2-05-14357/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-14357 (endine number 2/254-7060/05) Tsiviilasi OÜ HANSA INKASSO (registrikood 10418309, asukoht Süda 3 10118 TALLINN) hagi OÜ Jankover (registrikood 10281649, asukoht Lasnamäe 30a 11413 TALLINN) vastu 28 702,50 krooni saamiseks Kohtuistungi toimumise aeg
2. märts 2006.a. Kohtuistungil osalenud Hageja seaduslik esindaja juhatuse liige M.V Hageja nõustaja G.F Kostja lepinguline esindaja A.A isikud RESOLUTSIOON Jätta hagi rahuldamata. Kohtukulude jaotus Kohtukulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja selle põhjendused OÜ HANSA INKASSO esitas 30.06.2005 hagi OÜ Jankover vastu 28 702,50 krooni saamiseks. Hageja väitel sõlmisid UAB Ragin nai (kes loovutas 30.06.2006 nõude loovutamise lepinguga käesoleva nõude hagejale) ja kostja 06.04.2002 lepingu, mille kohaselt kohustus UAB Ragin nai tarnima kostjale kaupa vastavalt saatelehtedel märgitud koguses ja hinnas ning kostja kohustus saadud kauba eest tasuma raha. Hageja hinnangul saavutati kokkulepe olulistes tingimustes ja ostu-müügi leping tuleb lugeda sõlmituks. UAB Ragin nai väljastas kauba väärtusega 28 702,50 krooni sihtkohta kostjale, kes selle kätte sai ja kättesaamist tunnistas. Kostja ei ole esitanud tähtaegselt pretensiooni kauba koguse või kvaliteedi üle. Kostja ei ole oma võlgnevust tasunud vaid vastas, et kaup oli saadud realisatsiooniks ning kuna midagi ei ole realiseeritud, siis on UAB Ragin nai võlg kostja ees 15 500 krooni. Hageja on seisukohal, et kostja püüab pahatahtlikult hoiduda kõrvale maksmisest. Hageja tõendab eelnevale praktikale toetudes, mille kohaselt tasus kostja arve tähtaegselt analoogsete dokumentide alusel, et tegemist oli just ostu-müügi lepinguga. Samuti ei nähtu dokumentidest kokkulepe kauba realisatsiooniks ning esitatud arve kuulub tasumisele. Hageja leiab, et ta ei ole kohustatud kaupa tagasi võtma. Hageja leiab, et kohtuvälist lahendit ei olnud antud vaidluses võimalik saavutada. Hageja taotleb kostjalt 28 702,50 krooni ning kohtukulude väljamõistmist. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja väitel ei ole hageja tõendanud ostu-müügi lepingu olemasolu, mis annaks alust väita, et kostja on jätnud täitmata oma lepingujärgsed kohustused. Hageja väide, et kostja jättis UAB Ragin nai müüdud kauba eest tasumata, ei vasta tõele. Kostja väitel võttis ta mööblifurnituuri UAB Ragin nai palvel realiseerimiseks Eestis ja Skandinaavia maades, kuna seoses tootmisettevõtte ümberkujundamisega soovis müüja oma valmistoodangust kiiresti lahti saada. Kauba eest väljastatud arve kuulus tasumisele pärast kauba realiseerimist. Arve ei sisaldanud maksmise tähtaega. Kuna selgus, et kaup ei ole komplektne ning ei pakkunud ka oma mõõtmete ja kvaliteedi poolest huvi potentsiaalsetele ostjatele, siis osutus selle realiseerimine võimatuks, mida kostja UAB Ragin nai´le koheselt teatas, paludes kaup tagasi võtta. UAB Ragin nai esindaja B.T käis kohal ning lubas lähimal ajal kaubale järele tulla, kuid seda ei teinud. Kostja saatis 11.01.2005 UAB Ragin nai´le kirjaliku pretensiooni, paludes kaup hiljemalt 30.01.2005 ära viia ning 3 aasta vältel kauba hoidmise eest tasuda 01.12.2004 arve nr 10 alusel 15 500 krooni. UAB Ragin nai pretensioonile ei vastanud. Hageja saatis kostjale 20.05.2005 kuupäevaga pretensiooni, nõudes 2 225 USD tasumist, hoiatades kostjat tasumata jätmisel pankrotimenetlusega. 27.05.2005 kirjas teatas kostja, et ei tunnista hageja pretensiooni, kuna kaup oli saadud realiseerimiseks ning pakkus kauba tagastamist peale hoiuraha tasumist. Kostja leiab, et kuna ostu- müügi lepingut ei olnud, ei saanud ta seda ka rikkuda. Lepingut on rikkunud hoopis UAB Ragin nai, kuna ei ole täitnud oma kohustust võtta tagasi realiseerimata kaup. Kostja leiab, et olles õigeaegselt teavitatud kauba realiseerimise võimatusest ja nõudes alusetult 3 aasta möödudes kauba eest tasumist, ei ole UAB Ragin nai toiminud heas usus. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäid pooled oma väidete juurde. Hageja väitel tuli initsiatiiv kauba saamiseks kostjalt, kostja käis ka kaubal järel. Kostja väitel tema poolt initsiatiivi ei olnud, kaup oli võetud realiseerimiseks. Kaupa realiseerida ei suudetud ja kostja pakkus kaupa UAB Ragin nai´le tagasi. 17.04.2002 väljastatud käibemaksu faktuur-arvest ja kauba saatedokumentidest (t lk 16-23) nähtub, et UAB Ragin nai on saatnud kostjale kaupa väärtusega 2 225 USD. Seega on poolte vahel tehtud tehing, vaidluse all on asjaolu, kas tegemist on just ostu-müügi lepinguga ning kas hagejal on õigus sellest tehingust saada raha. . Hageja hinnangul on sõlmitud ostu-müügi leping. Vaidlusaluse õigussuhte tekkimise ajal kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 242 lg 1 kohaselt kohustub ostu-müügi lepingu järgi müüja vara üle andma ostja omandusse, ostja aga kohustub vara vastu võtma ja maksma selle eest kindlaksmääratud rahasumma. Vara on kostja valdusesse antud. Vara valdusesse üleandmine ei tõenda veel vara minemist ostja omandisse. Asjaõigusseaduse § 92 lg 1 kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Vastava kokkuleppe puudumisel omand üle ei lähe. Asjaolu, et kaup anti üle kostja valdusesse, ei tõenda seega omandi üleandmise kokkuleppe puudumisel ostu-müügi lepingu sõlmimist UAB Ragin nai ja kostja vahel. Vastava kokkuleppe olemasolu hageja tõendanud ei ole. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 64 lg-te 1 ja 3 kohaselt lähtutakse tehingu tõlgendamisel tehingu teinud isikute tegelikust tahtest, kui tehingu sisust ei tulene teisiti. Kahtluse korral tõlgendatakse tehingut kohustatud isiku kasuks. Kohustatud isik antud juhul on kostja. Seega tuleb kahtluse korral tõlgendada tehingut kostja kasuks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja ei ole ostu-müügi lepingu sõlmimist piisavalt tõendanud. Kohus leiab, et tulenevalt kõigist eeltoodud asjaoludest ei saa lugeda ostu-müügi lepingu sõlmimist tõendatuks. Kuna ostu-müügi lepingu olemasolu on tõendamata, ei saa kostjal olla TsK § 242 lg-s 1 sätestatud kohustust maksta ostu-müügi lepingu alusel kauba eest kindlaksmääratud rahasumma. Seega jätab kohus hageja nõude 28 702,50 krooni saamiseks rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kuuluvad kohtukulud jaotamisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS redaktsioonis. Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 61 lg 1 p-st 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis), mille kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Kuna kostja ei ole esitanud dokumente, mis tõendaksid kohtukulude kandmist või vastava kohustuse tekkimist tulevikus, jäävad poolte kohtukulud poolte endi kanda. Meelis Eerik Kohtunik