KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Lauri Madise ja Lilianne Aasma Määruse tegemise aeg ja koht 9.mail 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-551 Haldusasi M. R. kaebus T

§ 122lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavolikogu 09.03.2006 otsusega nr 87 otsustati omandada Tallinnas *, *, *, * ja * kinnisasjad ja endise kinnistu nr 537 (*) tagastamise või kompenseerimise nõudeõigus tehinguväärtusega 150 000 000 krooni. M. R. esitas nimetatud otsuse peale tühistamiskaebuse ja palus esialgse õiguskaitse korras kõik otsusest tulenevad toimingud peatada ning seada käsutamise keelumärge kuni kaebuse lahendamiseni. Kaebuse kohaselt on igal linnakodanikul õigus nõuda, et linna rahalisi vahendeid kasutataks linnakodanike huvides. Vaidlustatud otsus on motiveerimata ja kontrollimatu. Linnal puudub arengukava, piirkonna kohta puudub detailplaneering. Kinnistute hind on kordi kõrgem turuhinnast. Avalik huvi linnaruumi kujundamiseks tuleks tuvastada planeeringumenetluse kaudu ja alles siis asuda vajalikke maatükke ostma. Tallinna Halduskohtu 20.03.2006 määrusega võeti asi menetlusse ning määruse p-ga 2 peatati otsuse nr 87 täitmine kuni kohtuotsuse jõustumiseni samas haldusasjas.
2. 17.04.2006 otsusega jättis kohus kaebuse rahuldamata, leides, et kaebaja subjektiivseid õigusi vaidlustatud otsus ei riku. Tegemist on avalikes huvides esitatud kaebusega. KOKS § 2 lg-st 1 ei tulene kaebaja subjektiivset õigust nõuda sättest kinnipidamist, normi eesmärk on sätestada kohaliku omavalitsuse mõiste. Kohaliku omavalitsuse eelarvevahendite kasutamise otstarbekuse kontrolli ei 3-06-551 saa allutada halduskohtule. Vastasel korral võiks iga linnakodanik, kellel on oma arvamus linna eelarveliste vahendite kasutamise osas, vaidlustada kohtus rahaliste vahendite kasutamist ning Tallinna linna igapäevane tegevus lihtsalt lakkaks. Linna elanikud saavad vastavalt demokraatliku riigikorra mudelile osaleda kohaliku omavalitsuse valimistel ja valitava volikogu liikme kaudu teostada ja kaitsta oma huve linna arengus. Kohus tugines asja otsustamisel Riigikohtu lahendites 33-1-9-98, 3-3-1-8-02 ja 3-3-1-54-05 esitatud seisukohtadele. Samal kuupäeval tegi kohus määruse, millega tühistas 20.03.2006 määruse punktiga 2 kohaldatud esialgse õiguskaitse. Kohus leidis, et kolmanda isiku OÜ * taotlus esialgse õiguskaitse tühistamiseks on põhjendatud, sest kohus on kohtumenetluse tulemusena leidnud, et kaebaja subjektiivseid õigusi vaidlustatud otsusega ei rikuta. Sellisel juhul puudub vajadus esialgseks õiguskaitseks. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
3. M. R. palub esitatud määruskaebuses määruse tühistada. Kaebajal oli kohtu 20.03.2006 määrusest tulenevalt õiguskindlus, et esialgset õiguskaitset kohaldatakse kuni asjas kohtuotsuse jõustumiseni. Käesolevaks ajaks ei ole kohtuotsus jõustunud ning asjaolud, mille alusel kohus esialgset õiguskaitset kohaldas, pole muutunud. Kohtuotsuses ei ole käsitletud avalikku huvi, mille osaline kaebaja on. Seepärast ei ole põhjendatud kaebuse rahuldamata jätmise tõttu lõpetada kohaldatud esialgset õiguskaitset. Avaliku huvi osalise jaoks, kelle nõudeõigus tuleneb KOKS § 2 lg-st 1, ei oma tähtsust, kas kohtu poole pöördub üks või mitu inimest. Nõudeõiguse kaalukust ei saa suurendada isikute arvu paljususega. Kui volikogu otsustab kulutada maksudest laekunud rahalisi vahendeid mittesihipäraselt, siis puudutab see küsimus iga linnakodanikku ning ongi erandlikuks asjaoluks, mis annab kaebeõiguse. Kehtiva õigusega peab olema tagatud võimalus kohaliku omavalitsuse põhjendamatuid kulutusi ennetada, järelkontrolliga kulutuse põhjendamatuse tuvastamine ei ole proportsionaalne, sest kulutuse läbi jääb osutamata muu avalik teenus.
4. Tallinna Linnavolikogu palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Asjaolud on muutunud selles mõttes, et kohus jõudis menetluse tulemusena veendumusele kaebuse ilmsest perspektiivitusest ning seega puudus vajadus esialgse õiguskaitse edasiseks kohaldamiseks. Kohus on määrust põhjendanud. Kohus võib esialgse õiguskaitse tühistada igas menetlusstaadiumis (

§ 122

lg 3), seepärast ei saanud kaebajal tekkida õiguskindlust, et kord kohaldatud esialgne õiguskaitse kehtib kuni asjas otsuse jõustumiseni. 5. OÜ * ja OÜ ** vastuses määruskaebusele peetakse seda põhjendamatuks. Esialgse õiguskaitse olemusest tuleneb, et juhul, kui kohus mingis menetlusstaadiumis jõuab veendumusele, et kaebus on perspektiivitu, tuleb esialgne õiguskaitse tühistada. Kohus on selliselt käitunud ja oma seisukohta piisavalt põhjendanud. Isegi juhul, kui püstitada teoreetiline eeldus, et vaidlustatud otsus võib kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda, puuduvad kaebaja kaalukad huvid, mis kaaluksid üles avaliku huvi ja õigustaksid kolmandate isikute õiguste piiramist. Avalik huvi seisneb Harju tänavale 1944.aasta 9.märtsi pommitamise memoriaali rajamises. Kuna vaid lused Harju tänava kvartaliosa kujundamise suhtes on kestnud aastaid, seisneb avalik huvi ka selles, et nimetatud küsimuses saabuks õigusrahu. Avalik huvi seisneb ka linna efektiivse juhtimise ja põhiseadusliku sõltumatuse tagamises. Lubatav ei ole kohtupraktika, kus linnakodanike üldistes huvides esitatud kaebuses kohaldatakse esialgset õiguskaitset põhjendusel, et eelmenetluses pole võimalik anda hinnangut kaebuse perspektiivikusele. Selliselt halvataks linna tegevus täielikult. Esialgse õiguskaitse rakendamisel saaksid ebaproportsionaalselt kahjustatud kolmandate isikute huvid. Linna vastuseisu tõttu pole võimalik kinnistuid hoonestada, olukord, kus kaebajad ei saa oma kinnisasju kasutada, on kestnud juba aastaid, vaidlustatud otsus lahendaks probleemi ning sellise lahenduse edasi lükkamine määramata ajaks toob kaasa kolmandatele isikutele kahju tekkimise. 2

§ 37

lg 3 lahendab ringkonnakohus, sõltumata kaebaja taotlusest asjas kohtuistungi määramiseks, asja kirjalikus menetluses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse rahuldamist võimalikuks.
2. Esitatud kaebus on ilmselgelt perspektiivitu, sest kaebaja subjektiivseid õigusi vaidlustatud otsus ei riku. Käesolevaks ajaks on sellisele seisukohale jõutud asja menetlemise tulemusena ühes kohtuastmes ning asjaolu, et kohtuotsus pole jõustunud, ei takista esialgse õiguskaitse tühistamist. Kaebajal ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et kohtu poolt kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu jääb kehtima kuni kohtuotsuse jõustumiseni, sest seadus näeb otseselt ette võimaluse esialgse õiguskaitse määruse tühistamiseks igas menetlusstaadiumis (

§ 122lg 3).

1. 17.04.2006 määrus tugineb samal kuupäeval tehtud kohtuotsusele ning on piisavalt põhjendatud. Kohus on õigesti viidanud, et juhul, kui kaebaja subjektiivseid õigusi vaidlustatud haldusaktiga ei rikuta, puudub vajadus kaebaja õiguste esialgseks kaitseks. Määruskaebuses leiab kaebaja, et kaebeõiguse olemasoluks piisab asjaolust, et vaidlustatud otsusega soovitakse kasutada mittesihipäraselt tema poolt makstud maksudest kogutud rahalisi vahendeid. Kaebaja ei tugine ühelegi õigusnormile, mis annaks maksumaksjale kohtuliku kontrolli nõudeõiguse tema poolt makstud maksusummade kasutamise kohta. Sellist õigust kaebuses ainukese rikutud õigusnormina viidatud KOKS § 2 lg 1 ei anna. Kuna makstud maksusumma ei kuulu enam kaebajale, ei ole rikutud ka tema omandiõigust. Kohtuotsuses on selgitatud, millised võimalused kaebajal on volikogu tegevuse kontrollimisel ja millise tulemuseni viiks igale linnakodanikule kohtuliku kaebeõiguse andmine eelarveliste vahendite kasutamise kontrollimiseks. Sellisel juhul poleks tagatud kohaliku omavalitsuse ette pandud ülesannete efektiivne täitmine. Kohaliku omavalitsuse põhjendamatute kulutuste ennetamise tagamine ei ole halduskohtumenetluse ülesanne. Avalikes huvides ei saa kohtusse pöörduda ka siis, kui pöörduja on üks paljudest, keda vastuvõetud otsus võib üldises plaanis huvitada. Põhiseaduse § 15 lg 1 lause 1 ega menetlusseadused sellist õigust ei anna.
2. Kuna määruskaebuses esile toodud asjaolud ei anna alust kahelda halduskohtu lahendi õigsuses, jääb ringkonnakohus seisukohale, et käesolevas asjas puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Seetõttu pole vaja käsitleda kolmandate isikute väiteid esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmiseks tulenevalt avalikus t huvist ning kolmandate isikute õigustest. Lauri Madise Lilianne Aasma Viive Ligi 3