ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungite toimumise aeg Kohtuistungitel osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane
- aprill 2006, Jõhvi 3-06-340 X (isikukood X) kaebus Kiviõli Linnavalitsuse poolt tekitatud kahju hüvitamiseks
- mai 2006 X ning Kiviõli Linnavalitsuse esindaja Marko Tiirik RESOLUTSIOON 1.Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2.Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda. 3.Selgitada, et kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest kirjalikult teatada kohtunikule. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. Sellest tähtajast hiljem võib apellatsioonkaebuse esitada üksnes teate esitanud isik. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 16.02.2006 esitas X Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (t.l. 2) ja selgitas selles oma probleeme Kiviõli linnas Kalevi 7-36 asunud eluruumiga. 23.03.2006 esitatud täienduses (t.l. 21) palus ta 10 000 krooni suurust kompensatsiooni ümberasustamise eest ja 10 000 krooni mittevaralise kahju hüvitamiseks ning märkis, et uus korter on halvas seisukorras, gaasipliiti ei ole üldse ja vann pole kasutuskõlblik. Kiviõli Linnavalitsus ei tunnistanud oma kirjalikus vastuses (t.l. 30-33) kaebust, palus asja menetlus halduskohtumenetluse seadustiku § 24 lg. 1 p. 1 alusel lõpetada ja märkis, et kaebuse sisu ja kaebaja põhjendused jäävad talle arusaamatuteks. Ümberasumiseks makstud kompensatsioonide osas selgitati, et need määrati lammutamisele kuulunud elumajade korteriomanikele linnavalitsuse jõus oleva 20.12.2002 korralduse nr. 439 alusel eesmärgiga kompenseerida omandi kaotus, kaebaja aga kasutas eluruumi üürilepingu alusel ega tasunud sellega kaasnenud makseid. Veel märgiti, et linnavalitsus ja Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ on kaebaja suhtes igati õiguspäraselt ja korrektselt toiminud, võimaldanud talle vaatamata võlgnevusele asenduseks teise eluruumi, sõlminud uue 1 üürilepingu ja teinud 4511 krooni ulatuses remonditöid. Kaebaja pretensioonid ja nõuded leiti tulenevat üürisuhtest, mida korraldab Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ. Kohtuistungil jäi X kaebuse nõuete juurde ning selgitas, et Kalevi tänava korter oli sinna elama asumisel väga halvas seisukorras, ta pidi selle ise ära remontima, siis aga sai korter tulekahjus kannatada ja hiljem läks kogu maja lammutamisele. Ta väitis, et uus eluruum oli samuti väga halvas seisus ja vajas remonti ning leidis, et tema ümberasustamine elamiskõlbmatusse korterisse ilma toetust maksmata on tekitanud talle varalise kahju. Mittevaralise kahju nõuet põhjendas ta samuti asjaoluga, et linnavalitsus on talle andnud elamiskõlbmatu korteri, kus enne elasid asotsiaalid. Ka Kiviõli Linnavalitsuse esindaja Marko Tiirik jäi kirjalikult väidetu juurde ning märkis, et elamufond anti juba 1997 aastal üle OÜ Kiviõli Kinnisvarahooldus. Ta väitis, et linnavalitsus pole andnud mingit haldusakti ega sooritanud ühtegi toimingut kaebajale koreteri eraldamiseks ning põhjendas ümberasumistoetuse mittemaksmist kaebaja võlgnevuse ja üürniku staatusega. KOHTU PÕHJENDUSED Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduses. Nimetatud seaduse § 7 lg. 1 ja 3 kohaselt võib isik, kelle seadusest tulenevaid õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus rikkunud, nõuda otsese varalise kahju ja saamata jäänud tulu hüvitamist, kuid ainult juhul, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada tühistamis- või kohustamisnõude abil. X väidab, et Kiviõli Linnavalitsus on talle tekitanud 10 000 krooni suuruse varalise kahju, sest maja kus asus tema endine üürikorter lammutati, ümberasumiskompensatsiooni talle ei makstud ning asemele antud eluruum oli halvas seisukorras ja vajas remonti. Kohtuasja toimikusse esitatud dokumentaalsete tõendite (t.l. 37-53) kohaselt oli X endine Kalevi 7-36 asunud eluruum ning on ka tema praegune Soo 13-51 asuv eluruum munitsipaalomanduses. Ükski seadus või selle alusel antud õigusakt ei reguleeri hüvitiste maksmist ühest munitsipaaleluruumist teise elama asumisel. Elamuseaduse § 8 p. 2 kohaselt saab selliste eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise korda kehtestada vaid kohalik omavalitsus ise. Kiviõli Linnavalitsus on ümberasumiskompensatsiooni kehtestanud 20.12.2002 vastu võetud korraldusega nr. 439 (t.l. 35). Selle kohaselt on linnavalitsus küll otsustanud maksta elamu lammutamise tõttu oma korteritest lahkuma sunnitud elanikele kompensatsiooni, kuid ainult sel tingimusel, et linnaeelarves on vajalikud rahalised vahendid olemas ja korteriomanikul pole võlgnevusi teenuste eest. X pole nimetatud korraldust seaduses ettenähtud 30 päevase tähtaja jooksul halduskohtus vaidlustanud (t.l 59). Kohtuasja toimikusse esitatud OÜ Kiviõli Kinnisvarahooldus kirjast (t.l. 11) nähtuvalt oli tal lammutatud Kalevi 7 majas asunud korteri nr. 36 eest võlgnevus ja seda tunnistas ta kohtuistungil ka ise (t.l. 59). Seega on igati põhjendatud, et Kiviõli Linnavalitsus ei pidanud võimalikuks talle enda poolt kehtestatud ümberasumiskompensatsiooni maksta. Kohtuistungil nõustus kaebaja, et linnavalitsusel on õigus otsustada, kellele ta sellist hüvitist maksab ning, et tema ei pidanudki seda saama, kuid oli arvamusel, et eluruum, mis talle anti tulnuks eelnevalt siiski korralikult remontida ning polnud nõus summadega, mis väidetavalt kulusid selle korrastamiseks ega eelmise eluruumi eest arvutatud võlgnevuse suurusega (t.l. 59). Samas on ta aga jätnud tähelepanuta selle, et kõik nimetatud asjaolud tulenevad tema ja OÜ Kiviõli Kinnisvarahooldus vahel sõlmitud üürilepingutest ning on seetõttu Viru Maakohtus lahendatavaks eraõigusliku iseloomuga vaidluseks. Halduskohtumenetluse seadustiku § 3 lg. 1 p. 1 ja § 4 kohaselt on saab halduskohtus vaidlustada üksnes avalik-õiguslikes suhetes antud haldusakte ja sooritatud toiminguid. Kuna Kiviõli Linnavalitsuse tegevuse tagajärjel pole saanud kaebajale varalist kahju tekkida, tuleb tema vastav nõue halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 alusel rahuldamata jätta. Veel on X väitnud, et Kiviõli Linnavalitsuse poolt tekitati 10 000 krooni suurune mittevaraline kahju, sest talle üürile antud eluruum oli elamiskõlbmatu ja varem asotsiaalide poolt asustatud. Riigivastutuse seaduse § 9 lg. 1 sätestatu annab isikule küll võimaluse mittevaralise kahju rahalise 2 hüvitamise nõudmiseks, kuid ainult väärikuse süülise alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja poolt nimetatud põhjendus ühegi loetletud juhtumi alla ei mahu, kohus pole tema väidetest ka iseseisvalt sobivat Kiviõli Linnavalitsuse poolt tekitatud kahju hüvitamise alust tuletanud. Seega ei tuleb ka see nõue halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 kohaselt rahuldamata jätta. Kiviõli Linnavalitsuse esindaja kohtuistungil kohtukulude hüvitamise taotlust ei esitanud (t.l. 60), seetõttu jäävad poolte võimalikud kohtukulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 ja § 93 lg. 7 kohaselt nende endi kanda jätta. /allkiri/ Raili Randlane Kohtunik Ärakiri õige: Raili Randlane Kohtunik 3