Riigihangete Amet vaidles vastu kaebuse esitaja esindaja esitatud taotlusele kohtukulude väljamõistmiseks, mis koosnesid õigusabikuludest summas 15 930 krooni (nimekiri tl 188 ja kuludokumendid tl 189-191). 3. Tallinna Halduskohtu 23.03.2006 määrusega lõpetati menetlus haldusasjas nr 3-05-1068 viitega
lg 1 p- le 3 (määruse p1) ning mõisteti Riigihangete Ametilt AS * kasuks välja kohtukulud summas 8950 krooni (määruse p 2). Halduskohus leidis, et Riigihangete Ameti taotlus menetluse lõpetamiseks
lg 1 p 3 alusel tuleb rahuldada, sest Riigihangete Amet on täitnud kaebuse esitaja nõude ning kaebuse esitaja ei soovi asja läbivaatamist. Kohtukulude väljamõistmist põhjendas kohus järgmiselt. Käesolevas kohtuasjas ei ole Riigihangete Amet kaebust omaks võtnud, küll aga on kohus 15.11.2005 esialgse õiguskaitse määruses pidanud kaebuse rahuldamist suure tõenäosusega võimalikuks ja lisaks on halduskohtule kohustuslik ringkonnakohtu 12.12.2005 määruses avaldatud seisukohad, mistõttu tuleb pidada kaebust seega ka sisuliselt rahuldamisele kuuluvaks. Halduskohus leidis, et RHS § 62 lg 2 ei sätesta selgesõnaliselt, et vaidlustus pakkumise kutse dokumentide peale peab jõudma Riigihangete Ametisse enne, kui ostja avab pakkumised, TsÜS § 137 lg 2 Riigihangete Ametile ei laiene ning kuni 01.01.2006 uue TsMS jõustumiseni ei olnud vaidlustuse esitajal võimalik 2
lg-s 1 sätestatud kohtuotsusest kaebust sisuliselt lahendav kohtulahend, oli lubamatu. Samuti ei ole kohus Riigihangete Ameti väljendatud seisukohtadele vaidlustatud otsuse õiguspärasuse osas andnud sisulist hinnangut. Kuna esitatud kaebus ei oleks tohtinud kuuluda rahuldamisele, oli ka kohtukulude väljamõistmine Riigihangete Ametilt TsMS § 162 lg 4 mõttes äärmiselt ebaõiglane, arvestades, et kaebaja huvidele tagati esialgse õiguskaitse kohaldamisega ühepoolselt täielik kaitse ja Riigihangete Amet jäeti ilma võimalusest oma seisukohti asja sisulisel arutamisel kaitsta. Määruskaebuse esitaja esitab ka seisukohad Riigihangete Ameti 08.11.2005 otsuse sisulise õiguspärasuse kohta. 5. AS * vastuses määruskaebusele palutakse see jätta rahuldamata. Kaebuse esitaja leiab, et halduskohtu seisukohad kaebuse põhjendatuse kohta olid õiged.
lg 1 p 3 kohaldamine eeldab selgust küsimuses, kas kaebus oli põhjendatud, ning selline selgus peab tulenema kas kaebuse omaksvõtust haldusorgani poolt, kelle tegevuse peale kaebus esitati, või siis kohtu poolt haldusorgani asemel vastavas küsimuses võetud seisukohast.
lg 1 p 3 alusel ning kohtukulude väljamõistmist Riigihangete Ametilt, kontrollib ringkonnakohus käesoleva määruskaebuse alusel
lg 7 ja § 34 lg 2 esimese lause kohaselt ük snes halduskohtu määruse põhjendusi, milles halduskohus käsitles AS * kaebuse sisulist põhjendatust. 8. Ringkonnakohus nõustub määruskaebusega selles, et halduskohtu vaidlustatud määruses esitatud seisukohad kaebuse põhjendatuse kohta on asjakohatud.
lg 1 p 3 sätestab, et halduskohus lõpetab menetluse, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud või välja andmata jäetud haldusakt välja antud või peatatud haldusakt täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud kui kaebuse või protesti esitaja taotleb asja 3
lg 1 p-s 3 sätestatud menetluse lõpetamise aluse kohaldamine toimub kohtu või haldusorgani initsiatiivil ja eeldab kaebuse õigeksvõttu haldusorgani poolt. Käesoleval juhul on Riigihangete Amet pidanud seoses asjaoluga, et kaebuse esitaja nõue on kohtumenetluse käigus sisuliselt täidetud, otstarbekaks asja menetluse lõpetamist, kuid on järjekindlalt olnud seisukohal, et kaebus on põhjendamatu. Käesoleva määruse p-s 2 toodud asjaoludest nähtub, et Riigihangete Amet vaatas kaebuse esitaja vaidlustuse läbi ja tunnistas oma 08.11.2005 otsuse kehtetuks üksnes esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse täitmiseks, mitte sellepärast, et oleks leidnud, et vaidlustuse läbivaatamata jätmine oli ebaõige. Menetluse lõpetamise võimalikkus
lg 1 p 3 alusel ei sõltu sellest, mida arvab kaebuse põhjendatuse kohta halduskohus. 9.
lg 1 p 3 selline tõlgendamine tuleneb asjaolust, et
§-st 93 lg 2 tulenevalt mõistetakse kaebuse esitaja kasuks välja tema poolt kantud kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse sama seadustiku paragrahv 24 lõike 1 punktis 3 sätestatud alusel. Riigikohus on 19.06.2002 määruses nr 3-3-1-36-02 (p 16) leidnud : „
§-s 24 lg 1 p 3 sätestatud olukordadest erinevalt peab toimuma kohtukulude väljamõistmine siis, kui haldusakt tunnistatakse kohtumenetluse jooksul kehtetuks või kaotab kehtivuse muul põhjusel, mitte haldusorgani omaksvõtu korral.
lg 2 alusel kohtukulude kaebaja kasuks väljamõistmine vastustajalt oleks ebaõiglane juhtudel, kui menetluse lõpetamise tingis akti kehtetuks tunnistamine või akti kehtivuse kaotamine haldusorgani tahtest sõltumatutel asjaoludel, sealhulgas seadusandja poolt õigusliku regulatsiooni muutmise korral, ning kaebaja kaotab huvi asja edasise menetlemise vastu, kuna on saavutanud sõltumata kohtumenetlusest oma väidetavalt rikutud õiguste taastamise, mille kaitseks ta oli kohtusse pöördunud.” 10. Halduskohtu poolt selguse loomine vaidlustatud haldusakti või toimingu õiguspärasuse ning kaebuse põhjendatuse suhtes ei saa toimuda haldusasja menetluse lõpetamise määruses, sest see küsimus tuleb kohtul vastavalt
Kui haldusorgan on kohtumenetluse käigus tunnistanud kehtetuks vaidlustatud haldusakti, sooritanud nõutud toimingu või andnud välja nõutud haldusakti, kuid ei ole seda teinud põhjusel, et pidas kaebust põhjendatuks ning vaidlustatud haldusakti ja haldusakti või toimingu sooritamisest keeldumist õigusvastaseks, kaebuse esitaja aga vaatamata kaebuse eesmärgi saavutamisele kaebusest ei loobu, vaatab kohus asja sisuliselt läbi ja otsustab kaebuse põhjendatuse üle kohtuotsuses. Asja sisulisel lahendamisel ei ole ha lduskohtule siduvad ka esialgse õiguskaitse kohaldamisel kaebuse eduväljavaadete hindamisel võetud seisukohad. 11. Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus Riigihangete Ameti määruskaebuse, muutes halduskohtu vaidlustatud määrust selliselt, et jätab määruse põhjendavast osast välja seisukohad AS * kaebuse põhjendatuse kohta. Kuna halduskohtu vaidlustatud määruses antud hinnang AS * kaebuse põhjendatuse kohta oli asjasse mittepuutuv ja ei saanud olla menetluse lõpetamise aluseks, ei hinda ringkonnakohus sisuliselt protsessiosaliste väiteid AS * kaebuse sisulise põhjendatuse kohta. Lauri Madise Silvia Truman Ruth Virkus 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.