← Eesti

2-05-854/1

2-05-854/220 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprillil 2006.a. Tallinnas, Kentmanni kohtumajas Tsiviilasja number 2-05-854/220 Tsiviilasi OÜ J.S.Seeder Konsultatisoonid OÜ hagi Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS vastu kindlustushüvituse saamiseks ja kahju hüvitamiseks Menetlusosalised ja nende hageja OÜ J.S.Seeder Konsultatisoonid (registrikood 10923102, asukoht Sõpruse pst. 250-112, 13412 Tallinn); esindajad hageja lepinguline esindaja U.S (Viruvärava Advokaadibüroo, Viru 19, 10140 Tallinn); kostja Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse Aktsiaselts (registrikood 10055752, asukoht Vambola 6, 10114 Tallinn); RESOLUTSIOON kostja lepinguline esindaja M.O,
  2. Jätta hagi rahuldamata.
  3. Jätta hageja kohtukulud tema enda kanda.
  4. Mõista hagejalt kostja kasuks välja kostja kantud kohtukulud summas 403,50 (nelisada kolm krooni ja 50 senti).
  5. Mõista hagejalt riigituludesse menetluskuluna postikulu summas 339,10 (kolmsada kolmkümmend üheksa krooni ja 10 senti). Menetluskulu tuleb tasuda määruse kättesaamisest arvates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi arvelduskontole number 10220034800017 Eesti Ühispangas või arvelduskonto numbrile 221023778606 Hansapangas, mõlemal viitenumber 2800049777, maksekorralduse selgitusse tuleb märkida: „Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-05-854/220 menetluskulu”. Edasikaebamise kord Pool võib esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. 1 Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 23.04.2003.a. kindluslepingu sõiduautole Nissan Almera registreerimismärgiga 046 MBY (edaspidi auto) kindlustusperioodiga kuni 31.03.2004.a. (edaspidi kindlustusleping). Kindlustusliigiks oli suurkasko. 02.03.2004.a. kella 17.00 paiku toimus Harjumaal Keila-Haapsalu maanteel Vasalemma sillal liiklusõnnetus, kus auto sõitis libeda tee tõttu vastu sillapiiret. Autot juhtis Marika Müür. M.Müür sõitis ühe peatunud ja abipakkunud autoga Keilasse oma isikliku auto järele. Õnnetuskohal peatus ka möödasõitev politseipatrullauto, kellelt Janno Seeder (kaassõitja) palus kutsuda välja õnnetuse fikseerimiseks politseipatrulli. Kohalesaabunud Maanteeameti töötaja vormistas J.Seederi juhilubade alusel liiklusõnnetuse teate, mille viimane allkirjastas. Umber pool tundi peale ärasõitu saabus M.Müür oma autoga. Umbes 17.40 saabus liikluspolitsei, kes fikseeris õnnetuse. M.Müüri küsitleti autos ja kontrolliti joovet. Järgmisel päeval, 03.03.2004.a., esitas J.Seeder kostjale kirjaliku kahjuavalduse. 04.03.2004.a. kirjutas M.Müür kostja juures õnnetuse asjaolude kohta seletuskirja. Paari päeva möödudes palus kostja seletuskirja ka J.Seederilt, mille viimane kirjutas kostja juures 23.03.2004.a. 22.06.2004.a. teatas kostja, et kuna J.Seederi selgitused kahjujuhtumi asjaolude osas olid vastuolus Harju Teedevalitsuse esindaja ja sündmuskohal käinud politseinike ütlustega, on kostja seisukohal, et kindlustusvõtja on andnud kostjale oluliselt puudulikku ja valeinformatsiooni, mille tõttu ei kuulu kindlustustingimuste p 8.6.
  6. alusel liiklusõnnetusega põhjustatud kahju hüvitamisele. Hageja leiab, et kostja ei ole selgitanud oma keeldumises, milles seisneb oluliselt puudulik ja valeinformatsioon. Kostja üldiste lepingutingimuste 1/2002 (edaspidi Üldtingimused) punkti 8.8.
  7. kohaselt peab kostja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Hüvitise suuruseks on Üldtingimuste p 7.2.
  8. alusel otsene varaline kahju, millest on maha arvatud omavastutus. Auto turuhinnaks oli õnnetuse hetkel 85 000 krooni, millest 3000-kroonise omavastutuse lahutamisel kujuneb hüvitise summaks 82 000 krooni. Lepingu puntki 4.8.
  9. ja võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 476 lõike 1 kohaselt kuuluvad lisaks otsesele varalisele kahjule hüvitamisele kahjustatud sõiduki lähimasse hoiupaika transportimise kulud, milleks oli 900 krooni. Hageja palub hagi rahuldada ja mõista hageja kantud kohtukulud kostjalt välja. Hageja on esitanud oma väidete kinnituseks järgmised tõendid: koopia liiklusõnnetuse teatest (tlk. 39); koopia kostjaga sõlmitud kindlustuslepingust koos selle juurde kuuluvate dokumentide koopiatega (tlk. 14-36); koopia M.Müüri 04.03.2004.a. seletuskirjast (tlk. 40); koopia J.Seederi 23.03.2004.a. selgitusest liiklusõnnetuse kohta (tlk. 41-43); koopia Harju Teedevalitsuse ametniku selgitustest (tlk. 44-47); koopiad sündmuskohal olnud politseinike ettekannetest (tlk. 48-49); koopia sõidukikindlustuse hüvitisotsusest (tlk. 37-38); väljavõtted autode müügikuulutustest (tlk. 11-12); koopia puksiiriabi firma kviitungist (tlk. 10) Kostja vastus Kostja ei tunnista hagi ja leiab, et tal puudus kohustus kindlustushüvitise maksmiseks. Kostja ei vaidle vastu sellele, et leping hageja näidatud tingimustel hagejaga sõlmiti. Üldtingimuste p. 8.6.
  10. kohaselt vabaneb kostja täitmise kohustusest osaliselt või täielikult, kui kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik on pärast kahjujuhtumi toimumist andnud kostjale olulist puudulikku või valeinformatsiooni ning see avaldab mõju kostja täitmise kohustusele. Kostja vabaneb täitmise kohustusest igal juhul, kui puuduliku või valeinformatsiooni esitamine on toimunud tahtlikult. Kostja leiab, et hageja on andnud peale kahjujuhtumit kostjale tahtlikult puudulikku või 2 valeinformatsiooni, mistõttu kostjal ei olnud võimalik teha kindlaks hüvitamiskohustust. Üldtingimuste punkti 8.6.
  11. kohaselt vabanes kostja kohustusest hüvitada kindlustuslepingu alusel liiklusõnnetusega põhjustatud kahju. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja seletused liiklusõnnetuse faktiliste asjaolude kohta vastuolulised. Ei ole selge, kas autot juhtis M.Müür või J.Seeder. J.Seederi sõidukikindlustuse hüvitistaotluse ja M.Müüri kostjale esitatud seletuse kohaselt juhtis õnnetuse hetkel autot tema. Samas tuleneb liiklusõnnetuse teatest ja Harju Teedevalitsuse töötaja Mati Metsaääre seletuskirjast, et autot juhtis õnnetuse hetkel J.Seeder. M.Müüri sündmuskohal viibimise osas on J.Seeder’i seletused vastuolus sündmuskohal viibinud politseiametniku ja Harjumaa Teedevalitsuse esindaja seletustega. Lääne-Harju politseiosakonna konstaabli Andres Kadapik’u ettekande kohaselt oli sündmuskohal vaid üks meeskodanik, kedagi teist ei olnud. M.Metsaääre seletuskirja kohaselt jõudis peale liiklusõnnetuse teate vormistamist sündmuskohale üks naisterahvas. Hageja poolt kostjale esitatud puudulik ja valeinformatsioon seisnevad selles, kes juhtis õnnetuse hetkel autot. Kostja leiab lisaks, et sõiduki turuhind õnnetuse hetkel oli 75 000 krooni. Seega juhul, kui kostjal oleks liiklusõnnetusega tekkinud kahju hüvitamise kohustus, kuuluks hüvitamisele 72 900 krooni. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, hageja kohtukulud tema enda kanda ja mõista hagejalt kostja kasuks välja kostja kantud kohtukulud. Kostja on esitanud oma väidete kinnituseks järgmised tõendid: koopia sõidukikindlustuse hüvituse taotlusest (tlk. 58); koopia hageja poolt 03.03.2004 joonistatud liiklusõnnetuse skeemist (tlk. 59); koopia Lääne-Harju politseiosakonna konstaabli Andres Kadapik’u ettekandest (tlk. 60); koopia Fakto Auto AS arvamusest auto turuhinna kohta (tlk. 61); väljavõtted auto müügi kuulutustest (tlk. 62-63). Poolte kokkulepe Pooled esitasid 19.10.2005 kohtule kirjaliku auto turuhinna kokkuleppe, milles leppisid kokku, et sõiduki turuhind õnnetusjuhtumi toimumise momendil oli 80 000 krooni. Samuti lepiti kokku, et avariilise sõiduki minimaalseks hinnaks on 10 000 krooni. Pooled leppisid kokku ka selles, et kui kohus leiab, et kostjal on 02.03.2004.a. toimunud liiklusõnnetusega tekkinud kahju hüvitamise kohustus, kuulub Tingimuste punkti 7.
  12. lõike 2 kohaselt hüvitamisele sõiduki turuhinna (80 000 krooni) ja avariilise sõiduki realiseerimisel saadud rahasumma (mitte vähem kui 10 000 krooni) vahe (tlk. 85). 01.02.2006 esitatud hagiavalduse täpsustuse kohaselt on hageja nõude suuruseks 60 900 krooni (maha on lahutatud omavastutus). Kohtu põhjendused Kohus, uurinud tsiviilasjas esitatud tõendeid, hinnanud kõiki tõendeid ja asjaolusid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilasjas esitatud materjalide kohaselt oli poolte vahel 23.04.2003.a. sõlmitud kindlustusleping kindlustusperioodiga kuni 31.03.2004.a. sõiduautole Nissan Almera registreerimismärgiga nr 046 MBY. Pooltel puudub vaidlus selles, et 02.03.2004.a. kella 17.00 paiku toimus hageja kasutuses oleva autoga liiklusõnnetus, ja selles, et liiklusõnnetus toimus kindlustuskaitse kehtivuse ajal. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja poolt kostjale esitatud andmete kohaselt oli liiklusõnnetuse momendil auto juhiks M.Müür. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja rikkus kindlustuslepingust ja seadusest tulenevaid kohustusi, millest tulenevalt on kostjal õigus keelduda hagejale kindlustushüvitise väljamaksmisest. Kostja üldiste lepingutingimuste ( edaspidi: Üldtingimuste) p. 8.6.
  13. kohaselt vabaneb kostja täitmise kohustusest osaliselt või täielikult, kui kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik on pärast kahjujuhtumi toimumist andnud kostjale olulist puudulikku või valeinformatsiooni ning see avaldab mõju kostja täitmise kohustusele. Kostja vabaneb täitmise kohustusest igal juhul, kui 3 puuduliku või valeinformatsiooni esitamine on toimunud tahtlikult. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja andis kostjale liiklusõnnetuse asjaolude (juhi isiku) kohta ilmselgelt puudulikku või valeinformatsiooni. Seega on vaidluse esemeks asjaolu, kas liiklusõnnetuse hetkel oli sõiduki juhiks M.Müür või J.Seeder. 28.09.2005.a. toimunud eelistungil andis hageja seaduslik esindaja J.Seeder järgmisi seletusi: J.Seeder laskis tema kasutuses olevat autot juhtida M.Müüril, kuna tahtis teha sõidu ajal märkmeid sülearvutisse. Seda, kas ta õnnetuse hetkel tegi tööd arvutiga, ei mäleta. J.Seeder istus tagaistmel, kuna sülearvuti oli tema kõrval. Õnnetuses sai sülearvuti viga. Ka J.Seederi mobiiltelefon sai viga. Päeva esimese poole sõitis J.Seeder üksinda. Vasalemma jõel oleval sillal läks auto pöördesse, sild oli kaldes ja jääs, auto maandus vastu sillaposti. Üks seisma jäänud autodest nõustus viima M.Müüri Keilasse tema auto järele. Juhtis Meelis Nurk. Üks peatujatest oli politseiauto. Samuti saabus Harju Teedevalitsuse esindaja, kes täitis liiklusõnnetuse teate ja andis selle J.Seederile allkirjastamiseks. J.Seeder allkirjastas selle teksti lugemata. Liiklusõnnetuse teadet nägi alles kostja juures. J.Seederi käest Harju Teedevalitsuse esindaja ei küsinud, kes oli õnnetuse hetkel roolis. Vahepeal jõudis tagasi M.Müür. J.Seeder pakkus edaspidiste arusaamatuste vältimiseks välja, et tal mõõdetaks joovet, kuid seda ei tehtud. Tunnistaja Marika Müüri ütluste kohaselt sai ta õnnetuspäeval J.Seederiga kokku Keilas. Sõideti Klooga poole, läbi Madise ja Padise. Vaadati rannaäärt. Tagasiteel palus J.Seeder auto juhtimise üle võtta, kuna soovis ise tööd teha. Juhi vahetus toimus mingi kloostri juures, sõideti edasi Keilasse. Õnnetus juhtus kurvis, seal kõrval oli mingi torn. M.Müür oli šokis. Autod peatusid, J.Seeder arvas, et M.Müür peaks minema Keilasse oma auto järele. Auto, mis peatus ja millega M.Müür Keilasse sõitis, oli suur tume auto. Sõidukis teisi inimesi ei olnud. Autojuht andis talle visiitkaardi, omavahel räägiti vähe. Ei mäleta, kas Keilas oli auto pargitud Rõõmu Kaubamaja parklasse, aga auto oli Rõõmu Kaubamaja juures. Kui M.Müür saabus, tuli kohe ka Maanteeameti auto. M.Müür rääkis parajasti J.Seederiga, kui Maanteeameti esindaja tuli J.Seederilt allkirja võtma. Politseiautos oli kaks politseinikku, naispolitseinik istus koos M.Müüriga autosse ja küsitles teda. M.Müüril kontrolliti joovet. M.Müür ei olud varem õnnetuse teinud autoga sõitnud, tal ei olnud volitust. M.Müür töötas õnnetuse hetkel J.Seederi firmas, oli seal projektijuht. Sündmuskohal oli tee lausjääs, õnnetuse põhjustas see, et M.Müür ei saanud auto juhtimisega hakkama. Sõiduk hakkas kurvis libisema, tegi kaks-kolm tiiru. Viga M.Müür ei saanud. M.Müür ei mäleta, kui kaua ta oli avariipaigas, enne kui ta oma auto järgi sõitis. M.Müür ei mäleta, kas peatunud auto juht tuli peatumise hetkel autost välja. Auto peatus, juht keeras akna alla, küsides, kas vajatakse abi. M.Müür teab, et juht ei tohi õnnetuskohalt lahkuda. Ei mäleta, kas politseipatrull selgitas talle juhi kohustusi. Meespolitseinik küsis M.Müürilt, kes oli sõiduki juht. M.Müür nägi, et J.Seeder allkirjastas liiklusõnnetuse teate, kuid ei vaadanud, mis sinna kirjutatud oli. J.Seeder M.Müüri nähes alkoholi ei tarvitanud. M.Müür ei tea, kas J.Seeder oli kaine, kui ta Keilast tuli, ta ei tundnud alkoholi lõhna, J.Seeder nägi kaine välja. M.Müür viis pärast õnnetust J.Seederi koju. M.Müür ei mäleta, kes võttis ühendust teda Keilasse sõidutanud autojuhi Meelis Nurgaga, ega seda, kas ühenduse võtjaks võis olla M.Müür ise. Meelis Nurk on M.Müürile täiesti võõras. M.Müürile tundus, et avarii hetkel sülearvuti kukkus. M.Müür toibus mõne aja möödudes peale avariid. Ei mäleta, mida tegi J.Seeder kohe peale avariid. M.Müür arvab, et ta vaatas sõiduki vigastusi, kuid ei ole päris kindel, kuna tal oli endaga tegemist. Sõiduk põrkas silla piirde vastu, esiots oli tugevalt vigastatud. M.Müür ei tea täpset kohta sillal, mille vastu ta põrkas. M.Müür ei mäleta, kas politsei küsis temalt, kas ta oli kogu aeg õnnetuskohal. Puksiirauto saabus siis, kui oli juba pime. Tunnistaja Meelis Nurga (Nurk) ütluste kohaselt toimus sündmus pimedal ajal. Ta tuli tööasjus Haapsalust. M.Nurk peatus sündmuskohal ja küsis, kas on abi vaja. Sündmuskohal oli vähemalt kaks inimest. M.Nurk võttis auto peale naisterahva, kelle viis Keilasse Rõõmu Kaubamaja juurde. M.Nurk andis M.Müürile visiitkaardi, kuna ta tegeles ise varuosadega. M.Nurgal on Nissani maastur, suur musta värvi auto. Ta ei mäleta, kas tuli abi pakkudes autost välja. Samuti ei mäleta ta, kas sündmuskohal oli teisi autosid. M.Nurk oli teel Tallinnasse, autos oli ta üksi. Sündmuskoha läheduses oli loss või kirik. M.Nurk ei tea, mis liiklusmärk võiks sündmuskoha läheduses olla. Ta ei mäleta, kaua ta sündmuskohal viibis. Väljas oli suhteliselt hämar. M.Nurk peatas auto enne 4 sündmuskohta, enne silda. M.Nurga sõidusuunas vaadates oli auto paremal pool tee ääres. M.Nurk ei mäleta, millega auto oli kokku põrganud. M.Nurk ei mäleta, kas ta küsis M.Müürilt sõidu ajal, kes oli roolis. Ka ei mäleta ta, kas M.Müür rääkis, mis juhtunud oli ja kes mida tegi. M.Nurk ei märganud, et keegi oleks olnud joobes. Nimekaardi võttis ta taskust välja ja andis M.Müürile Keilas ning ütles, et kui on vaja varuosi, siis võtku temaga ühendust. Ühendust võttis temaga advokaat Simon ja üks kord naisterahvas (M.Müür), kes helistas enne. Esimene kord võis olla märtsis
  14. Advokaat palus tulla tunnistajana ütlusi andma. M.Nurk ei tunne M.Müüri ja J.Seederit. Sündmuskohal ei olnud teisi sõidukeid. M.Müür küsis M.Nurgalt, kas ta mäletab teda seoses õnnetusega. M.Nurk vastas, et mäletab küll ja ta nõustus tunnistusi andma. M.Nurk ei mäleta, kas M.Müür tegi sõidu ajal telefonikõnesid või kas talle keegi helistas. Tunnistaja Andres Kadapik’u ütluste kohaselt töötab ta Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju politseiosakonna konstaablina. A.Kadapik ei tunne J.Seederit. A.Kadapik tuli Ämarist, jõudis sündmuskohale valgel ajal. Sõiduauto oli rohelist värvi, oli Keila poole minnes tee vasakus piirdes. Kohal oli üks meesterahvas. Edastas teabe juhtunust juhtimiskeskusse. Keegi arstiabi ei vajanud. Ei olnud juttu, et keegi veel oleks avariis osalenud. Meesterahvas ei maininud, kui kaua ta oli olnud oma auto juures. Meesterahva kainuses ei tekkinud kahtlust. Meesterahvaga suhtles autost A.Kadapik’u paarimees, A.Kadapik istus ise kõrvalistmel. Midagi kummalist silma ei jäänud. Kindlalt on teada, et auto esiistmel keegi ei istunud, tagaistmed on toonitud klaasidega. Kohapeal seisti paar minutit. A.Kadapik arvas, et kohal olnud meesterahvas oli auto juht, kuna kedagi teist kohal ei olnud. Tunnistaja Mati Metsaääre (Metsaäär) ütluste kohaselt töötab ta Maanteeameti liikluskorralduse ja -ohutuse osakonna peaspetsialistina. J.Seederit ta ei tunne. Liiklusõnnetuse fakti mäletab, täpsemaid asjaolusid aga mitte. Õnnetus toimus Keila-Haapsalu maantee
  15. kilomeetril. Sõiduauto oli Nissan Almera, katki sõideti teepiire. Kui ta kohale jõudis, oli hämar. Tee oli libe. Ei mäleta, kas tema kohaloleku ajal tuli inimesi õnnetuspaigale juurde, ilmselt mitte. Omavahel ei rääkinud nad J.Seederiga midagi, vormistasid liiklusõnnetuse teate. M.Metsaäär küsis, kas J.Seeder oli juht, J.Seeder vastas jaatavalt. Liiklusõnnetuse teade vormistati juhi kohta. M.Metsaäär küsis J.Seederi juhiluba ja auto registreerimistunnistust. Rohkem ta J.Seederilt midagi ei küsinud, tema teada õnnetuspaigal liiklusmärke ei olnud. Haapsalu poolt tulles võis olla liiklusmärk 6.8.4., ei tea, kas sellist liiklusmärki sõideti katki või mitte. J.Seeder tutvus liiklusõnnetuse teatega sealsamas, alla läks kirjutama oma autosse. M.Metsaäär tundis kindlalt alkoholilõhna, ei tea, kas see tuli J.Seederi suust. Ei tea, mis liiki alkohol see olla võis. Politseiga oli telefonikontakt kolmel korral, ei mäleta, kas helistas ise politseisse. M.Metsaäär ütles politseile, et on vaja kontrollida J.Seederi joovet. M.Metsaäär oli sündmuskohal 10-15 minutit, peale seda sõitis koju. Sel ajal, kui ta kohal oli, ta ei mäleta, kas peatus politseiauto või mõni muu sõiduk. Reeglina Maanteeameti töötajad kindlustuses selgitusi andmas ei käi. Sellel juhtumil käis kindlustusest uurija tema juures. Tema ise seletuskirja ei kirjutanud, kirjutas uurija. Uurija luges selle ette ja tema allkirjastas. Ei mäleta, mis seletuses kirjas oli. Ei mäleta, kas kohale saabus naisterahvas. M.Metsaääre kinnitusel mäletab ta täpselt, et S.Seeder kinnitas talle, et oli kahju tekitaja sõiduki juht. M.Metsaääre arvates oli tema kohale jõudes sündmusest möödas 40 minutit kuni tund. Ei mäleta, kas meesterahvas rääkis kohapeal sündmuse üksikasjadest. Tema nähes ei tarbinud meesterahvas alkoholi. M.Metsaäär lahkus kohe, kui liiklusõnnetuse teade sai vormistatud. M.Metsaääre kinnitusel peab alati küsima, kes oli sõiduki juht, ka sel juhul, kui sündmuskohal viibib vaid üks isik. Kunagi ei küsita seda, kes on sõiduki omanik. Kuna tegemist on kahju tekitamisega liikluskorralduse vahendile, peab selgitama välja juhi. Kui isik kinnitab, et ta on süüdi ja allkirjastab liiklusõnnetuse teate, ei pea maanteeametnik enam muid toiminguid tegema. M.Metsaäär jääb asjas antud kirjaliku selgituse juurde, see on tema sõnade järgi õieti kirja pandud. Tunnistaja Marilin Vaarik’u ütluste kohaselt töötab ta Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelvalve osakonna konstaablina. M.Vaariku kinnitusel on ta puutunud J.Seederiga kokku töökohustuste täitmisel. Tunnistaja mäletab sündmust, käis väljakutsel koos Vladimir Kudrjavtseviga. Kohale jõuti pealelõunasel ajal, oli hämar. Kohal oli kaks autot ja kaks meesterahvast. Kohal oli teedevalitsuse esindaja, politseinike saabudes oli tema töö tehtud ja ta lahkus. Juurde tuli naisterahvas. Tunti natuke alkoholi lõhna. J.Seeder väitis, et ta ei ole sõiduki juht, alguses ta keeldus joobetestist. Pärast nõustus 5 testiga. Alkomeeter näitas alkoholijoovet. Ei mäleta, kes politseinikest tegi joobekontrolli. Joovet kontrolliti ka naisterahval, temal joovet ei olnud. Politseinikud ei saa joobeprotokolli vormistada, kui isik väidab, et ta ei olnud sõiduki juht. Kohal oldi umbes pool tundi. Vahepeal istus tunnistaja naisterahva autosse, kuna soovis teada, kas ta oli sõiduki juht. Alguses saabudes ütles naisterahvas, et ta oli roolis, hiljem, autos, ütles ta kindlasti, et ei olnud roolis. Tunnistaja ei mäleta, kas ta kirjutas kindlustusele seletuse. Toimiku leheküljel 49 olev ettekanne on M.Vaariku poolt allkirjastatud. Adresseeritud on see Põhja Politseiprefektuuri liiklustalituse ülemkomissaarile A.Toomperele. Ettekannet vormistades mäletas tunnistaja sündmusi paremini, kui istungil ütlusi andes. Ettekande kirjutas tema paarimees, kes ei ole eestlane. Sellise ettekande koostamine on tavapärane, ei mäleta, miks seekord mõlemad allkirjastasid ettekande. Ettekandes tuleb kirjeldada sündmusi. Tunnistaja Vladimir Kudrjavtsev’i ütluste kohaselt töötab ta Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelvalve osakonna konstaablina. Tunnistaja kinnitusel tunneb ta J.Seederit tööga seoses. Sündmust mäletab. Politseinikud saabusid sündmuskohale Keila poolt. Vasalemma sillal seisis avariiline auto. Liiklusõnnetuse teade oli juba vormistatud. Sel momendil peale avariilise auto ja Maanteeameti auto rohkem autosid sündmuskohal ei olnud. Mõni aeg pärast Maanteeameti esindaja lahkumist saabus sündmuskohale tume auto. Tunnistaja rääkis saabunud naisterahvaga, küsis tema dokumente. Kuna peale Maanteeameti esindaja lahkumist ütles meesterahvas, et tema ei juhtinudki autot ja et juht lahkus korraks sündmuskohalt, küsis tunnistaja naisterahvalt ka seda, kes sõidukit juhtis. Tunnistaja tundis lõhna järgi oma kogemusest, et meesterahvas on keskmises joobes. Tunnistaja kinnitusel ütles J.Seeder talle, et ta ei soovinud allkirjastada liiklusõnnetuse teatist, kuid Maanteeameti esindaja oli talle öelnud, et allkirjastagu teatis, siis on „kõigega lõpp“. Tunnistaja küsis veelkord meesterahvalt, kas ta juhtis autot või ei juhtinud, mille peale J.Seeder vastas, et ei juhtinud. Tunnistaja kinnitusel jäi talle aga J.Seederi käitumisest ja jutust mulje, et ta siiski oli olnud õnnetuse hetkel sõiduki juht. Naine ei vastanud küsimusele, kes oli juht, kohe. Naisterahvas venitas vastusega, öeldes siis, et tema oli juht. Tunnistajale tundus see vastus kahtlane, kuna vastamise ajal vaatas naisterahvas autot, meesterahvast, kõhkles vastuse andmisega. Tunnistaja arvates ei olud M.Müür šokis. S.Seederi joobetesti tulemuste protokolli ei vormistatud. Ei mäleta, miks ei kirjutanud, et meesterahvas puhus alkomeetrisse ja et see näitas keelavat tuld. Kui V.Kudrjavtsev istus J.Seederiga autos, tundis ta tugevat alkoholilõhna. Keskmine joove on 1,5 kuni 2,5 promilli, ei oska öelda, kui suur võis J.Seederi joove olla. Tunnistaja paariline M.Vaarik ütles tunnistajale, et naisterahvas oli talle autos öelnud, et ta ei olnud tegelikult auto juht. Tunnistaja ei mäleta, et oleks ettekannet kirjutanud, kuid toimiku leheküljel 49 on tema käega kirjutatud ettekanne, millel ka tema allkiri. Tunnistaja kinnitusel mäletas ta ettekande kirjutamise ajal sündmusi paremini, kui istungil ütlusi andes. V.Kudrjavtsev’ile helistas üks kord advokaat Simon. Vastusena kostja taotlusel kohtu tehtud järelpärimisele teatas AS EMT, et neil ei ole võimalik esitada J.Seederi ja M.Müüri kasutuses olnud mobiiltelefonikõnede eristusi 02.03.2004.a. kohta, kuna need on kooskõlas elektroonilise side seaduse §-i 106 lõikega 2 ja §-iga 104 kustutatud. Seetõttu ei ole tsiviilasja materjalides J.Seederi ja M.Müüri mobiiltelefonikõnede eristust ja positsioneeringuid 02.03.2004.a. kohta. Kohus leiab, et asjas esitatud tõenditega on tuvastatud, et õnnetuse hetkel juhtis autot J.Seeder. Kohus leiab, et tehtud järeldused (autot juhtis õnnetuse hetkel J.Seeder) on tõendatud järgmiste tõenditega. Koopial liiklusõnnetuse teatest (tlk. 39) on eraldi lahtrites nii auto omanikuna kui ka auto juhina märgitud J.Seeder, lisaks on tehtud teatel vastavas lahtris joonis liiklusõnnetusest, teate on J.Seeder isiklikult allkirjastanud. Kohus leiab, et kuna teade on kirjutatud selgelt ja on lakooniline, on äärmiselt ebatõenäoline, et J.Seeder ei lugenud teadet enne allkirjastamist läbi. Tunnistaja M.Metsaääre ütlustega on tõendatud, et J.Seeder istus allkirjastamiseks autosse, seega võttis ta hetke aega teate läbilugemiseks. Kohus leiab, et isikliku allkirjaga teatel on J.Seeder kinnitanud teatel olevate andmete õigsust. J.Seederi antud seletus, et ta allkirjastas teate, tundes auto omanikuna vastutust liiklusõnnetuse eest, ei ole usaldusväärne. Kostja uurijale M.Metsaääre antud selgituste (tlk. 44-47), mida hindab kohus kui dokumentaalset tõendit, ja kohtuistungil antud ütluste kohaselt esitles J.Seeder end kui piirdeid purustanud auto juhti. Küsimusele: „Kes on piirded purustanud auto juht?“ vastas J.Seeder „Mina olen“. Küsimusele „Kas sõitsite puruks ka liiklusmärgi „piirdemärgistus“?“ 6 vastas J.Seeder „Mina sellele märgile otsa ei sõitnud, mina sõitsin ainult piiretesse“. Peale M.Müüri saabumist ja dokumentide vormistamise lõpetamist küsis M.Metsaäär J.Seeder’ilt, kas asjale on midagi lisada, vastas J.Seeder, et ei ole, kõik on korras. Nimetatud tõenditest nähtub üheselt, et sõidukit juhtis õnnetuse hetkel J.Seeder. 28.09.2005.a. toimunud eelistungil on J.Seeder andnud seletusi selle kohta, et istus õnnetuse hetkel auto tagaistmel eesmärgiga teha tööd sülearvutiga. 04.03.2004.a. M.Müüri seletuskiri (tlk. 40), mis on antud kaks päeva peale õnnetust, on järgmine: „Sõitsime tööasjus ringi. Teel küla poole Rummust edasi hakkas auto libeda tõttu vibama ja enne kurvi keeras saba ette. Auto võis teha ringi või paar ja põrkas esiküljega vastu silla piiret. Kiirus tollel hetkel oli 70-80 km/h, hakkasin just pidurdama.“ J.Seederi 23.03.2004.a. selgitused liiklusõnnetuse kohta (tlk. 41-43), mis on antud kolm nädalat peale õnnetust, kirjeldavad detailselt kolmel A4-formaadis lehel, mis õnnetuse eel, ajal ja pärast seda toimus. Muuhulgas märgib J.Seeder kirjalikes selgitustes, et „mingi aja pärast (mina istusin juhi taga, sest tegin vahepeal laptopiga tööd) tundsin, kuidas auto tagumine ots hakkas vasakule vajuma, järgnevalt tegi järsu pöörde ümber parema õla, siis oli pauk ja auto jäi seisma silla postis“. Antud seletustest nähtub, et tagaistmel sõitnud ja vahepeal sülearvutiga tööd teinud kaasreisija mäletab täpselt läbitud teekonda ja õnnetuse kulgu, samas kui auto juht on andnud õnnetuse kohta väga pinnapealseid selgitusi. Kõrvutades M.Müüri poolt kohtuistungil antud ütlusi ja J.Seederi poolt 28.09.2005 eelistungil antud seletusi on näha, et M.Müür mäletab õnnetuse ja sellele järgnevate sündmuste kohta äärmiselt vähe, samas kui J.Seederil on kõik detailselt meeles. Kohus nõustub kostjaga selles, et ei ole tõendatud asjaolu, et M.Müür oli õnnetuse järgselt šokis. Nimetatu ei nähtu ka M.Müüri kohtuistungil antud ütlustest. Vastupidi, sündmuspaigal viibinud kogenud politseiametniku V.Kudrjavtsev’i ütluste kohaselt ei tundunud M.Müür šokis olevat. Kohus on seisukohal, et liiklusõnnetus on autojuhi jaoks erakordne sündmus, mis peaks jääma detailselt meelde pikaks ajaks. Kohus leiab, et eeltoodu viitab veelkord asjaolule, et auto juht oli M.Müüri asemel J.Seeder. Kohus leiab, et kaalukad tõendid asjaolu kohta, et autot juhtis J.Seeder, on politseiametnik M.Vaariku ütlus selle kohta, et M.Müür tunnistas talle kahekesi autos istudes, et tegelikult ei olnud tema õnnetuse hetkel auto juht; samuti V.Kudrjavtsev’i ütlused selle kohta, et M.Müür vastas küsimusele, kas ta oli auto juht, kõhklevalt, venitades vastamisega ja vaadates nii auto kui J.Seederi poole. Üldtingimuste p 5.
  16. kohaselt ei tohi sõidukit juhtida joobeseisundis, mis vabastaks kostja kahjuhüvituse kohustusest. Tunnistaja M.Metsaääre ütluste kohaselt tundis ta liiklusõnnetuse teadet vormistades J.Seederi suust alkoholilõhna, mida samas kohalesaabunud politseiametnikud kontrollima asusid. Kohus leiab, et kuna alkoholi kontrolli sooviti teha alles peale liiklusõnnetuse teate vormistamist, ei olnud J.Seederil enne seda vajadust varjata, et autot juhtis tegelikult tema. Eeltoodu muudab ebausaldusväärseks M.Müüri antud ütlused ja J.Seederi antud seletused selle kohta, et autot juhtis M.Müür, ja S.Seederi antud seletused selle kohta, et ta ei lugenud liiklusõnnetuse teadet enne allkirjastamist läbi. Üldtingimuste puntki 1.
  17. kohaselt katab suurkasko kindlustus küll liiklusõnnetuse riski, kuid kindlustusobjektile tekkinud otsese varalise kahju ja muud kulud hüvitatakse vastavalt lepingutingimustele (p. 1.2.). Üldtingimuste p. 8.6.
  18. kohaselt vabaneb kostja täitmise kohustusest osaliselt või täielikult, kui kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik on pärast kahjujuhtumi toimumist andnud kostjale olulist puudulikku või valeinformatsiooni ning see avaldab mõju kostja täitmise kohustusele. Kostja vabaneb täitmise kohustusest igal juhul, kui puuduliku või valeinformatsiooni esitamine on toimunud tahtlikult. VÕS § 452 lõike 2 kohaselt on selline lepingutingimus lubatud. Pooltel puudub vaidlus selles, et tahtlikult ilmselgelt puuduliku või valeinformatsiooni andmine vabastab kostja hüvituskohustusest. Kohus leiab, et asjaolu, et juhi isik omab mõju kahju hüvitamise kohustusele (Üldtingimuste p. 5.
  19. ja p 5.2.), muudab eksimise juhi isiku andmetes oluliseks puudulikuks või valeinformatsiooniks Üldtingimuste p. 8.6.
  20. tähenduses. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole poolte vahel 23.04.2003.a. sõlmitud 7 suurkasko kindlustuselepingu alusel kohustust hüvitada hagejale 02.03.2004.a. Keila-Haapsalu maanteel Vasalemma sillal toimunud liiklusõnnetuse kahjusid. Seega tuleb jätta hagi rahuldamata. Kohtukulud Hageja on esitanud kohtule taotluse kostjalt kohtukulude väljamõistmiseks summas 9783.50 krooni. Taotluse kohaselt on kohtukulude koosseis järgmine: kulutused õigusabile summas 4130 krooni (Viruvärava Advokaadibüroo arve nr. 59 lisatud), riigilõiv summas 5250 (internetipanga väljatrükk lisatud), ning 07.10.2005 ja 21.12.2005 makstud tunnistajatasud kokku summas 403,50 (internetipanga väljatrükid lisatud). Kostja on esitanud kohtule taotluse hagejalt kohtukulude väljamõistmiseks summas 403,50 krooni. Kohtukulu koosneb 29.09.2005 ja 22.11.2005 tasutud tunnistajatasudest (internetipanga väljatrükid lisatud). Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista kostja kohtukulu summas 403,50 krooni. Juhindudes TsMS § 52 p-st 5 tuleb hagejalt mõista välja läbivaatamiskuluna riigituludesse postikulu. Toimikust nähtuvalt on kohus kandnud tsiviilasjas järgmisi postikulusid: kümne tähtväljastusteatega kirja edastamine ühikuhinnaga 30.80 krooni ja ühe tähtväljastusteatega kirja edastamine hinnaga 31.10 krooni, kokku summas 339,
  21. Nimetatud kulud tuleb hagejalt riigituludesse välja mõista. Tiia Mõtsnik Kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.