1.2.Lugeda Valentina Kalinina tööleping AS-ga Narva Televisioon lõppenuks töötaja algatusel alates töövaidluskomisjoni otsuse tegemisest 27.05.1999.a. 1.3.Välja mõista AS-lt Narva Televisioon (likvideerimisel) Valentina Kalinina kasuks hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kuue kuu keskmise palga ulatuses summas 7200 krooni, millest AS Narva Televisioon on Valentina Kalininale välja maksnud 2500 krooni. Tasumisele kuulub 4700 krooni. Menetlusosalised Kohtuistungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud Resolutsioon 2.Valentina Kalinina hagi rahuldada. 2.1.Välja mõista AS-lt Narva Televisioon (likvideerimisel) Valentina Kalinina kasuks saamatajäänud palk 1716 (üks tuhat seitsesada kuusteist) krooni, viivis palga väljamaksmisega viivitamise eest 767 (seitsesada kuuskümmend seitse) krooni, puhkuse kompensatsioon 217,05 (kakssada seitseteist krooni 05 senti) krooni. 3.Välja mõista AS-lt Narva Televisioon (likvideerimisel) Valentina Kalinina kasuks õigusabikulud 4850 (neli tuhat kaheksasada viiskümmend) krooni. 1 4.Välja mõista AS-lt Narva Televisioon riigituludesse riigilõiv 280 (kakssada kaheksakümmend) krooni. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantselei kaudu 28.04.2006.a. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.. Menetlus töövaidluskomisjonis 25.03.1999.a esitas Valentina Kalinina avalduse Ida-Virumaa Töövaidluskomisjoni AS Narva Televisioon vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise, täieliku palga, hüvituse ja viiviste väljamaksmise nõudes põhjendusel, et ta töötas AS-s Narva Televisioon klienditeeninduse spetsialisti ametikohal. 11.05.1999 lõpetas tööandja temaga töölepingu
V. Kalinina leidis, et temaga lõpetati tööleping ebaseaduslikult, kuna vastavalt TDVS § 6 lg 1 võib distsiplinaarkaristuse määrata ühe kuu jooksul alates süüteo avastamisest, seega töölepingu lõpetamine veebruaris ja märtsis töölt puudumise eest ei vasta seadusele. V. Kalinina väitel ei ole tema töölepingu lõpetamise käskkirjas ära näidatud töölepingu lõpetamise konkreetset alust. V. Kalinina palus oma avalduses tunnistada temaga töölepingu lõpetamine alates 11.05.1999
p 6 alusel ebaseaduslikuks, lugeda tööleping lõpetatuks töötaja algatusel
lg 1 alusel tööandjapoolse töötingimuste rikkumise tõttu, kohustada AS Narva Televisioon välja maksma
lg 1 ette nähtud kahekuuline hüvitus, s.o 2500 krooni, vastavalt
lg 2 kohustada AS Narva Televisioon maksma hüvituse kuue kuu keskmise palga ulatuses, s.o summas 7200 krooni, kohustada AS Narva Televisioon välja maksma januaarikuu palga kinnipidamise eest viivist 22,50 krooni, veebruarikuu palga kinnipidamise eest 375 krooni viivist, märtsikuu palga kinnipidamise eest 170,25 krooni viivist, kokku 767,57 krooni, samuti kohustada AS Narva Televisioon maksma puhkusekompensatsiooni summas 217,05 krooni. Tööandja AS Narva Televisioon avaldaja nõuet ei tunnistanud. Ida- Virumaa Töövaidluskomisjon leidis oma 27.05.1999.a otsuses, et V. Kalinina nõue kuulub rahuldamisele ja tunnistas V. Kalinina ja AS Narva Televisioon vahelise töölepingu nr 17 lõpetamise 11.05.1999.a. ebaseaduslikuks, samuti luges töölepingu lõpetatuks töötaja algatusel alates töövaidluskomisjoni otsuse avalikult teatavakstegemise päevast. Töövaidluskomisjon mõistis AS- lt Narva Televisioon V. Kalinina kasuks välja hüvituse kuue kuu keskmise palga ulatuses s.o summas 7200 krooni. 30.06.1999.a. esitas AS Narva Televisioon hagiavalduse Narva Linnakohtule, milles palus tunnistada V. Kalininaga töölepingu lõpetamine 11.05.1999.a.
Kalininalt välja 2500 krooni. Hageja väitel puudus V. Kalinina alates 01.02.1999 pika aja jooksul töölt. Seletuskirja kirjutamisest kostja keeldus ning ei esitanud tööandjale ka nõutud dokumente, mille kohta hageja koostas akti. Kokkuvõttes puudus kostja töölt 26 päeva. Kuna hageja sai V. Kalinina süüteost teada alles 27.04.1999, siis tuleb just seda kuupäeva lugeda kuuajalise tähtaja alguseks. 2 V. Kalinina hagi ei tunnistanud. 07.07.1999 esitas Valentina Kalinina Narva Linnakohtule hagiavalduse AS Narva Televisioon vastu palga, puhkusetasu ja viiviste nõudes põhjendusel, et kostja ei ole talle maksnud palka 26 tööpäeva eest, s.o. kokku 1716 krooni, samuti tuleb kostjalt tema kasuks välja mõista viivis palga kinnipidamise eest summas 767,75 krooni ning hüvitus kasutamata puhkuse eest summas 217,05 krooni. V. Kalinina palus hüvitada talle ka kohtukulud. AS Narva Televisioon hagi ei tunnistanud. Narva Linnakohtu 04.02.2000 määrusega liideti TsMS § 150 alusel AS Narva Televisioon hagi V. Kalinina vastu ja V. Kalinina hagi AS Narva Televisioon vastu ühte menetlusse. Kohtuistungile 20.03.2006.a. AS Narva Televisioon esindaja (likvideerija) Aleksandr Petuhhov ei ilmunud. Kohtukutse on isiklikult kätte saanud. Mitteilmumise põhjusest kohtule ei teatanud. Äriregistri andmetel on 19.12.2005.a. Lääne- Viru Maakohus kohtuotsusega tsiviilasjas otsustanud äriühingu sundlõpetamise ja määranud likvideerijaks Aleksandr Petuhhovi. Kohus rahuldas hageja taotluse asi sisuliselt lahendada. Kohtuistungil palus kostja Valentina Kalinina jätta AS-i Narva Televisioon hagi rahuldamata. Puuduvad dokumentaalsed alused kostjale distsiplinaarkaristuse määramiseks töölepingu lõpetamisena. Teenistusalast uurimist ei toimunud, puuduvad kostja ja teiste AS Narva Televisiooni töötajate seletused, puudub tööaja tabel. Samuti on rikutud TDVS-i. Käskkirja tema vallandamise kohta kostjale ei tutvustatud. On olemas akt 27.04.1999.a, kuid see on tööandja esindaja poolt alla kirjutamata. Arvatavasti koostas ja allkirjastas akti raamatupidaja Jelena Polenok. Aktiga on kinnitatud, et kostja oli 26.04.1999.a. tööl. Vallandamise käskkirjas on 26.04.1999.a. nimetatud tööluusiks. Veebruari ja märtsi tööluuside kohta aktis ei ole midagi kirjutatud. Kostjale pannakse süüks tööluus 12.02.1999.a., tegelikult oli kostja 12.02.1999.a haiguslehel. Alates 1997.a on Valentina Kalininal invaliidusgrupp. Veebruaris ja märtsis kostjat 1999.a. tööluuside eest ei karistatud. Seetõttu ei saa kostjat käskkirjas süüdistada tööluuside eest veebruaris-märtsis, kuna käskkiri on välja antud 11.05.1999, st 2-3 kuud pärast sündmusi. Kostja töölepingu p 2.
§-des 48 ja 50 nimetatud töökohustuste süüliselt täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine on TDVS § 2 p 1 järgi töötaja distsiplinaarsüütegu. Töötajate distsiplinaarvastuse seadusega antud distsiplinaarvõimu kasutades on tööandjal õigus
lg- st 1 tulenevalt lõpetada tööleping
p 6 alusel, kui süütegu häiris tööd ja töötajal on kustumata distsiplinaarkaristus või sama paragrahvi teise lõike kohaselt ka töötaja esmakordse jämeda töökohustuse rikkumise eest. Vastavalt 11.05.1999.a. käskkirjale lõpetati Valentina Kalininaga tööleping põhjusel, et ta puudus töölt 01.02.-12.02.1999.a., 09.03.-29.03.1999.a. ja 26.04.1999.a. ning ei andnud raamatupidajale üle nõutud dokumente (tl 13). Poolte vahel 01.04.1998.a. sõlmitud töölepingu p.2.
p 2 kohaselt tööandja on kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Poolte vahel 01.04.1998.a. sõlmitud töölepingu p 4.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.