KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse avalikult teatavaks-
- aprill
- a Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu tegemise aeg ja koht Kohtukoosseis istungisekretär Kohtunik Rein Pokk Sibille Jüring Tsiviilasja number 2-05-16303 (endine nr 2-1035/2005) Tsiviilasi M L hagi PK vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. Menetlusosalised ja nende Hageja: ML, lepinguline esindaja Annika Murulaid; Kostja: PK, volitatud esindaja Monika Meerents. esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
- aprillil 2006.a. RESOLUTSIOON Juhindudes Asjaõigusseaduse § 76 lg.1, § 77, TsMS ja TMS RakS § 3 ning TsMS § 60 lg.1 (kehtiv kuni 31.12.2005), TsMS § 434, § 436 lg 1, 2, 3, § 438 lg 1 ja 2, § 439, § 632 lg 1, § 633 lg 7 (kehtiv alates 01.01.2006). Rahuldada ML hagi. Lõpetada korteriomandi asukohaga Uulu küla elamu nr 1 korter nr 2, registriosa nr. 16655, suurusega 43 m2, kaasomand selliselt, et korteriomand jääb PK ainuomandisse ja PK maksab teistele kaasomanikele nende osad välja rahas. Kohustada PK maksma ML’ile tema kaasomandi osa eest hüvitist summas 155 000 (ükssada viiskümmend viis tuhat) krooni. Välja mõista PK’lt ML’i kasuks kohtukuluna tasutud riigilõiv ja õigusabi kulud summas 3600 (kolm tuhat kuussada) krooni. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus Kohtukulude jaotus Edasikaebamise kord 2-05-16303 menetluses. Esitatud hagiavaldus ja selle põhjendused Hagiavalduse kohaselt kuulub hageja ML’ile 2/4 mõttelist osa korteriomandist asukohaga Uulu küla elamu nr 1 (reg.osa nr 16655, suurusega 43 m2), ¼ mõttelist osa kuulub GK-le ja ½ mõttelist osa kuulub kostja PKi’le. Korteriomandit kasutab tegelikult kostja PK, teised kaasomanikud – ML ja GK korteriomandit ei kasuta. Hageja esitas teistele kaasomanikele, s.h. kostjale korteriomandi asukohaga Uulu 1-2 (reg.osa nr 16655) kaasomandi lõpetamise nõude, milles taotles lõpetada kaasomand selliselt, et korteriomand jääb hageja ainuomandisse ning hageja maksab teistele kaasomanikele nende osad välja rahas. Vastavalt Kinnisvarabüroo Tõnisson hindamisaktile on korteriomandi turuväärtus 145 000 krooni, Seega hageja leidis, et GK ’ile ja PK’le nende omandiosa eest välja maksmisele kuuluva rahaliste hüvitiste suurus on kummalegi 36 250.- krooni. GK nõustus kaasomandi lõpetamise nõudega ja andis oma nõusoleku kaasomandi lõpetamiseks kokkuleppel. Kostja hageja poolt väljastatud nõudele vastanud ei ole, millest võib järeldada tema mittenõustumist. Seoses sellega on hageja sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma kohtusse. Hageja leiab, et kaasomandi lõpetamise nõude lahendamine hageja poolt esitatud viisil on ainuõige, sest jagatav korteriomand on ehituslikult ja ruumiliselt lahenduselt mõeldud kasutamiseks vaid ühele perele ja selle reaalosadeks jagamine ei ole mõeldav. Tuginedes Asjaõigusseaduse § 76 lg.1 ja § 77, palus hageja lõpetada Uulu 1-2 korteriomand selliselt, et jätta korteriomand hageja ainuomandisse ja hageja maksab teistele kaasomanikele nende osad välja rahas, millest kostja PKile tasumisele kuuluva hüvitise suurus oleks 36 250 krooni. Kostja kirjalikud vastuväited Kostja oma kirjalikus vastuses 28.10.2005.a vaidles hagile vastu, leides, et hageja poolt pakutud korteriomandi väärtus ei vasta tegelikule ning samuti soovib kostja jätkata korteriomandi kasutamist, paludes seega jätta korter kostja ainuomandisse, kohustusega hüvitada teistele kaasomanikele nende osad. Kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda. Menetluse käik 22.02.2006 eelistungil muutis hageja kaasomand lõpetamise nõuet selliselt, et palus jätta korteromand kostja PK ainuomandisse ja kohustada viimast hüvitama teistele kaasomanikele nende osad. 10.04.2006.a esitas hageja avalduse hagi muutmiseks kaasomandi lõpetamisel välja maksmisele kuuluva rahalise hüvitise suuruse osas. Algselt oli hagiavaldusele lisatud kostja poolt tellitud AS Tõnisson hindamisakti. Hageja poolt Prior Kinnisvarabüroolt tellitud hindamisakti kohaselt on Uulu 1-2 korteriomandi väärtus 280 000 krooni. Kostja ei pidanud antud hindamisakti usaldusväärseks ja poolte kokkuleppel telliti uus hindamine AS LVM Kinnisvarabüroolt, kelle hindamisakti järgi on korteriomandi väärtus 310 000 krooni. Eeltoodud asjaoludel muutis hageja oma hagiavaldust kaasomandi lõpetamise viisi osas ja palub lõpetada korteriomandi asukohaga Uulu elamu 1, korter 2 (registriosa nr 16655, suurusega 43 m2) kaasomand selliselt, et korteriomand jääb PK ainuomandisse ja PK maksab teistele kaasomanikele nende osad välja rahas, millest hagejale tasumisele kuuluva hüvitise suurus on 155 000 krooni. Asjas kantud kohtukulud palub hageja välja mõista kostjat vastavalt kohtukulude nimekirjale. Kohtuistungil jäi hageja hagiavalduse juurde. Kostja võttis hagi õigeks, kuid vaidles vastu kohtukulude nõudele, paludes jätta poolte kulud endi kanda. 2
(3)2-05-16303 Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, seadused, mida kohus kohaldas Kohus tutvunud hagiavalduse, hageja seletustega ja asjas kogutud kirjalike materjalidega leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte kaasomandis on korteriomand asukohaga Uulu küla elamu nr 1, korter 2, Tahkuranna vallas, Pärnumaal, korteriomandi registriosa nr. 16655, üldpinda 43 m2, millest ML’ile kuulub 2/4 mõttelist osa ja PKi’le ¼ mõttelist osa ning GK’ile ¼ mõttelist osa. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg.1 ja 2 kohaselt võib kaasomanik nõuda igal ajal kaasomandi lõpetamist ning kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse välistab ainult kaasomanike vaheline kokkulepe. AÕS § 77 lg. 1 ja 2 tulenevalt – jagatakse asi kaasomandi lõpetamisel vastavalt kaasomanike kokkuleppele, kui kaasomanikevahelist kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes ei saavutata, otsustab hageja nõudel kohus , kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule , pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahelvastavalt nende osade suurusele. Hageja ML kaasomanikuna on esitanud nõude kaasomandi lõpetamiseks, kaasomanik GK’iga on saavutatud kokkuleppe, teise kaasomaniku PKga mitte. Korterit kasutab tegelikult kaasomanikest vaid PK, kes soovib korteri kasutamist jätkata. Ehituslikult ega ruumiliselt reaalosadeks jagatav korter ei ole. Seega on täielikult põhjendatud hageja poolt nõutud asja jagamise viis, millega korteromand jääb kostja PKle, kelle tekib kohustus hüvitada teiste kaasomanike osad rahas. Vastavalt poolte vahelise kokkuleppe alusel LVM kinnisvarabüroo poolt teostatud hindamise aktile, millega ka pooled nõustuvad, tuleb korteriomandi väärtuseks lugeda 310 000 krooni Hagejale, kes oman kaasomanikuna korteriomandist 2/4 mõttelist osa, tuleb kostjal seega hüvitada pool korteri väärtusest, s.o. 155 000 krooni. Kohtukuludest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Asjas on põhjendatud jätta kohtukulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt kaasomandi lõpetamise nõudelt tasutud riigilõiv summas 60 krooni ja hageja poolt asjas kantud õigusabikulud 3540.- krooni, kokku kohtukulud summas 3600.- krooni. Rein Pokk Kohtunik 3
(3)