2-04-1718/1

Tsiviilasi nr 2-04-1718 (endine nr 2/28-10145/04) KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

1. aprillil 2006.a. Harju Maakohtu kohtunik Küllike Johannson, hageja ja tema esindaja Alvar Kaljuranna ning kostja esindaja vandeadvokaat Katri Koitveri osavõtul, arutas 26.jaanuaril 2006 avalikul kohtuistungil Tallinnas M.Lu , hagi A.K ,) vastu kostja poolt tekitatud kahju summas 16 000.hüvitamise nõudes Hagiavaldus ning hagi täiendus ja täpsustus 19.03.2004 sõlmisid hageja ja kostja tiibeti spanjeli tõugu koera nimega F.D-B (sündinud ,, reg nr EST-00582/04) rendilepingu. Pooled leppisid kokku, et hageja loovutab tagatisraha kostjale viimase esimesel nõudmisel. Esimene nõudmine leidis aset 14.07.
2. Pooled leppisid kokku, et kostja saab raha kätte 01.augustiks
3. Hoolimata poolte eelnevast kokkuleppest, nõudis kostja raha kohest tasumist. Hageja ei olnud uue tähtajaga nõus ning 29.07.2004 viis kostja koera ära. Hageja leiab, et ta ei ole rikkunud ühtegi kostjaga sõlmitud lepet ning kostja käitumine on tekitanud talle olulist materiaalset kahju. Kutsika ülalpidamiskulud olid märkimisväärselt suured. Hageja on arvutanud koera ülalpidamise kulud keskmise koerahotelli hinnakirja järgi, see on 100.- krooni päev. Kulud 131 päeva eest on 13 100.- krooni. Lisaks sellele ussikuurid, vaktsineerimine, kuivtoit, muu toit, kutsikate toidulisandid ja transport ühele näitusele, kokku 3000.- krooni. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 16 100.- krooni hüvitist F.DB ülalpidamiskulude katteks. Hageja täiendab hagi materiaalõiguslike alustega, eelkõige VÕS § 127 lg 1 ja § 128 lg
4. Tiibeti spanjeli F.D-B ülalpidamise kulutused on pärast koera äravõtmist osutunud hageja jaoks mittevajalikeks, tegemist on hageja jaoks kaotsiläinud varaga. Hageja ei ole koera endale saanud, kuigi kulutusi tema ülalpidamiseks on tehtud. Kostja taganes lepingust seetõttu, et hageja ei ole õigeks ajaks tasunud lepingus ettenähtud tagatismaksu. Samas ei olnud lepingus kokku lepitud, millal see tasu täpselt tasuda tuleks. Kostja andis tagatisraha tasumise tähtajaks 01.08.2004, kuid võttis koera jõuga ära enne nimetatud tähtaega. Kostja väited koera halvast tervisest on paljasõnalised ja põhjendamatud. Koer oli terve ja hageja andmetel on kohe peale äravõtmist edasi müüdud. Lepingust tuleneb, et koera eest hoolitsemine ei ole ainuüksi hageja ülesanne, vaid neid kulutusi peab kandma ka kostja. Seda kostja teinud ei ole. Hageja leiab, et tema ei ole oma lepingulisi kohustusi rikkunud. Kostja poolt lepingu ülesütlemine ei olnud põhjendatud. Hageja on kostja põhjendamatu tegevusega saanud konkreetset rahaliselt hinnatavat kahju, mille suuruseks on koerahotelli maksumusega võrreldav summa, mis kuni 6 kuu vanuse kutsika puhul on alates 100.- kroonist päevas. Hagetava summa suuruseks on määratud 16 100.- krooni. Vastus hagiavaldusele ning hagi täiendustele ja täpsustustele Kostja ei tunnista M.Lu hagi. Vastuses hagile teatab kostja, et tegeleb koertearetusega juba aastaid. Kuna koer nimega F.D-B tundus olevat perspektiivne koer nii näituse kui ka aretuse jaoks, siis otsustas kostja anda nimetatud koera hagejale nn rendile, mis koerakasvatajatel on tavapärane. Kuna hageja esitles ennast kui kogemustega koerakasvatajat ja lootes, et koer saab endale hea kodu, kus teda õigesti peetakse, et kostja saaks teda aretuses kasutada, määras kostja tagatisrahaks 3000.- krooni. Kostja andis kutsika üle 2 kuusena, kusjuures kutsikale oli tehtud ussitõrje ja esimene vaktsineerimine. Kostja andis kutsika jaoks kaasa ka suure koti seda toitu, mida kutsikas oli harjunud kodus sööma. Hageja kinnitas kostjale suuliselt, et koju jõudes kannab ta tagatisraha koheselt kostjale üle, kuid tegelikult ta seda ei teinud. Kuna kutsika eest ei olnud tagatisraha makstud, samuti oli kostjal põhjendatud kahtlus, et kutsikat ei peeta hea koerapidamise tava kohaselt, saatis kostja hagejale lepingust taganemise teate. Ka sõitis kostja hageja elukohta Kundasse, et kutsikas ära tuua. Kutsikaga Tallinna loomakliinikusse jõudes selgus, et koer oli alatoidetud ning täis sisemisi ja välimisi parasiite ning ilmselt oli tegemata teine vajalik vaktsineerimine, mille arst koheselt teostas. Kuna koer ei osanud süüa midagi muud peale saia, on kostja arvates ilmselge, et hageja oma majanduslikust kitsikusest tingituna toitis koeri vaid saiaga, mistõttu kasvueas olev kutsikas ei olnud kaalus juurde võtnud ning kutsika kasv oli kängu jäänud. Kostja leiab, et hageja nõue maksta hüvitist 100.- krooni iga päeva eest, mil koer oli hageja valduses on põhjendamata. Hageja ei ole hotelliteenust osutanud. Hageja palgatõendist nähtub, et hagejal puuduvad üldse rahalised võimalused 6 koera ülalpidamiseks. Hageja nõue põhineb temapoolsel lepingu rikkumisel, mis ei tohiks olla kasu teenimise allikaks. Arvestades seda, et kutsikale sai toidukott kaasa pandud, ei saanud hagejal olla koera toidule erilisi kulutusi. Ka ei ole hageja ise viinud kutsikat ühelegi näitusele, välja arvatud see näitus, kuhu kostja oli ta registreerinud ja osavõtu tasu maksnud. Kuna rendilepingus, mille alusel kostja loovutas oma koera hagejale, pole märgitud aega, millal hageja peab maksma lepingust tulenevat tagatismaksu 3000.-krooni, arvab hageja, et tähtaja puudumine vabastab teda kohustuse täitmisest või võimaldab täita kohustust enda poolt valitaval ajal. Kostja teatab, et hageja selline seisukoht on väär. VÕS § 82 lg 5 sätete kohaselt hageja oleks pidanud 3000.- krooni tagatisraha tasuma üheaegselt kutsika loovutamisega, s o 20.03.
5. Kostja poolt polnud kunagi määratud teistsugust kohustise täitmise tähtaega, vaid kostja nõudis oma elektronkirjades kohustise, mille täitmise tähtaeg oli 20.03.2004, täitmist. Viimase tähtaja võla tasumiseks andis kostja hagejale oma 15.07.2004 saadetud elektronkirjas 19.07.
6. Hageja väide, et vastavalt pooltevahelisele lepingule pidi loovutatud koera ülalpidamiskulude kandmisel osalema ka kostja, ei tulene kõnesolevast kirjalikust lepingust ega seadusest. Pooltel ei olnud ka sellekohast kokkulepet. Asjaolu, et kostja poolt hagejale loovutatud koer oli tugevalt alakaaluline, kõhnunud ning silmnähtavalt halvas seisukorras karvkattega, kirpudega ning vaktsineerimata ja sellest tulenevalt edaspidiseks aretuseks kõlbmatu, on tõendatud eelkõige Tatari Loomakliiniku tõenditega. Kohtu tuvastatud asjaolud, kohtu seisukoht, kohaldatavad seadused ja kohtuotsus 13.06.2004 leidis aset Tartu spanjeliklubi FCI VIII ja IX rühma sertifikaadiõigusega erinäitus, mille peasponsoriks oli Dr. Stern. Erinäituse kataloogi lehekülje nr 23 kande nr 123 järgi on emase tiibeti spanjeli F.D-B (EST-00582/04 ID 968000001798988) sünniaeg 20.01.
7. Hagiavalduses ja koera loovutamise lepingus on koera sünniajaks ekslikult märgitud 07.11.
8. Vaidlust ei ole, et 19.03.2004 andis kostja hagejale nn rendile 2 kuu vanuse tiibeti spanjeli F.D-B, koera hind 8000.- krooni. Pooled vaidlevad tagatisraha 3000.- krooni maksmise, koera äraviimise ning kostjalt hageja kasuks hüvitise summas 16 100.- krooni väljamõistmise üle. 19.03.2004 poolte poolt alla kirjutatud rendilepingus, mille alusel kostja loovutas oma koera, tiibeti spanjeli F.D-B hagejale, pole märgitud aega, millal hageja peaks maksma lepingust tuleneva tagatismaksu 3000.- krooni. VÕS § 82 lg 5 kohaselt peavad lepingupooled oma vastastikused lepingulised kohustused täitma üheaegselt, kui üheaegne täitmine on võimalik ja lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Hageja oleks pidanud tasuma kostjale tagatisraha 3000.- krooni üheaegselt kutsika loovutamisega 20.03.
9. Kuna kostja 20.03.2004 ega hiljem tagatisraha 3000.- krooni kostjale ära ei maksnud, nõudis kostja 14.07.2004 e-kirjaga hagejalt 3000.- krooni laekumist kostja pangaarvele 01.augustiks
10. Vastab tõele, et 2 päeva enne nimetatud tähtaega saabus kostja 29.07.2004 hageja elukohta ja viis kutsika ära. Asja arutamisel leidis tõendamist, et kostja viis koera viivitamatult ära põhjusel, et hagejale loovutatud koer oli kõhnunud ja väga halvasti hooldatud. Tatari Loomakliiniku loomaarst Andrus Joost vaatas 29.07.2004 tiibeti spanjeli tõugu koera F.D-B üle ning tegi kindlaks, et koer kaalus vaid 2,7 kg, kui tõustandardi järgi pidanuks koera normaalkaal olema 4-7 kg. Ka oli koera karv silmnähtavalt halvas seisukorras ning koeral olid kirbud. Hageja tütre, tunnistaja H.Ai tunnistus ei lisanud asja arutamisele midagi olulist. Tunnistaja Ea Juhkami ütlustega on ümber lükatud hageja väide, et koera ülalpidamiseks kulub päevas 100.- krooni ehk 131 päevaga 13 100.- krooni. Tunnistajal kulub ühe koera toidu ja maiustuste peale ühes kalendrikuus umbes 500.- krooni s o hageja arvestusest 6 korda vähem. Kulud lisatoidule ühes kalendrikuus on tunnistaja arvates 300.- krooni. Hageja leiab, et kulu ussikuuride, vaktsineerimise, kuivtoit, muu toit, kutsikate toidulisandid, transport näitusele ajavahemiku 20.03.-29.07 eest on kokku 3000.- krooni ehk ca 23.- krooni päevas ja 100.kroonise päevatasuga kokku 123 krooni päevas ning 3690 krooni kuus. Kohtule teadaolevalt on hagejal 6 koera. Seega kuluks koerte ülalpidamiseks ühes kuus hageja arvestuse alusel 22 140.- krooni kuus. Ekspresskataloogide AS-i 30.07.2004 palgatõendi kohaselt oli 3 kuu keskmine väljamaks M.Lule vaid 2299.- krooni. Tunnistaja J.A-Ku ütlustel talle tagatisraha 3000.- krooni A.K poolt tagastamata jätmisest tõendi tähendust käesolevas asjas ei ole. Hagi täiendamine ja täpsustamine VÕS-i paragrahvidega 127 lg 1 ja 128 lg 3 ei muuda kohtu seisukohata, et hagejale tekitatud kahju summas 16 100.- krooni on põhjendamata ja tõendamata. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue A.K vastu 16 100.- krooni väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata ja hageja kohtukulud tema enda kanda. Eeltoodu alusel ja juhindudes VÕS § 82 lg 5 ja TsMS § 632 lg 1 kohus Otsustas: Jätta rahuldamata M.Lu hagi A.K vastu Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse hagejale teatavaks tegemise (07.04.2006) järgnevast päevast arvates. Küllike Johannson Kohtunik