) § 3 alusel tekivad tsiviilõigused ja -kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Hageja väidab, et kostja on talle tekitanud kahju õigusvastase teoga, s.o. liikluseeskirjade rikkumisega. Võlaõigusseaduse (
) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kohus leiab, et õige ei ole kostja väide selles, et hagejal puudub nõudeõigus. Hageja on kohtusse pöördunud kahju (kulutuste) hüvitamise nõudega. Hageja on 2.septembri 2005 lepinguga ja arvega nr. 29 tõendanud temal kulutuse (kahju) olemasolu. OÜ Afeniks arvel on märge arve tasumise kohta. Seega on õige hageja väide selles, et ta on teinud liiklusavariis kahjustatud sõiduki taastamisremondi perioodil kulutusi, mis on seotud sõiduki kasutamisõigusega. Hageja on kulutuste kandjana õigustatud esitama nõude kulutuse hüvitamiseks. Kohus leiab, et õige ei ole kostja väide selles, et nõue ei ole suunatud õige kostja vastu. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on süüdi 29.augustil 2005 Linnamäe ja Ussimäe tee ristmikul liiklusõnnetuses toimumises. Seda asjaolu kinnitab ka If Eesti Kindlustuse otsus E 42054395L/01. Hageja on nõude suunanud kostja kui liiklusõnnetuse põhjustaja vastu. Asjaolu, et kostja valduses olnud sõiduki omanikul (AS Hansa Liising Eesti) lasub vastutus suurema ohu allikaga põhjustatud kahju eest, ei tähenda, et hageja ei 3 saaks oma nõude suunata kostja kui õigusvastase käitumisega kahju põhjustanud isiku vastu. Hagejal mistahes muu nõudeõiguse olemasolu, ei välista nõude suunamist kostja vastu. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja kulutused on vajalikud ning kas nende tegemine on seotud kostja tegevusega.
1045 lg. 1 p. 5 järgi on kahju tekitamine eelkõige õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.
4 alusel peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hageja väidab, et kostja rikkus tema õigust sõidukit kasutada ja vallata. Hageja väide on kooskõlas autoregistri kannetega ning liiklusõnnetuse teatega. Pooled ei vaidle sõiduki taastamisremondi perioodi kestuse üle. Hageja on registreeritud avariis kannatada saanud sõiduki kasutajana ning juhtis sõidukit ka avarii toimumise ajal. Avarii toimumise tagajärjel puudus hagejal sõiduki kasutamise võimalus. Selle võimaluse on hageja taastanud asendusauto kasutamiseks lepingu sõlmimisega. Seega on hageja kulutused põhjuslikus seoses kostja õigusvastase käitumisega.
järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi. Kostja ei ole vaidluses tuginenud süü puudumisele ega toonud esile asjaolusid, mis oleks aluseks vastutuse välistamisele. Kostja väidab, et hageja on teinud kulutusi tuginedes toreduslikkusele püüdlevale soovile. Hageja möönab, et võinuks asendusauto rentida mõnevõrra odavamalt, kuid ta hindas valiku tegemisel renditava sõiduki omadusi.
1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse lauseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
3 järgi hõlmab otsene varaline kahju muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud mõistlikke kulutusi. Kohus leiab, et hageja kulutused tuleb hüvitada mõistlikus ulatuses. Kostja süül toimunud avariile eelnenud ajal oli hagejal võimalus kasutada oma igapäevastes tegemistes sõidukit. Seega tuleb kahju hüvitamisel lugeda põhjendatuks need kulutused, mis olid tingimata vajalikud sõiduki kasutusõiguse saamiseks. Kostja ei ole esile toonud mingit kasu, mida kahjustatud isik asendusauto rentimise lepingu sõlmimisest sai. Seega puudub alus sellel alusel kahjust mahaarvamiste tegemiseks. Hageja hindab mõistlikeks kulutusteks 17 700 krooni. Kostja väidab, et hageja kahjunõue asendussõiduki renditasu osas ei ole põhjendatud, sest hageja võinuks sõiduki taastamisremondi perioodil kasutada ühistransporti. Kohus hindab hageja otsustust asendusauto rentimiseks mõistlikuks. Kohtul ei ole alust kahelda hageja väidetes, mis puudutavad tema töökorraldust. Võimalused ühistranspordiga liikumisel erinevad oluliselt sõidukiga liikumise võimalustest. Kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine kahju põhjustamisele eelnenuga samaväärsesse olukorda. Seega ei ole põhjendatud kostja väide, et hagejale ei olnud sõiduauto kasutamine hädavajalik. Hagejale on õigus nõuda samaväärse olukorra taastamist, mis võib mugavuse astmelt ületada hädavajaliku. 4 Kohus leiab, et õige on kostja väide selles, et hageja pole asendusauto rentimisel kulutusi minimiseerinud. Kostja poolt kohtule esitatud ettevõtete pakkumuste kohaselt on (oli) võimalik sõlmida sõiduki kasutamiseks leping kasutustasuga alates 8 500.00 krooni kuus. Hageja pidanuks kostja väite omapoolsete tõenditega kummutama, mida hageja teinud ei ole. Hageja valikut mõjutanud subjektiivse sisuga kaalutlused on asjaoludeks, mis annavad kohtule alust
1 alusel kahju hüvitamist piirata. kohtukulud Hageja on tasunud 22.novembri 2005 maksekorraldusega nr. 274 hagi esitamise eest riigilõivu 1 400 krooni, millest 700 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS I) § 60 lg. 1 alusel välja mõista. Hageja on tasunud advokaadibüroole Natalia Lausmaa õigusabi eest 5000 krooni, millest 425 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista TsMS I § 61 lg. 1 p. 1 alusel. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS I §-st 60 lg. 1 ja 61 lg. 1 p. 1; TsMS §-st §-st 436 ja 442; TsÜS §-st 5 ja
§-st 3; 127 lg. 1 ja 4; 128 lg. 3; 140 lg. 1; 1043; 1045 lg. 1 p. 5 ja 1050 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista S.S’ilt E.K’i kasuks 9 625.00 (üheksa tuhat kuussada kakskümmend viis) krooni, s.h. 8 500 krooni kahju hüvitamiseks ja 1 125.00 krooni kohtukulude katteks. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.