2-05-3171/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 05.04.2006.a. kell 10.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas Tsiviilasja number 2-05-3171 (vana nr 2/31-5439/05) Kohtuasi OÜ Aktiva Finants hagi D.L vastu 4.897,55 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised Hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht Jõe tn 3, Tallinn), hageja esindaja AS Julianus Inkasso Agentuur K.T isikus Kostja: D.L Asja läbivaatamine Lihtmenetluses Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.
2. Välja mõista D.Llt võlgnevus 4600.- ( neli tuhat kuussada ) krooni OÜ Aktiva Finants kasuks. Kohtukulude jaotus
3. Välja mõista D.Llt menetluskulu 650.- (kuussada viiskümmend) krooni OÜ Aktiva Finants kasuks.
4. Välja mõista D.Llt menetluskulu 190,50 (ükssada üheksakümmend krooni ja 50 senti) krooni riigituludesse. Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub kostjal tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole Eesti Ühispangas (konto nr 10220034800017) või arvelduskontole Hansapangas (konto nr 221023778606), mõlemal viitenumber
5. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja, mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue.
6. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Eesti Ühispank ja kostja 21.02.1997.a. Visa Electron pangakaardi kasutamise lepingu.
7. Pärast arvelduskonto avamist ja maksekaardi lepingu sõlmimist on kostja võtnud maksekaardiga sularahaautomaatidest välja raha ja teostanud tehinguid ületades arvelduskonto jäägi kokku 3600.- krooni ulatuses.
8. AS Eesti Ühispank loovutas nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Kostja võlgneb hagejale alusetult omandatu tagastamata jätmisest tulenevalt põhisumma 3600.- krooni ja viiviseid 1297,55 krooni. Hageja on arvutanud viivist vastavalt seadusele alates 01.01.1999.a. – 01.07.2002.a. 3 % aastas, alates 01.07.2002.a. kuni 01.05.2004.a. 7 % aastas ja alates 01.05.2004 6 kuu EURIBOR +7 % aastas põhisummalt.
9. Tallinna Linnakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja välja mõista kostjalt põhivõla summas 3600.- krooni ja viiviseid 1297,55 krooni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista hageja kohtukulu, mis seisnevad hagi esitamisel riigituludesse tasutud riigilõivus 420.- krooni ja õigusabikuludes summas 244,88 krooni. Tulenevalt kostja vastusest hagile vähendas hageja hagetavat nõuet kostja vastu viiviste osas 1000.- kroonini.
10. Oma nõuet kostja vastu soovis hageja tõendada dokumentaalsete tõendite – Visa Electron pangakaardi lepinguga Eesti Ühispanga ja kostja vahel, kostja pangakonto väljavõttega perioodil 01.05.1998.a. kuni 31.12.1998.a., teatisega nõude loovutamisest ning hageja võlateatisega kostjale. Kostja vastuväited
11. Kostja vaidles hagile vastu viiviste ( vastuväidetes ekslikult intresside ) osas ja oli seisukohal, et selle aja eest mis ta on viibinud kinnipidamisasutuses ei ole ta võimeline viiviseid maksma.
12. Oma vastuväidete tõendamiseks esitas ta tõendi karistusaja alguse ja lõpu kohta. Kohtuotsuse põhjendused.
13. Kohus tegi
14. veebruaril 2006.a. määruse, millega määras lahendada tsiviilvaidlus TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Pooled ei esitanud kohtule täiendavaid tõendeid lisaks sellele mis esitati koos hagiavaldusega ja kostja poolt koos kirjaliku vastusega. Ka ei taotlenud pooled nende ärakuulamist kohtuistungil. Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus käeoleva vaidluse lihtmenetluses.
15. Kohus, uurinud kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on pooltevahelise õigussuhte ajal ning kuni 30.06.2002 kehtinud TsK § 477 lg 1, mille kohaselt isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama.
16. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et Visa Electron pangakaardi kasutamise leping oli Eesti Ühispanga ja kostja vahel sõlmitud. Kohtule esitatud kostja konto liikumise aruanne perioodil 01.05.1998 – 31.12.1998.a. tõendab, et sellel ajavahemikul on kostja võtnud välja oma pangakontolt 3600.- krooni rohkem raha kui tal arvelduskontol raha oli.
17. Kuna Eesti Ühispanga ja kostja vahel oli sõlmitud Visa Electron pangakaardi kasutamise leping, mis oma olemuselt on deebetkaardileping ning mis võimaldab kasutada kaardi valdajal ja/või omanikul rahalisi vahendeid arvelduskontol olevate summade piires, ja kostja on võtnud raha välja 3600.- krooni võrra suuremas summas kui tal seda lepingu järgi õigus teha oli, tuleb temalt nimetatud summa hageja kasuks, kes nõude Eesti Ühispangalt VÕS § 164 lg 1 ja 2 alusel nõude loovutamise lepinguga omandas, kui alusetult saadu välja mõista.
18. Hagejal on õigus nõuda kostjalt ka TsK § 191 lg 1 ja VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel ka viivist. Kostja nõuab viivist seaduses sätestatu alusel. Kostja vastuväide viiviste väljamõistmisele ei saa olla kohtu arvates viiviste väljamõistmata jätmise aluseks. Kostja on olnud viivituses oma kohustuste täitmisega hageja õiguseellase ees, mis ongi viiviste saamise õiguslikuks aluseks. Pealegi vähendas hageja viivise nõuet kostja vastu tulenevalt tema vastuväidetest. Kohtukulud
19. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 420.- krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ja § 61 lg 1 p 1 alusel hageja õigusabikulu 230.- krooni, s o 5 % hagi rahuldatud osast. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse kohtukuluna 190,50 krooni, mis seisneb asja läbivaatamiskulus ehk kostjale hagimaterjalide kättetoimetamise kulus. Kohtunik