sätestab, et kui vanemad elavad lahus, siis lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Kuna kostja võttis lapse elukoha suhtes hagi õigeks, siis tuleb lapse elukohaks määrata hageja elukoht.
lg 1 ja 61 lg 1, 2 ja 4 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise, mis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis on käesoleval ajal 3000.00 krooni. Seega ei või olla elatis ühele lapsele väiksem kui 1500 krooni kuus. Asja arutamisel tuvastas kohus, et hageja kasvatab 14-aastast tütart, kelle ülalpidamise kuludeks on hageja arvestanud 7590 krooni kuus, sealhulgas 1950 krooni eluasemekuludele, 2800 krooni toidule, 150 krooni hügieenitarvetele, 700 krooni ravimitele ja vitamiinidele, 250 krooni sportimisele, 90 krooni transpordikuludele, 350 krooni kunstistuudiole, 400 krooni vaba aja sisustamisele, 500 krooni rõivastele ja jalatsitele, 200 krooni telefonile ja 200 krooni raamatutele, õpikutele. Hageja palk OÜ-s Reeda Kardinad ja Disain on 5000 krooni kuus. Kostja teenib maksuametile esitatud tuludeklaratsiooni kohaselt keskmiselt 3652 krooni kuus, teisi ülalpeetavaid tal ei ole. Maksekorralduste ja hagejalt võetud kirjalike kinnitustega on tõendatud, et kostja on teinud hagejale rahaülekandeid ja maksnud sularahas hagejale 2004 aasta septembrist kuni 2005 aasta aprillikuuni kokku 37 225 krooni. Kohus, lähtudes lapse vajadustest ning lapsega alaliselt koos mitteelava vanema rahalistest võimalustest, leidis, et elatise nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele summas 1700.00 krooni kuus. Samuti arvestas kohus elatise väljamõistmisel asjaolu, et kostja on osa lapsele tehtavaid kulutusi katnud vabatahtlikult ning soovib seda teha ka edaspidi.
kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Elatisehagi on esitatud 18.02.05, kostja on teinud hagejale viimased rahaülekanded aprillikuus 2005, mistõttu tuleb elatis välja mõista tagasiulatuvalt alates 01.maist 2005. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks otsus tehakse, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja kohtukuludeks on riigilõiv 360.00 krooni abielulahutuse ja lapse elukoha määramise nõudelt, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Elatisehagi esitaja on riigilõivu tasumisest vabastatud, mistõttu kostjalt kuulub väljamõistmisele riigilõiv riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 48 lg 1 p 6, TsMS § 64 lg 1 ja RLS § 37 lg 1 alusel, 12x1700=20 400) kokku 1750.00 krooni. Kostjalt kuulub TsMS §§-de 54 lg 4 ja 60 lg 1 alusel väljamõistmisele riigituludesse postikulu 62.50 krooni. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.