lg 1 ja 2; § 144; 174 lg 1, 2, 3 ja 6; § 176; § 177; § 178; § 464; § 465; § 466 lg 3; Määruse ärakiri kätte toimetada menetlusosalistele. Määrus jõustub menetlusosalistele kättetoimetamisest. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused. 20.03.2006.a. tegi Viru Maakohus tsiviilasjas nr 2-06-283 õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse kirjalikus menetluses M K hagis J K vastu elatise nõudes. Kohtuotsuse resolutsioonis määras kohus menetluskulude jaotuses, et kõik hageja kohtukulud kannab kostja ehk J K. Kohtuotsus jõustus 21.04.2006..a. 1 12.05.2006.a. esitas hageja M K Viru Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hageja menetluskuluks nimetatud tsiviilasjas on hageja poolt tasutud õigusabi kulud kokku summas 1900 krooni.
lg 1 ja 2 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest ning hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik, avalduse läbi vaadanud edastas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos lisadega 12.05.2006.a. vastaspoolele J K’le.
lg 1 ja 3 alusel kohustas kohus JK vastama edastatud avaldusele 10 päeva jooksul alates materjali kättesaamisest ning hoiatas, et tähtajaks vastuväiteid või vastust saamata teeb kohus määruse üksnes avaldaja menetluskulude kohta. 22.05.2006.a. ehk tähtajaks on kostja esitanud vastuväited järgmiste menetluskulude osas:arve nr. 68 (16.03.2006.a.) – õigusabi summas 200 krooni ja arve nr. 94 (03.05.2006.a.) – taotlus summas 300 krooni. Kostja oma vastuses asus seisukohale, et nimetatud arved on üldsõnalised ega tõenda õigusabi saamist käesolevas tsiviilasjas. Kostja ei nõustu hageja õigusabi lõpmatuseni hüvitama ja leiab, et kui hagejal on õigusabi vajavaid probleeme, peab ta selle eest ise maksma. Kostja nõustub hüvitama hageja kulud summas 1400 krooni, kuid palub kohtul rahuldamata jätta õigusabi kulude nõue summas 500 krooni.
lg 6 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse võib teha ka kohtunikuabi. 26.05.2006.a. tegi kohtunikuabi hagejale järelepärimise vaidlusalustel arvetel märgitud õigusabi saamise vajaduse ning saadud õigusabi sisu täpsustamise kohta. 31.05.2006.a. hageja selgitas kirjalikus vastuses kohtule, et arvel nr. 94 (03.05.2006) saadud õigusabi sisu oli: menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine tsiviilasjas nr. 2-06-283. Arvel nr. 68 (16.03.2006) saadud õigusabi sisu oli: koostati vastus kostja vastusele tsiviilasjas nr. 2-06283 (dokument asub sama tsiviilasja toimikus lehel nr. 37). Nimetatud arvetel märgitud õigusabi saamise vajadust on hageja põhendanud asjaoluga, et kohtule tuli esitada nõuetekohaselt vormistatud dokumendid, temal aga puudub juriidiline haridus, seega on kõik kohtule esitatud dokumendid koostatud FIE M Võigusbüroos. Kohtunikuabi hinnanud tsiviilasja materjale, leidis, et avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja nõudes kohustada J K hüvitama MK kõik menetluskulud summas 1900 krooni, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude kindlaksmääramise määruses. J K’l tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Käesolev määrus jõustub menetlusosalistele kättetoimetamisest.
178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma 2 kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Käesoleval juhul määruskaebust esitada ei saa, kuna menetluskulud jäävad alla 3000 krooni. Kohtunikuabi /allkiri/ K.Lell Ärakiri õige Nooremreferent M.Kaegas Kohtumäärus jõustus 05.juunil 2006.a Nooremreferent M.Kaegas 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.