← Eesti

2-05-14308/1

2-05-14308 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

  1. aprillist 2006.a. Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht
  2. aprillil 2006.a. Tallinnas Tsiviilasja number 2-05-14308 Tsiviilasi OÜ Aerotest hagi OÜ Külminaator vastu 38 880 krooni saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ Aerotest (asukoht Harjumaal Viimsi vallas, Viimsi alevikus, Aiandi tee 19, registrikood 10569801) volitatud esindajad J.J ning T.K; kostja OÜ Külminaator (asukoht Tallinnas, Kalmistu tee 28, registrikood 10049504) seaduslik esindaja juhatuse liige R.K. Kohtuistungi toimumise aeg
  3. märts
  4. a. RESOLUTSIOON Rahuldada OÜ Aerotest hagi OÜ Külminaator vastu 38 880 krooni saamiseks. Välja mõista OÜ-lt Külminaator OÜ Aerotest kasuks 38 880 (kolmkümmend kaheksa tuhat kaheksasada kaheksakümmend) krooni ettemaksu. Kohtukulude jaotus Kohtukulud riigilõivuna summas 2 800 (kaks tuhat kaheksasada) krooni kanda ning mõista välja OÜ-lt Külminaator OÜ Aerotest kasuks. jätta OÜ Külminaator Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtusse kohtuotsuse teatavaks tegemise päevast 07.04.2006.a. Hagi aluseks olevad asjaolud ning hageja nõue kostja vastu Tallinna Linnakohtule 01.07.2005.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 14.10.1999.a. ostumüügilepingu jahutuskambri ja külmasüsteemi sügavkülmvannide ning nende koostamiseks vajalike montaažimaterjalide tarnimiseks. Lepinguhinnaks leppisid pooled kokku 299 000 krooni. Lepingu p.-i 4 kohaselt tasus hageja ostjana kostjale kui müüjale ettemaksuna kauba eest kokku 260 000 krooni. Ettemaks tasuti 14.10.1999.a. kostja arve nr. 990990 alusel. Kostja kohustus lepingu p. 3 järgi kaubad hagejale üle andma hiljemalt 08.11.1999.a. ning lepingu p.-de 1.
  5. ja 2.
  6. järgi hiljemalt 22.11.1999.a. Kostja oma kohustusi vastavalt lepingu p.-s 5 märgitud tähtajaks ei täitnud. Algselt hilines kostja kaupade üleandmisega hagejale ning osa neist jättis üldse üle andmata. 31.12.1999.a. arvega nr. 991198 kinnitab kostja, et on tõepoolest kaupu üle andnud osaliselt kogusummas 221 120 krooni. Osa kaupadest jättis kostja hagejale üle andmata, kuigi hageja oli nende eest kostjale teinud ettemaksu. Samal ajal oli hagejal sõlmitud töövõtuleping väljaspool Eesti Vabariiki asuva kliendiga kostja poolt tarnitavate materjalide paigaldamiseks. Seoses asjaoluga, et kostja jättis hagejale osa viimase poolt ettemaksuna tasutud kaupadest tarnimata, katkestas klient hagejaga töövõtulepingu ning hageja kandis seetõttu suurt varalist kahju. Kuna hageja tasus kostjale ettemaksuna 260 000 krooni ning sai viimaselt kaupu vaid 221 120 krooni väärtuses, on kostja hageja arvates alustult omandanud hageja arvel ettemaksu summas 38 880 krooni. Eeltoodut aluseks võttes ja juhindudes TsK §-dest 173 lg. 1, 174, 222 lg. 1, 242, 247, 248 palub hageja kohtul välja mõista kostjalt hageja kasuks 38 880 krooni tasutud ettemaksu ning jätta kostja kanda hageja poolt kantud kohtukulud riigilõivuna ning õigusabile. Kostja vastuväited hagile Kostja oma kirjalikes vastuväidetes ega ka kohtuistungil antud seletustes hagi ei tunnista ning palub kohtul jätta hagi rahuldamata. Kostja põhjenduste kohaselt tasus hageja ettemaksu 28.10.1999.a. summas 260 000 krooni. Seisuga 29.11.1999.a. oli ostjale üle antud kaupu summas 221 120 krooni. Üle andmata olid lepingu p.-s 1.
  7. märgitud FLEXON hõlmuksed (summas 47 200 krooni) ja p.-s 2.
  8. märgitud aurustid FRIMETAL FRM 260 tk. (summas 30 680 krooni). Lapingu p.-s 1.
  9. märgitud kaubad olid hagejale üleandmiseks valmis alates 23.11.1999.a. ja p.-s 2.
  10. märgitud kaubad alates 21.12.1999.a., millest kostja teavitas ka hagejat. Vastavalt lepingule oli ostja kohustatud enne näidatud kaupade kättesaamist tasuma ülejäänud osamaksu summas 39 000 krooni. Ostja nimetatud summat ei tasunud ega ilmutanud ka huvi kauba saamise vastu. 07.02.2000.a. saabus hagejalt faksi teel kiri, milles hageja juhataja teatas kostjale ostumüügilepingu kehtetuks tunnistamisest OÜ Aerotest kliendi maksejõuetuse tõttu. Hiljem 15.12.2000.a. kostjale saadetud pretensioonis oli hageja juhataja Richard JUHT oma otsusest ja ostumüügilepingu tingimustest taganenud, s.t. hageja nõudis kostjalt tasutud ettemaksu tagasi ning ei soovinud tema poolt tellitud kaupu saada, viidates kaupade tarnimisega hilinemisele kostja poolt. Kuna kostja tellis vastavad kaubad spetsiaalselt pooltevahelise ostumüügilepingu alusel hageja tellimuse täitmiseks, ei olnud kostja hagejale nõus raha tagastama. Kuna klient ei ilmutanud huvi kauba vastu, õnnestus kostjal 2002.a. maikuuks realiseerida lepingu p.-s 2.
  11. märgitud aurustid, kuid eritellimusel tellitud hõlmuksed on siiani kostja laos. Eeltoodut aluseks võttes ei ole kostja nõus hagejale ettemaksu tagastama ning palub kohtul jätta hagi rahuldamata. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele ja seda alljärgnevatel põhjendustel. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-i 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg. 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele ning sama seaduse § 174 kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine ei ole lubatud, välja arvatud seadusega ettenähtud juhud. TsK § 222 lg. 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Sama paragrahvi lg, 2 kohaselt mõistetakse kahjude all kreeditori poolt tehtud kulutusi, tema vara kaotsimnekut või rikkumist, samuti kreeditori poolt saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustuse täitnud. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et hageja on teinud kostjale ettemaksu summas 260 000 krooni ning sellest 38 880 krooni ulatuses on tal kostjalt kaup saamata. Kostja vastuväidete kohaselt oli tal lepingu p.-s 1.
  12. märgitud kaup hagejale üleandmiseks valmis 23.11.1999.a. ning p.-s 2.
  13. märgitud kaup oli üle andmiseks valmis alates 21.12.1999.a. Poolte-vahelise ostumüügilepingu kohaselt oli kostja kohustatud hagejale p.-s 1.
  14. märgitud hõlmuksed ning p.-s 2.
  15. märgitud aurustid FRIMETAL FRM-260 tk. lepingu p.i 5 kohaselt üle andma hiljemalt 22.11.1999.a. Et lepingus kokkulepitud tähtajaks, s.o. 22.11.1999.a. kostja hagejale ettenähtud kaupu üle ei andnud, lõpetas väljaspool Eestit asuv klient hagejaga töövõtulepingu seoses asjaoluga, et kostja ei andnud hagejale viimase poolt tellitud kaupu ettenähtud tähtajaks üle ning hagejal polnud neid kaupu enam võimalik kasutada. Hageja põhikirjalisteks tegevusaladeks on muuhulgas kütte-, ventilatsiooni-, veevarustuse- ja kanalistasioonitööd ning ka külmutusseadmete paigaldus. Hagejal jäi kohtule antud seletuse kohaselt kostja-poolse lepingulise kohustuse mittetäitmise tõttu saamata 90 000 krooni. Hageja ei vaja eeltoodud põhjendustel kostja poolt hilinemisega pakutavaid kaupu ning soovib kostjalt tagasi oma tasutud ettemaksu summas 38 880 krooni. Hageja on oma sellekohast soovi avaldanud kostjale juba pretensioonis 15.12.2000.a. (vt. tlk. 27), mille saamist kostja asjas ei vaidlusta. Kostja oma kirjalikus vastuses hageja pretensioonile 18.01.2001.a. selle p.-s 4 võtab õigeks asjaolu, et hilines lepingu p.-des 1.
  16. ja 2.
  17. märgitud kaupade üle andmisega hagejale kostjast mitteolenevatel põhjustel. Seega puudub asjas vaidlus ka selle üle, et kostja hagejale kaupu lepingus määratud tähtajaks üle ei andmud. Kostja kirjalikus vastuses esitatud nõue hageja vastu 8 000 krooni saamiseks tuleb jätta tähelepanuta, kuna see ei ole asjas käsitletav vastuhagina, seoses mittevastavusega seaduses sätestatud hagiavalduse sisu- ja vorminõuetele senikehtinud TsMS § 147 järgi. Kohus leiab, et asjaolu kostja laos siiani hageja tarvis tellitud hõlmuste olemasolu kohta ei oma käesolevas vaidluses õiguslikku tähendust ning ei vabasta kostjat hagejale viimase poolt tehtud ettemaksu tagastamise kohustusest summas 38 880 krooni, kuna kostja ei järginud lepinguliste kohustuste täitmisel lepingus sätestatud kaupade üleandmise tähtaegu TsK § 173 lg. 1 mõttes. Eeltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hageja on esitanud kohtule põhjendatud hagi ning see kuulub rahuldamisele. Kostja kanda tuleb jätta hageja kantud kohtukulud riigilõivuna summas 2 800 krooni, milline summa tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 07.04.2006.a. Ärakiri õige. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.