Obsah (6)

§ 171§ 197§ 162§ 644§ 638§ 198

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Egon Konsand, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2005. a Tartu Tsiviilasja number 2-04-2

§ 171

lg 1 ning leidis, et kui hageja käsitleb kostjale makstud rahasummat laenuna, tuleb tõendatuks lugeda, et OÜ Artma ei ole täitnud töövõtulepingust tulenevat kohustust maksta tasu tehtud töö eest ning kostja on õigustatud

§ 197

kohaselt tasaarvestama kostja vastu esitatava nõude kostja nõudega OÜ Artma vastu töövõtulepingu järgi saamata tasu osas. Samas avaldas kostja, et kui kohus leiab, et tegemist on laenusuhtega, siis palub ta jätta viivise nõude täies ulatuses rahuldamata, kuna kostja ei saanud aru, et makstud rahasummat tuleks käsitleda laenuna, vaid käsitles seda tasuna tehtud töö eest.

1. Kolmas isik OÜ Artma seletas, et kostja ja OÜ Artma vahel sõlmitud töövõtulepingu kohaselt pidi OÜ Artma tasuma töövõtjale teostatud tööde eest 21 tööpäeva jooksul üleandmisevastuvõtmise akti allakirjutamisest. Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ei ole käesoleva ajani allkirjastatud, kuna kostja koos teiste töövõtjate O. A, M. B ja D. B jätsid tööde teostamise pooleli ja lahkusid omavoliliselt. Laenu andmise hetkel ei olnud kostja töövõtulepingujärgseid töid lõpetanud ja OÜ-l Artma ei olnud tasu maksmise kohustust tekkinud. MAAKOHTU LAHEND
2. Valga Maakohus rahuldas 04.11.2005 otsusega hagi osaliselt, juhindudes TsÜS §-dest 5; 6 ja

§-dest 76 lg 1; 101 lg 1 p 1, 3; 113; 164; 171; 396, ning mõistis välja A.T. ilt laenulepingu järgi seisuga 12.10.2005 võlguoleva summa 6250 krooni ja viivise summas 3000 krooni A.K. kasuks. Otsuse kohaselt on nõude loovutamine seaduslik ning hageja on õigustatud esitama kostja vastu nõudeid, mis tulenevad endise võlausaldaja OÜ Artma ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust.

§ 171

lg 1 sätestab, et võlgnik võib uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Kostja ja kolmanda isiku vahel on vaidlus töövõtulepingu täitmise ja töövõtulepingust tulenevate poolte kohustuste osas. Kui töövõtulepingus sätestatud kostja õiguseid on rikutud, siis on tal õigus seaduses sätestatud korras pöörduda iseseisva nõudega kohtu poole. Käesoleva vaidluse esemeks on 16.06.2003 sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste kostjapoolne täitmata jätmine. Vastuhagi esitamist ei ole kostja käesoleva menetluse raames soovinud. Kohus leidis, et käesolevas menetluses ei ole võimalik lahendada 2 töövõtulepingust tulenevat vaidlust, kuna see ei ole käesoleva vaidluse objektiks ning tegemist on ka erinevate õigussuhte pooltega (vaidlus töövõtja ja tellija OÜ Artma vahel). Ekslik on kostja esindaja väide, et tellija töövõtulepingujärgne kohustus (maksta tasu tehtud töö eest) on ümbervormistatud laenuks, kuna sel juhul peaks töövõtulepingust tuleneva kohustuse kreeditoriks olema töövõtja. Tõendamist on leidnud, et kreeditoriks on OÜ Artma ehk tellija. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista laenulepingujärgne võlgnevus summas 6250 krooni. Kohus ei lugenud tõendatuks kostja vastuväidet, et ta ei saanud lepingut allkirjastades lepingu sisust aru, leides, et kostja püüab keelebarjäärist tuleneva vastuväite esitamisega vabaneda kohustise täitmisest. Kohus vähendas

§ 162

alusel kostjalt väljamõistetava viivise suurust 3000 kroonini, kuna poolte vahel kokku lepitud viivisemäär on ebaproportsionaalselt suur võrreldes seaduses sätestatud määraga ja samuti pole hagejale märgatavat ega otseselt tuvastatavat kahju tekkinud. Kohus arvestas viivise vähendamisel ka kostja majandusliku olukorraga (kostja on töötu). ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 5. A. T taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist laenuvõlgnevuse ja viivise väljamõistmise osas ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt oleks kohtul käesoleva asja lahendamisel vaja olnud anda hinnang kostja ja OÜ Artma vahelisele võlaõiguslikule suhtele.

§ 171

mõttest tulenevalt ei pidanud kostja vajalikuks iseseisva vaidluse algatamist OÜ-ga Artma ja leidis, et tema vastuväited OÜ Artma suhtes vaadatakse läbi käesolevas menetluses. Kohus on jätnud tähelepanuta kostja väite, et juhul kui OÜ Artma käsitles kostjale makstud summat laenuna, siis ei ole OÜ Artma kostjale vastavalt töövõtulepingule tasu maksnud ja kostja oli õigustatud tulenevalt

§ 197

nõude tasaarvestama kostja nõudega OÜ Artma vastu töövõtulepingu järgi saamata jäänud tasu osas. Seaduse vale kohaldamise tõttu on kohus jätnud hinnangu andmata kostja esitatud tõenditele – töö vastuvõtu aktidele, pretensioonile, kostja ja tunnistaja B ütlustele, millega on tõendatud, et töid teostati töövõtulepingus sätestatud mahus ja töö sooviti ka üle anda, kuid kolmas isik hoidus kõrvale töö vastuvõtmisest. Töö kvaliteedi osas kolmas isik pretensioone ei esitanud, mistõttu lasub tal ka kohustus maksta tasu tehtud töö eest.

§ 644

lg 1 ja 3 sätestavad, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama; kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kolmandale isikule esitatud pretensioonis teatasid töövõtjad, et juhul kui käsitleda neile makstud rahasummat laenuna, siis kasutavad nad nõude tasaarvestust kooskõlas

§ 197

. Eeltoodud tõenditest tulenevalt oleks kohus saanud tuvastada, et OÜ-l Artma puudus rahaline nõue töövõtjate vastu, seega ei saanud ta ka nõuet loovutada.

1. A. K taotleb apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on kohus õigesti kohaldanud seadust ning hinnanud tõendeid. Kui OÜ Artma jäi kostjale
2. a töö eest võlgu, siis jääb arusaamatuks, miks pole kostja või teised temaga koos töötanud isikud siiani oma väidetavate õiguste rikkumise asjus kohtusse pöördunud, ning miks ei ole kostja
3. a oma sissetulekuna deklareerinud väidetavat OÜ-st Artma saadud töötasu. OÜ Artma loovutas oma võlanõude kostja vastu hagejale, kes ei vastuta kostja ja OÜ Artma vaheliste töövaidluste mittetoimumise eest. Kuna laenusuhe ja töövaidlus on erinevad õigussuhted ning erinevate poolt vahel, siis ei saa antud vaidluses kohaldada

§ 197

. Tõendiks ei saa pidada nn töö vastuvõtmise akti, mis on OÜ Artma poolt allkirjastamata ja mida OÜ Artma esindaja ei ole tema väitel kunagi näinud, samuti on nimetatud akt esitatud 3 kollektiivsena, kuigi töövõtulepingud on igal töötegijal iseseisvad. Ka ei ole kostja kasutanud oma töövõtulepingu p 3 tulenevat õigust. Asja materjalide hulgas on ka tellija pretensioon tehtud töö kvaliteedi osas. Kuna aga kostja jt temaga koos töötanud isikud lahkusid OÜ Artma esindaja sõnul objektilt omavoliliselt tööd lõpetamata teadmata suunas, sealjuures tellija töövahenditega, siis ei olnud võimalik neile töö lepingutingimustele mittevastavusest teatada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ning Valga Maakohtu otsus tuleb ebaõige materiaalõigusnormi kohaldamise tõttu tühistada. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
2. Pooltel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle:
3. kostja sõlmis 19.05.2003 OÜ-ga Artma töövõtu lepingu, mille kohaselt lepiti kokku tööde teostamine TRK Viiking aadressil Pärnu, Sadama
4. Lepingu p 1 kohaselt töövõtja teostab tööd mahus 2175 m3 tasuga 10 750 kr.
5. OÜ Artma ja kostja vahel sõlmiti juunis 2003 laenuleping, mille kohaselt OÜ Artma andis kostjale laenu summas 6 250 kr tagasimaksmise tähtajaga 16.07.
6. Tähtaja ületamisel kohustus laenusaaja maksma viivist 0,5 % iga viivitatud päeva eest.
7. OÜ Artma loovutas 04.08.2003 kostjaga sõlmitud laenulepingust tuleneva nõude hagejale.
8. hageja tegi 27.11.2003 kostjale ettepaneku tasuda laenusumma koos viivisega.
9. 10.12.2003 esitas kostja OÜ-le Artma pretensiooni, mille kohaselt, kui OÜ käsitleb rahasummat 6 250 kr laenuna, kostja tasaarvestab nimetatud summa töövõtu lepingu järgi saamata summaga. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et kostja ja OÜ Artma vahel oli sõlmitud töövõtuleping. Asjas ei ole vaidlust ka selle üle, et OÜ Artma ei ole tasunud kostjale töövõtulepinguga kokkulepitud tasu.
10. OÜ Artma esindaja esitas väite, et kokkulepitud tasu maksmise kohustust ei ole tekkinud, kuna tööd ei ole vastu võetud. Ringkonnakohtu istungil selgitas hageja lepinguline esindaja, et ta oli OÜ Artma tegemistega kursis ka töövõtulepingu täitmise perioodil. Lepingulise esindaja seletuse kohaselt, ei saanud tööd töövõtja tegemata jätmiste tõttu vastu võtta, samuti oli tehtud töö lepingutingimustele mittevastav, tõendeid, mis kinnitaksid nimetatud asjaolusid puuduvad. Ringkonnakohus leiab, et kuna lepingulise esindaja seletus ei tõenda hageja väiteid tuleb asuda seisukohale, et OÜ Artma väited on tõendamata.

§ 638

ja § 643 tuleneb tellija kohustus töö viivitamata üle vaadata ja vastu võtta.

§ 644sätestab töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamise korra.

Ringkonnakohus leiab, et kuna OÜ ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et vastuvõtmine oli töövõtjast tingitud ega viidanud ka töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamisele, siis arvestades ka asjaolu, et objekt anti tähtaegselt üle ning töövõtulepingu lõppemisest on möödunud mitu aastat, mil töövõtja pretensioone ei esitanud, tuleb

§ 638

teise lause kohaselt lugeda töö vastuvõetuks, kuna tellija alusetult ei võtnud tööd vastu selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. 10.

§ 197

lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav 4 pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Ringkonnakohus leiab, tasaarvestusavalduse. et kostja tegi 10.12.2003

§ 198

nõuetele vastava

§ 171

lg 3 kohaselt võib võlgnik talle senise võlausaldaja vastu kuulunud nõude ka uue võlausaldaja nõudega tasaarvestada, kui puuduvad seadusest tulenevad piirangud. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul oli tasaarvestus lubatav ning käesolevas vaidluses tuleb sellega arvestada. Asja materjalide kohaselt teostas kostja tasaarvestuse 10.12.

1. Seega puudus hagejal alus pärast nimetatud tähtaega viiviste arvestamiseks. 10.12.2003 oli laenulepingu täitmise viivitamise tõttu kostjal kohustus tasuda viivist 4562 kr. Samal ajal oli OÜ Artma kostjale tasumata töövõtulepingu alusel täiendavalt puudu olev summa 4500 kr. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodut arvestades esineb alus lugeda kostja väite, et kogu nõue on tasaarvestatud, tõendatuks ja põhjendatuks ning hagiavaldus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
2. Kuna apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele tuleb apellandi kasuks vastustajalt välja mõista menetluskuluna tasutud riigilõiv 700 kr. Muud menetluses kantud kulud jätab ringkonnakohus menetlusosaliste endi kanda. Üllar Roostoja Egon Konsand 5 Andra Pärsimägi