Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt
. Hagejal, kes viibis kohtuistungil, on õigus esitada otsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna 1 2-05-292 Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest või hiljemalt 5 kuu jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik Hageja esitas kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista elatisraha 1500 krooni kuus poolte alaealise poja ülalpidamiseks ja kohtukulu. Kostja 16.03.2006 toimunud eelistungile ei ilmunud, kuigi istungi toimumise ajast ja kohast oli teadlik- kostja oli kohtukutse kätte saanud 12.02.2006.a. Kostja mitteilmumise põhjus ei ole kohtule teada. Kostjat on hoiatatud, et tema mitteilmumisel eelistungile võidakse kohaloleva poole nõudel teha tagaseljaotsus kostja kahjuks. Kohtuistungil palus hageja hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtuotsuse põhjendus
kohaselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile võib kohus hageja taotlusel teha tagaseljaotsuse.
sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse. Hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad
lg-s 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.
lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1, mille kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud; lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest; lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tuginedes PkS §-le 70 mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud
§-ga 64 riigilõiv, mille tasumisest hageja oli vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.
§-de 47 lg 2, 48 lg 1 p 3 ja riigilõivuseaduse (redaktsioon 11.12.2005-01.01.2006) § 37 lg 1 lisa 2 järgi kuulub kostjalt välja mõistmiseks riigituludesse riigilõiv summas 1400 krooni. Maimu Laumets Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.