) § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.
lg 4 kohaselt vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega.
Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast; lg 2 kohaselt kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus.
ja lastekaitse seaduse § 3 kohaselt lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest. Kohtuistungil on hageja avaldanud, et laps on kostjast võõrdunud. Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse § 9 kohaselt on igal lapsel sünnihetkest alates õigus oma vanematele ja hooldamisele oma vanemate poolt ning § 28 kohaselt lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, on õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Kohus peab vajalikuks kostja osalust lapse kasvatamisel, et oleks tagatud lapse ja isa kontakti piisav säilimine. Samas, kuna lapsega suhtlemise korraldamisel tuleb lähtuda eelkõige lapse huvidest ning arvestades, et hageja on palunud piirata kostjal lapsega suhtlemist teiste isikute juuresolekul, tingituna kostja käitumisest, on pooltel eelnevalt vajalik kasutada nõustaja abi, et korrastada omavahelisi suhteid ning kujundada ühine seisukoht lapse hooldamisel ja tema eest vastutamisel saavutamaks regulaarne ja pingevaba suhtlus vanema ja lapse vahel. 3 2-05-2142/34 Kuna poolte omavahelised suhted on komplitseeritud, samuti on laps kostjast võõrdunud ning eestkosteasutuse esindaja on avaldanud, et neil puudub varasem kontakt kostjaga, mistõttu on raskendatud arvamuse andmine isa ja lapse suhtlemise korra osas, peab kohus vajalikuks määrata pikema aja vältel kokkusaamine lastekaitse töötaja, psühholoogi või psühhoterapeudi nõustamisel ja juhendamisel, et kindlustada lapsega suhtlemisel tema huvid. Kohus peab vajalikuks märkida, et peale kokkusaamisi spetsialistidega tuleb vajadusel määrata teistsugune, lapse huve arvestava suhtlemiskord. Eelnimetatud määruse tegemisel kohus eelkõige juhindub alaealise lapse huvidest, kelle riiklik kaitse väljaspool kohut on lapse elukohajärgsel sotsiaalhoolekande osakonnal. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et lapse elukohajärgse sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitsetöötajate pädevusse jääb pooltele kaasabi osutamine käesoleva kohtumääruse täitmisel arvestades eelkõige lapse huvisid. Maire Lukk Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.