3-05-912/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Dagmar Maastik Otsuse tegemise aeg ja koht 28.aprillil 2006.a. Tallinnas Haldusasja number 3-05-912(3-1319/05) Haldusasi M.S. kaebus Tallinna Vangla direktori 13.10.2005.a. käskkirja nr 550-k tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 20.04.2006.a. Kohtuistungist osa võtnud menetlusosalised kaebaja M.S., vastustaja Tallinna Vangla esindaja Eda Oisalu RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, teatades kaebuse esitamisest kirjalikult 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Teade ja apellatsioonkaebus peavad jõudma Tallinna Halduskohtusse hiljemalt tähtaja viimasel päeval enne kohtu tööaja lõppu. ASJAOLUD 13.10.2005.a. käskkirjaga nr 550-k jättis Tallinna Vangla direktor M.S. tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise avalduse rahuldamata, lõpetas menetluse ning andis M.S.le uue avalduse esitamise õiguse alates 30.09.2006.a., sest vangla administratsioon ei pea võimalikuks kinnipeetava vabanemist tingimisi enne tähtaega. Käskkirja kohaselt on M.S. 10 korda kohtulikult karistatud, valdavalt samaliigiliste varavastaste kuritegude eest. Vaatamata karistustele on M.S. jätkanud süütegude sooritamist, väljendades sellega selgelt oma tegelikku suhtumist kehtivasse õiguskorda ja reeglite järgimise vajadusse. Korduv karistatus ei ole teda seni mõjutanud seaduskuulekalt käituma, ohustatud on ühiskonna turvalisus. Selles olukorras peab vangla seadma esikohale ühiskondliku huvi – õiguskorra kaitse – ning järjepidev kuritegude toimepanemine aastatel 1979 – 2003 ei anna alust kinnipeetava suhtes ülisuure ühiskondliku usaldusmääraga soodustuse kohaldamiseks. Vanglas viibimise ajal ei ole M.S. toime pannud distsiplinaarrikkumisi ja vanglatöötajad on täheldanud tema käitumises paranemise tunnuseid. Siiski ei ole see piisav alus hindamaks, kas kinnipeetav suudaks ka vabaduses elada õiguskuulekalt, ei saa asuda seisukohale, et M.S. on teinud määratud karistustest olulisi ja tuntavaid järeldusi. M.S.l on 11 klassi haridust, vanglas töötab I elusektsiooni koristajana. Peab võimalikuks tööleasumist Tallinnas OÜ Limbasis transporttöölisena, samas on selgusetu, kuidas oleks võimalik jälgida Tallinnas töötava, kuid Pärnumaal elava M.S. käitumist. Tema kuritegelik karjäär näitab selgelt, et kinnipeetav ei suuda täita talle pandud kohustusi ning võib vabaduses jätkata kuritegelikku käitumist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub ülalmärgitud käskkiri tühistada ja teha Tallinna Vangla direktorile ettekirjutus tema avaldus uuesti läbi vaadata. Vangla ei ole arvestanud asjaolu, et kaebajat on Eesti Vabariigi ajal karistatud vaid 3 korda. Vangla oleks pidanud arvestama ainult neid kuritegusid, mis pandi toime Eesti Vabariigi, mitte NSV Liidu ajal. Vangla väide, et kaebaja pole valmis vabanemiseks ennetähtaegselt, ei ole õigustatud. Kaebaja on kaks aastat kohusetundlikult ja ilma karistusteta töötanud ning seadusekuulekalt käitunud . Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades lisaks otsuses märgitule järgmised põhjendused. Vastavalt vangistusseaduse(VangS) § 76 lg-le 1 ja 2 ning justiitsministri 29.11.2000.a. määrusega nr 56 kinnitatud „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise avalduse läbivaatamise korra“(edaspidi „kord“) §-le 1 kuulub kinnipeetava vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks kohtule ettepaneku tegemine vangla direktori pädevusse, kes langetab otsuse kaalutlusõiguse alusel. Asjaolu, et kaebaja ei ole vangistuses distsiplinaarkorras karistatud, ei tähenda, et menetluse lõpetamine oleks õigusvastane. Arvestusosakonna, sotsiaalosakonna ja psühholoogi üldhinnang kaebaja käitumisele on rahuldav. Järelevalveosakonna, julgeolekuosakonna ja sotsiaalosakonna arvamuste põhjal jääb siiski kahtlus, kuna kaebaja on 10 korda kohtulikult karistatud samaliigiliste kuritegude eest. Ennetähtaegne vabastamine ei ole kaebaja õigus. Teatud juhtudel võib varasem karistatus olla sedavõrd kaalukaks teguriks, mis kaalub üles töö- ja elukoha olemasolu, tugiisikud ning distsiplinaarkaristuste puudumise. VangS § 6 lg 1 kohaselt ei ole vabadusekaotuse täideviimise eesmärgiks mitte ainult kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele, vaid ka õiguskorra kaitse. KOHTU PÕHJENDUSED Vaidlustatud käskkiri on motiveeritud, selles on kirjas, millistest kaalutlustest direktor otsuse tegemisel lähtus. Kaalutlusõigus tähendab õigust - aga samaaegselt ka kohustust - otsuse langetamisel võtta arvesse kõiki poolt- ja vastuargumente, positiivseid ja negatiivseid asjaolusid ning nende kaalumise tulemusel kujunenud siseveendumuse alusel teha otsus. Kuna VS § 76 ja korra § 1 on kohtule kinnipeetava tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise ettepaneku tegemisel andnud vangladirektorile kaalutlusõiguse, siis oli Tallinna Vangla direktor kaebaja avaldust menetledes kohustatud kooskõlas VS §-ga 76 lg 2 ja korra §-ga 1 lg 2, 3 võtma arvesse kuriteo raskust ja laadi ning varasemat karistatust, kinnipeetava käitumist vanglas, tema ettevalmistumise tõhusust õiguskuulekaks elamiseks vabaduses ning ühiskonna tegelike võimaluste võrdlust kinnipeetava isikliku võimekusega asuda vabanedes oma kavade kohaselt elama, samuti kõiki muid asjas tähtsust omada võivaid asjaolusid. Arusaamatu on kaebaja seisukoht, et direktor pidanuks arvestama üksnes 3 Eesti Vabariigi ajal toimepandud kuritegu. Esiteks on kaebaja aastatel 1992 – 2003 kriminaalkorras mitte 3, vaid 7 korda karistatud ning teiseks pole nõukogude ajal kaebaja poolt toimepandud vargused, ärandamised ja raske kehavigastuse tahtlik tekitamine millegi poolest õilsamad teod, kui Eesti Vabariigi ajal toimepandud vargused ja huligaansus. Kohtul puudub võimalus hinnata vangla direktori kaalutlusotsustuse otstarbekust. Halduskohtumenetluse seadustiku §-st 19 lg 6 tulenevalt on kohtul võimalik kontrollida, kas haldusakti andmisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Kohtu hinnangul neid põhimõtteid rikutud ei ole. Direktorile antud lai diskretsiooniõigus tuleneb tema erilisest vastutusest ühiskonna ees, sest kui direktor asjaolude hindamisel eksib ja selle tõttu pääseb tingimisi enne tähtaega vabadusse kinnipeetav, kes ei ole võimeline või ei taha jätkata oma elu seaduskuulekalt, kahjustab see ühiskonna kollektiivset õiglustunnet ning ohustab ühiskonna liikmete vara, tervist ja elu. Praktikas on korduvalt esinenud juhtumeid, kus tingimisi enne tähtaega vabastatud isik on pannud enne karistuse kandmise lõppu toime uue kuriteo. Kaebaja on 10 korda karistatud varguste, ärandamiste, huligaansuse, raske kehavigastuse tahtliku tekitamise eest. Selline käitumine annab tunnistust kaebaja võimetusest või soovimatusest elada seaduskuulekalt Kohus nõustub vastustajaga, et üksnes korralik käitumine vanglas ei anna alust teha kohtule ettepanek kaebaja tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Kohtunik: D.Maastik