulude jagamises kokku leppinud, jäävad kohtukulud protsessiosaliste kanda Kaebuse esitaja taotleb asja menetluse lõpetamist
Vastustaja ei vaidle taotluse rahuldamisele vastu. Kaebuse esitaja on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest.
lg 1 p 2 alusel lõpetab kohus asja menetluse, kui kaebuse esitaja loobub kaebusest.
Menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas.
lg 1 tulenevalt on kaebuse esitajal õigus kaebusest loobuda kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil. Halduskohus võtab loobumise vastu, kui see ei kahjusta teiste isikute õigusi ja vabadusi. Protsessiosalised ei osanud nimetada põhjusi, mis takistaksid kaebajal esitamast kaebusest loobumise taotlust. Kohus leiab, et kaebusest loobumise taotlus kuulub rahuldamisele, kuna kaebusest loobumisega ei kahjustata teiste isikute õigusi ja vabadusi, avalikku huvi. Kaebuse esitaja on loobumise tagajärgedest teadlik. 2)
lõike 1 kohaselt on õigusabikulud asjast esindajana osa võtnud advokaadi või teise õigusabi osutanud isiku kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus asjast esindajana osa võtnud advokaadi või teise õigusabi osutanud isiku kulusid vähendada, kui need on põhjendamatult suured. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga selles, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt ja lähtub alljärgnevatest kaalutlustest. Kohus ei nõustu kaebaja esindajaga, et antud vaidluses puudus vajadus kasutada haldusorganil ametnike ja töötajate kõrval advokaadi õigusabi. Vastustaja selgitustest nähtub, et ametis on üks koosseisuline jurist ja vaidluse algusperiood langes aega, mil jurist lahkus töölt, seejärel asus tööle uus jurist. Ilmselgelt ei saa uuelt töötajalt nõuda koheselt, et ta suudaks end kurssi viia kogu ameti tööga, seda enam, et läbiviidav konkurss toimus esmakordselt uutel alustel. Tallinna Keskkonnaamet oli kogu konkursi organiseerimise ja läbiviimise vältel sõltumatult tekkinud kohtuvaidlusest kasutanud asutusevälist õigusabi ja puhkenud kohtuvaidlus oli selle konkursiga seotud, mistõttu loeb kohus mõistlikuks, et kohtuvaidluse materjalid koostas lepingu alusel peale ametnike ka lepinguline õigusnõustaja. Konkursi ettevalmistamisega ja PKD-ga mitteseotud isikutele on vaidlus keeruline, sh alles tööle tulnud juristile. Seisukoht, et asi ei olnud sedavõrd keerukas, et vajas advokaadi abi, on subjektiivne hinnang. Kohus leiab, et nii OÜ X kui ka vastustaja omasid tulenevalt oma tegevusest spetsiifilisi teadmisi, so osas, mis seonduvad prügiveo organiseerimise küsimustega. Samal ajal vajas vältimatult advokaadi abi ka kaebaja, vastupidiselt ei oleks ta palganud advokaati. Kohus leiab, et vastustaja vajas abi eelkõige põhjusel, et kohtus toimuva protsessi spetsiifika võis osutuda kohtupraktikat mittetundvatele isikutele raskeks ja selles mõttes asetusid protsessiosalised võrdsetele tasanditele, kui palkasid advokaadid. Kohus leiab, et 4 vastustaja vajas advokaadi õigusabi, kuivõrd kohtutoimingute ja protsessi spetsiifikat asutuse ametnik või konkurssi läbiviiv ametnik üldjuhul nüanssideni ei tunne sh asutuse jurist. Samas oli lepinguline jurist juba viidud kurssi kogu jäätmeveo temaatikaga, sh konkursiga. Ameti töötajate kvalifikatsioon pidi tagama konkursi läbiviimise nn spetsiifilise sisulise külje õigsuse. Ette ei olnud näha, et kaebuse esitaja loobub kaebusest, mistõttu võis eeldada mitmete menetluslike küsimuste tekkimist ja õiguslikku vaidlust läbiviidud konkursi pinnalt. Vastustajal puudus teave kaebuse esitaja kavatsustest ja taktikast, samas oli ta vältimatult sunnitud kuni kaebusest loobumise taotluse esitamiseni tegema omapoolseid protsessitoiminguid. Seega leiab kohus, et vastustaja oli õigustatud kasutama asutusevälist õigusabi. Kaebaja esindaja väitis, et asutus pidi tegema kaalutluse, miks ta vajab välist õigusabi ja vormistama selle kirjalikult, kuna see mõjutab haldusorgani väliste isikute õigusi ja kohustusi. Sellist otsust ei ole kohtule esitatud. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Asutuse otsus, kasutada välist õigusabi, kinnitab fakt, et advokaadile väljastati esindamiseks volikiri ja temaga sõlmiti leping. Kaebuse esitajale peaks enam huvi pakkuma otsustus, miks vastustaja peab vajalikuks ja võimalikuks nõuda õigusabi hüvitamist kohtus asja menetluse lõpetamise korral, kui kaebaja esitas loobumisavalduse.
kohaselt hindab kohus konkreetses asjas kohtukulude põhjendatuse küsimust temale esitatud dokumentide põhjal ja kuulates ära taotleja argumendid.
tulenevalt lahendatakse riigilõivu tasumise ja tagastamise küsimused, riigilõivu tasumist tõendab konkreetne dokument.
sätestab asja läbivaatamise kulud ja p 3 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks õigusabikulu.
lg 1 kohaselt on õigusabikulud asjast esindajana osa võtnud advokaadi või teise õigusabi osutanud isiku kulud.
lg 7 alusel esitatakse kohtukulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid ja nende esitamata jätmisel kohtukulusid välja ei mõisteta. Haldusorgani kaalutlusi ja selle kirjalikku põhistust enne välise õigusabi tellimist ei ole keelatud esitada, kuid sellise haldusakti esitamise nõuet kohtule menetlusseadused ei sätestata. Kaebaja ei ole enne loobumise avalduse esitamist esitanud ka eraldi taotlust kirjaliku haldusakti väljastamiseks kohtule, et kohus ja protsessiosalised saaksid sellega tutvuda. Kohus hindab temale esitatud dokumentide alusel kõik vajalikud taotlusega seotud küsimused, sh uurib, kas tegemist on esindaja õigusabikuludega, kas kulud on põhjendatud või kas nad kuuluvad vähendamisele
Protsessiosaliste õigused on kaitstud läbi õigusabikulude taotluse lahendamise kohtu poolt. Kohtul on omal algatusel õigus vähendada põhjendamatult suuri õigusabikulusid. Kohus võib jätta kohtukulud ka välja mõistmata, kui nad on tervikuna põhjendamatud. Seega hindab kohus õigusabikulude taotluse esitamisel temale esitatud dokumentide alusel taotluse rahuldamise või mitterahuldamise, seejuures võtab arvesse protsessiosaliste argumendid ja seda sõltumatult haldusorgani sisese vastava otsuse argumentatsioonist. 5 Kohus nõustub kaebaja esindaja seisukohaga, et V.Glaase tehtud töö ei saanud võtta aega 95 tundi. Kohus leiab, et vastustaja kohtukulude suurus nõutud ulatuses ei ole põhjendatud. Kohus möönab, et esitatud dokumentide alusel ei saa üks - üheselt kontrollida, missuguse töö kohtuvaidluse huvides tegi ära advokaat ja missuguse amet. Arve tasumisega on amet lugenud tehtud töö vajalikuks. Esindaja selgitusel oli tegemist keeruka vaidlusega ja eriliselt keerukaks tegi vaidluse konkursi uutel alustel korraldamine, teise poole advokaadi kaebuse sisu ja motiivistik, sh haldusõiguslike printsiipide rakendamine. Vaatamata ülaltoodule leiab kohus, et esitatud dokumendid ei anna võimalust kontrollida, miks Amet on aktsepteerinud advokaadi objektiivselt vajaliku tööna seotult kohtuvaidlusega tervelt 95 töötundi. Vastustaja ei ole dokumentaalselt sidunud aruande ja selle töötundide arvu käimasoleva kohtuvaidlusega nii, et selguks, missuguse töö teostas advokaat ja missuguse töö teostasid ameti töötajad. Kuigi kohus leidis, et välise õigusabi kasutamine antud juhul ei ole keelatud, ette ei olnud näha, et puudub vajadus välise õigusabi järgi, tulnuks seda hoolikamalt tõendada, missugune töö on kellegi poolt tehtud ehk missugune osa tööst on advokaadi osalus ja mis põhjendab töötundide hulka. Kohus leiab ka seda, et kohtuvaidluse puhkemise hetkeks oli vastustaja õigusnõustaja osutanud pikaajaliselt õigusabi, kuna esindaja selgituse kohaselt oli ta palgatud lepingu alusel töösse, mis hõlmas kogu jäätmeveo temaatika, millest konkurss oli vaid üheks osaks. Kuna kohtuvaidluse ajaks oli konkurss välja kuulutatud, siis olid õigusnõustajale teada ja koos tellijaga läbi töötatud nii õiguslikud küsimused, kui ka spetsiifilist laadi küsimused, mis olid seotud kogu jäätmeveo temaatikaga. Ilmselgelt on asutuse töötajad vastavalt oma kvalifikatsioonile omakorda osutanud õigusnõustajale abi jäätmeveo spetsiifilistes küsimustes. Konkursi igakülgsel läbiviimisel pidi vastustaja arvestama ka võimalike kohtuvaidluste puhkemisega. Ülaltoodu valguses uurib kohus, missugused dokumendid on kohtule esitatud. Kohtuvaidlusele eelnes pakkumise kutse dokumentide väljastamine (näiteks tlk 26-35), millest nähtub, et vastutav isik on Jana Kivimägi, jäätmehooldusosakonna peaspetsialist. Käesoleva taotluse lahendamisel viibis esindajana kohtus sama isik. Kohtunõudele 16.11.05.a. vastas T.Tuppits ehk Tallinna Keskkonnaameti juhataja. T.Tuppits oli pöördunud 27.09.05.a. EJKL-du poole küsimustega, mis seondusid avaliku konkursiga ainuõiguse andmiseks korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete veoks Tallinna jäätmeveopiirkonnas nr 5 (tlk 149- 154). J.Kivimägi on esitanud vastused ja selgitused seotult jäätmeveo avalike konkursside PKD-dega näiteks AS Minu Vara küsimuste alusel ( tlk 155-156); vastus on esitatud ka teise firma päringu alusel vastavalt tlk
lg 2 alusel, vähendab vastustaja õigusabi kulu ja määrab väljamõistmisele kuuluva õigusabitasu suuruse alljärgnevalt. Kohus lähtub summa suuruse määramisel kohtupraktikast, kohtule esitatud vastuse keerukusastmest ja materjali mahust ja möönab, et vaidlus oma sisult on keerukas neile, kes peavad koheselt mõistma spetsiifilisi küsimusi jäätmekäitluse valdkonnast. Vastustaja õigusnõustajal oli eelis, kuna ta oli lepingu tõttu tegelenud jäätmekäitluse temaatikaga, millest üks osa oli konkurssi osa. Kohus arvestab, et antud staadiumis ei ole koos kaebuse või erikaebuse esitamisega esitatud vastustajale ulatuslikku materjali, mis oleks 8 olnud üllatuslik ja vajaks eraldi läbitöötamist. Materjal oli vastustaja konkursiga seotud igapäevatöö raames juba kogutud ja suures osas läbi töötatud ning ei ole ette valmistatud selle spetsiifilises osas kohtuvaidluse tarvis. Sisulised vastused, mis olid õigusnõustaja kasutada, olid koostatud konkursi tavapärase korralduse raames, näiteks päringute alusel koostatud materjal EJKL –i. Kogu konkursi ettevalmistav menetlus teenis mitte üksnes kaebaja huve, vaid tehtud töö oli avalikes huvides läbiviidava konkursi kohustuslik ettevalmistav töö. Vastustaja oli pädev andma kõigile osalejatele või osaleda soovivatele isikutele selgitusi, mida ta ka kohustuste raames tegi. Kohus on eelnevalt viidanud vastustaja sellekohasele tegevusele ehk ettevalmistusele sõltumatult kohtuvaidlusest. Seega ei ole tehtud erilist lisatööd või tööle lisandunud väärtust, mis tuleks lugeda keeruliseks. Kohus möönab, et ameti töötajatelt ei saanud hetkel nõuda haldusõiguslike küsimuste lahendamist, mis käsitles kaebuse tähtaegsust ja subjektiivsete õiguste kaitseküsimusi. Kohus leiab, et konsultatsioonideks põhjendatud vajalik tundide arv on kokku 4 tundi, et vastamisel arvestada ameti soove ja seda seotult ka haldusõiguslike küsimustega. Nõudpidamine kliendiga on advokaadi nõustamisalase töö vältimatu osa. Aruannetest nähtub, et vastus kohtukaebusele (tlk 160-168 tehtud tööna) nimetab samu asjaolusid, mis oli esitatud vastusena kohtunõudele, kuid selgitab neid pikemana. PKDde osas põhinevad väited olemasoleval materjalil. Seisukoht esialgses õiguskaitses tugineb riigikohtu lahenditele, millele oli viidanud kaebuse esitaja. Vastustaja on väljendanud oma seisukohad lühidalt. Vastus erikaebusele kordab samu asjaolusid ja annab lühiülevaate erikaebuse vastamise ajaks kujunenud olukorrast. Lisandub selgitus, miks vastustaja arvates on halduskohus rikkunud kaebuse menetlusse võtmisel
kehtestatud kaebuse esitamise tähtaega; analüüsitakse, et kohus on võtnud menetlusse kaebuse ajalehekuulutuse peale ja mitte haldusaktile; võetakse seisukoht, miks esialgset õiguskaitset kohaldada ei saa. Kuna antud töödest nähtub, et on viidatud riigikohtu lahenditele, siis on usutav väide, et advokaat on abistanud ameti töötajaid kohtupraktika leidmisel ja kasutamisel. Arvele nr 21/05 lisatud aruande p-3 tehtud töö sisuliselt kattub arvele nr 23/05 järgneva aruande p-s 3 märgitud töö sisu ja mahuga. Õigusabi vajalikuks ja põhjendatud ajaks kirjalike positsioonide esitamisel peab kohus kokku 10 tundi. Kohus lisab, et samas on esitatud materjalist võimalik välja tuua võrdlusena avaliku kirjaliku enampakkumise konkursi „Pääsküla prügila sulgemine“ raames pakkumise kutse dokumentide eelnõu ettevalmistava töö ja konsultatsiooni pidamine, mis on hinnatud 11 tunni vääriliseks ( arve 23/05 p 2). Kuna vastustaja esindaja ei eristanud õigusabi osutaja ja ametnike tehtud tööde mahtusid, puuduvad mõjuvad või erilised põhjused, mille tõttu tuleks vastamine lugeda keerukaks, siis kokkuvõtteks jääb kohus seisukohale, et OÜ X kaebusele vastamine ei vajanud olulist lisatööd ja põhiküsimused olid vastamise ajaks leidnud lahenduse. Piisavaks ja vajalikuks tööks tuleb asjas hinnata 10 töötundi. Kokku konsultatsioonideks vajaliku tundide arvuga - 14 tundi . 9 Kuna vastustaja tunnitasu on 1000 krooni, põhjendatud töötundide kuluks loeb kohus õigusabile kokku 14 tundi, siis koos käibemaksuga kuulub välja mõistmisele kaebuse esitajalt mitte 112 100 kr tasumist, vaid 16 520 krooni (14000 + 2 520). Kohus rahuldab õigusabi taotluse osaliselt ja mõistab välja kaebuse esitajalt kokku 16 520 kr, mille tasumiseks tuleb vastustajal esitada kaebuse esitajale raha ülekande teostamiseks vajalikud ja seda võimaldavad andmed (soovitavalt peale kohtumääruse saamist 10 päeva jooksul). Karin Kalmiste Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.