.1 lg 2 kohaselt kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega tasulise parkimise ala, parkimistasu määra või diferentseeritud määrad, parkimissoodustused ja -vabastused. Kaebuse esitaja tasus sisuliselt parkimise eest, kuid ekslikult vale tsoonimäära alusel. Viivistasu otsuse koostamisel ei arvestatud kaebaja tegeliku tahtega mis väljendus soovis maksta parkimistasu. Seega ei arvestatud, kas oli tegemist tahtliku käitumise või eksimusega.Viivistasu otsuse koostaja ei ole arvestanud võimalusega kasutada kaalutlusõigust ja on kohelnud kaebajat kui parkimistasu mittemaksjat. Volikogu määrusega ei sätestata viivistasu määramise võimalust vale tsoonimäära kasutamise eest. Ka
.2 ei tulene viivistasu määramist juhul, kui parkimistasu on tasutud vale tsoonimääraga.
-s on jäetud kohalikule omavalitsusele võimalus võtta viivistasude määramisel arvesse sisulisi asjaolusid, mis võimaldaksid viivistasu määrata proportsionaalselt isikute eksimusele. Kaebuse väitel ei ole viivistasu otsuse koostamisel arvesse võetud viivistasu määramise ja teo asjakohasuse faktorit ning kaebajat on koheldud võrdeliselt pahatahtlike parkimistasu mittemaksjatega. Õiguslike põhjendustena on kaebuses viidatud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsuses nr 3-4-1-6-2000 toodud seisukohtadele,mille kohaselt Põhiseaduse § 11 tulenevalt peavad kasutatud vahendid olema proportsionaalsed soovitud eesmärgiga ning proportsionaalsuse põhimõttega peab arvestama mitte üksnes õiguse kohaldaja, vaid ka seadusandja. Samuti viitab kaebaja Riigikohtu halduskolleegiumi otsusele nr 3-3-1-11-03, mille kohaselt võib ka regulatsioon, mis ei näe ette kaalutlusõigust, anda rakendamisel proportsionaalse tulemuse, kuid seda juhul, kui seadusandja on ise proportsionaalsust kaalunud. Selline erand nagu kaalutlusõiguski tuleb sätestada seadusega. Kaebuse väitel ei ole viivistasu otsuse koostamisel kaalutlusõigust ega erandit sellest kehtestatud. VASTUSTAJA VASTUVÄITED As Falck Eesti on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud. Parkimistasu määrad on Tallinna Linnavolikogu 30.01.määruse nr 9 alusel kehtestatud kesklinna tasulisele parkimisalale, kõrgendatud maksumäär on ette nähtud kesklinna tasulisel parkimisalal ning iseseisev maksumäär vanalinna valveta parkimise tsoonis. Kaebaja parkis oma sõiduki kõrgendatud maksumääraga kesklinna valveta tasulises parkimise tsoonis, mis on määratletud Tallinna Linnavolikogu 30.01.määruse nr 9 p.5.2.2 Viivistasu koostamise hetkeks pidi olema kaebaja , kes alustas parkimist kell 10.01, tasunud 2 tunni 16 minuti parkimise eest kõrgendatud maksumäära alusel.Kaebaja poolt oli aga viivistasu otsuse koostamise hetkeks parkimise eest tasutud 27,2 krooni, mis võimaldas kõrgendatud maksumääraga tasulises parkimistsoonis parkida 68 minutit, e kuni kella 11.09-ni. Seega parkimistasu nõutud määras ei olnud tasutud ja ületati kaebaja poolt tasutud parkimisaega, sest pargiti üle 68 minuti. Koostatud viivistasu otsus on kooskõlas
KOHTU PÕHJENDUSED 2 1.Kohalike maksude seaduse § 2 lg 2 näeb ette, et valla- või linnavolikogul on õigus käesoleva seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks. Kohalike maksude seaduse § 5 punkt 10 sätestab parkimistasu kohaliku maksuna. Vastavalt Kohalike maksude seaduse § 141 lõike 2 esimesele lausele toimub parkimistasu määramine ja sissenõudmine Liiklusseaduses sätestatud alustel ja korras. Liiklusseaduse (
) § 50 lõike 5 teise lause järgi korraldatakse tasulist parkimist kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil Liiklusseaduse §des 501-503 sätestatu kohaselt.
lg 1 kohaselt võib kohalik omavalitsus oma territooriumil kehtestada tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega: tasulise parkimise ala; parkimistasu määra või diferentseeritud määrad; parkimissoodustused ja –vabastused. Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003.a. määrusega nr 9 “Parkimistasu kehtestamine” on määratud tasulise parkimise alad ( p.5), sealhulgas p.5.2.2 on piiritletud kõrgendatud maksumääraga kesklinna valveta tasulise parkimise tsoon, kuhu kuulub ka Kentmanni tänav. Viidatud määruse punktis 6 on sätestatud diferentseeritud maksumäärad olenevalt parkimise tsoonist ning nimetatud punkti alap.1 kohaselt on kesklinna sõidukite valveta tasulisel parkimisalal ( v.a. vanalinna ja kõrgendatud maksumääraga kesklinna valveta tasulistes parkimise tsoonides ja Vabaduse väljaku parklas) iga kuni 15 minutit parkimist 3 krooni, sama punkti alap 2 näeb kõrgendatud maksumääraga kesklinna valveta tasulises parkimise tsoonis maksumääraks 6 krooni iga kuni 15 minuti parkimise eest. Seega on linnavolikogu temale antud pädevuse piires kehtestanud tasulise parkimise alad ja parkimistasu diferentseeritud määrad. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et kaebuse esitaja parkis oma mootorsõiduki kõrgendatud maksumääraga kesklinna valveta tasulises parkimise tsoonis, vaidlust ei ole ka selles, et nimetatud kohas olid väljas vastava informatsiooniga liikluskorraldusvahendid. 2.
lg 3 kohaselt korraldab parkimist kohaliku omavalitsusüksuse territooriumi tasulise parkimise alal valla- või linnavalitsus. Parkimisjärelevalve teostamise, parkimistasu maksmise kontrollimise ning liiklusseaduse §-s 502 sätestatud viivistasu määramise võib kohalik omavalitsus halduslepingu alusel üle anda eraõiguslikule juriidilisele isikule. Eraõiguslik juriidiline isik osaleb menetluses oma töötaja kaudu, kellele laienevad käesolevas seaduses ametiisiku kohta käivad sätted.
lg 1 sätestab parkimisjärelevalve ametiisiku poolt viivistasu määramise otsuse tegemise järgmistel juhtudel: parkimistasu on maksmata; tasutud parkimisaega on ületatud; tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt tädetud või tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud vastavalt
Sama sisaldub ka linnavolikogu määruse punktis 9.1. Vaidlust ei ole selles, et AS Falck Eesti linnatranspordi teenindajal oli õigus Tallinna linna nimel viivistasu määrata, kuid kaebuse esitaja leiab, et viivistasu määramist juhul, kui parkimistasu on tasutud vale tsoonimääraga, õigusaktiga ette nähtud ei ole, seega puudus alus viivistasu määramiseks. Kohus on seisukohal, et
lg 1 ( ning eespoolviidatud määrus nr 9), võimaldades viivistasu määramise siis, kui parkimistasu on jäetud maksmata või kui tasutud parkimisaeg on ületatud, hõlmab ka ettenähtust madalama tsoonimäära alusel parkimise eest tasumise. Käesoleval juhul parkimistasu maksmist poole väiksemas määras on võimalik käsitleda samaaegselt nii parkimistasu maksmata jätmisena kui ka tasutud parkimisaja ületamisena. Linnavolikogu viidatud määrusest tulenevalt oli kaebuse esitajal kohustus tasuda parkimistasu 6 krooni iga alustatud 15 minuti eest, parkimise lõpetamisel oli kaebaja tegelikult tasunud vaid poole kõrgendatud maksumääraga tsoonis parkimise aja eest, seega oli kaebaja ületanud tasutud parkimisaja. Kaebaja poolt tasutud parkimistasu 27,2 krooni oleks võimaldanud kõnealuses parkimiskohas kehtiva tsoonitariifi alusel parkida vaid 68 minutit, nagu on leidnud 3 vastustaja.Seega oli kaebuse esitaja ületanud tasutud parkimisaega. Samas viitab kohus Tallinna Ringkonnakohtu 30.03.2006.a. kohtuotsuses haldusasjas nr 3-05-121 toodud seisukohale, et mobiiltelefoniga väiksema tariifiga tasumise korral ei ole võimalik näidata, millise ajani parkimise õigus isikul oli. Sellisel viisil parkimise eest tasumisel ei ole parkimistasu ühelgi hetkel makstud nõutaval määral ning asjaolu, et viivistasu otsuse koostamise ajaks oli mingil määral parkimistasu tasutud, ei tähenda, et parkimine oleks olnud lubatav seetõttu varasema kellaajani. Järelikult on antud juhul võimalik väita ka parkimistasu maksmata jätmist. Vaidlustatud viivistasu määramise otsuses on tuvastatud rikkumisena “tasutud parkimisaja ületamine” ning on asjaolude lühikirjelduses toodud “pargib kesklinna tariifiga südalinna tsoonis “.Kuna
näeb ette viivistasu määramise ka juhul, kui parkimisaega on ületatud, siis viitab see asjaolule, et seadusandja on arvestanud , et sellisel juhul isik on osaliselt tasunud parkimise eest. Kohus leiab, et viivistasu otsuse koostamisel on rikkumise faktiliste asjaolude kirjelduses õigesti märgistatud viivistasu otsuse blanketi teine lahter, mis vastab rikkumise asjaoludele ning viivistasu otsuse aluseks on
3.
lg 1 sätestab, et parkimistasu maksmata jätmise või tasutud parkimisaja ületamise korral teeb parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse, mille määr sama paragrahvi lg 6 kohaselt ei tohi ületada 480 krooni ööpäevas. Kuna viivistasu otsuse koostamise ajaks oli parkimistasu osaliselt tasutud, siis oli parkimisjärelevalve ametiisikul mitte ainult õigus,vaid ka kohustus teha viivistasu määramise otsus.
lg 1 sätestatud asjaolude tuvastamisel on järelevalvet teostaval ametiisikul kohustus viivistasu määramiseks ning viidatud säte ei näe ette kaalutlusõigust, mis lubaks parkimisjärelevalve ametiisikul viivistasu suurust vähendada või viivistasu määramisest loobuda ja näiteks selle asemel teha hoiatus. Seega viivistasu otsuse koostajal puudus kaalutlusõigus, mistõttu kaebuse väide parkimisjärelevalve ametiisiku rikkumisest kaalutlusõiguse rakendamata jätmise tõttu on ekslik. 4.
Sama sätte kohaselt viivistasu täpsustatud määra, sealhulgas vajaduse korral selle diferentseeritud määrad, kehtestab kohaliku omavalitsusüksuse volikogu. Õige on kaebaja väide, et
-ga on kohalikule omavalitsusele jäetud otsustusruum viivistasu täpsustatud määra, sealhulgas selle seaduses sätestatust vähendatud määra kehtestamiseks, kuid nimetatud sättest tuleneb ka kohaliku omavalitsuse volikogu otsustusõigus.Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003.a. määruse nr 9 p 9.6 kehtestab viivistasu määraks 480 krooni ööpäevas. Asjaolu, et Tallinna Linnavolikogu määrusega nr 9 ei ole kehtestatud rikkumise faktilistest asjaoludest tulenevalt erinevaid viivistasu määrasid ja seega ei ole viivistasu otsuse koostajal võimalust kaaluda viivistasu suuruse üle, ei tähenda ebaproportsionaalset tulemust normi kohaldamisel. Vastavad põhjendused on toodud käesoleva kohtuotsuse punktis 2, samuti märgib kohus, et viivistasu suurust ei ole seatud sõltuvusse süü vormist . Lisaks nimetatule juhib kohus tähelepanu sellele, et Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 22.02.2001.a. otsuses kohtuasjas nr 3-4-1-4-01 leidnud, et parkimiskorra rikkumine on spetsiifiline õiguserikkumine, mille menetlemine toimub lihtsustatud korras ning arvestades rikkumiste eripära ja massilisust, on lihtsustatud menetlus teatud juhtudel mõistlik ja proportsionaalne. Toodust tulenevalt ning arvestades, et parkimise õigus tekib isikul juhul, kui ta on nõuetekohaselt, s.o.ettenähtud suuruses tasunud parkimistasu, ei ole linnavolikogu määrusega nr 9 sätestatud viivistasu määramine parkimistasu osaliselt tasunud mootorsõidukite omanikele samas suuruses parkimistasu maksmata jätnud mootorsõidukite omanikega ebaproportsionaalne ning vastuolus Põhiseaduse §-ga 11. 4 5.HKMS § 92 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kannab kohtukulud. HKMS § 93 kohaselt poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. Kuna AS Falck Eesti kohtukulude nõuet esitanud ei ole, jäävad kaebaja kanda tema enda kohtukulud. Lea Kuuse kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.