kohaselt ei ole haldusakt õiguspärane, kui ta ei ole antud andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ning ei ole sellega kooskõlas ja proportsionaalne. Haldusmenetluse seaduse § 56 lg. 1 järgi peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema põhjendatud. Riigikohtu praktikas on korduvalt rõhutatud, et haldusakti motiveerimise abinõu on selleks, et isik, kellele on haldusakt adresseeritud, saaks aru, kas tema õigusi on kitsendatud seaduslikult ja ta saaks vajadusel oma õigusi kaitsta. Samuti sunnib motiveerimise nõue haldusorganit oma kaalutlusotsust põhjalikumalt läbi mõtlema. Viimsi Vallavalitsuse 19.mai 2004.a. otsuse puhul on tegemist diskretsiooniotsusega. Nimetatud haldusaktis on vastustaja analüüsinud kaebuse esitaja taotlust projekteerimistingimuste väljastamiseks, kuid puudub motiveering, miks peetakse vajalikuks ehitiste taastamist kasvuhoonetena. Haldusaktis puudub viide selle andmise õiguslikule alusele. Samuti puuduvad viited dokumentidele, kust võiksid nimetatud põhjendused tuleneda. Käesoleval juhul ei ole kaebuse esitajal võimalik hinnata ega kontrollida, kas haldusorgan on haldusakti andmisel kõiki asjaolusid ja huve arvestanud ning põhjalikult kaalunud. Samuti ei ole kaebuse esitajale teada, millistest õiguslikest alustest kohalik omavalitsus lähtus. Kohalik omavalitsus ei ole viidanud ühelegi tingimusele, mille esinemisel oleks kaebuse esitaja taotluse rahuldamine võimalik. Kohalik omavalitsus pidi taotluse rahuldamise võimalikkust kaebuse esitajale selgitama. II. Vastustaja seisukoht Viimsi Vallavalitsus on seisukohal, et AS-i X 16.05.2004.a. kaebus Viimsi Vallavalitsuse 19.05.2004.a. kirjas nr. 10-7/1004 oleva otsuse tühistamise nõudes põhineb faktiliste asjaolude ja seadusesätete vääral käsitlusel ning on alusetu ja palub jätta selle rahuldamata. Kaebuses korduvalt esitatud väide, et Viimsi Vallavalitsus nõuab või peab vajalikuks Pringi aiandi kompleksi taastamist endisel kujul, on alusetu. Sellist taotlust ega nõuet ei ole Viimsi Vallavalitsus esitanud 19.05.2004.a. kirjas ega ka üheski teises kirjas või haldusaktis. Viimsi Vallavalitsuse 30.06.2003.a. korraldusega nr. 514 on nõutud Pringi aiandi kompleksi kordategemist mitte aga endisel kujul taastamist. Väide, et MRS § 6 lg.31 sõnastusest tuleneb ehitise endisel kujul taastamise nõue, on kirjas AS-i X 30.03.2004.a. taotluses projekteerimistingimuste väljastamiseks, mitte aga Viimsi Vallavalitsuse kirjades. AS-i X poolt 13.11.2003.a. esitatud projekteerimisloa tellimuses sooviti saada projekteerimistingimusi hoonete sihtotstarbe muutmiseks koos ümber-ja uusehitusega ning 30.03.2004.a. taotluses palutakse väljastada projekteerimistingimused elamute ja äripindade arendamiseks. Ehitusseaduse § 19 lg.l kohaselt on projekteerimistingimused ehituse püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks detailplaneeringu kohustuseta aladel. Pringi 3 aiandikompleks asub aga tiheasustusega alal, s.t. detailplaneeringu kohustusega alal, kus peab ehitusprojekti aluseks olema kehtestatud detailplaneering. Alal, kus asub Pringi aiandikompleks, on maa kasutusotstarbeks Viimsi valla üldplaneeringu kohaselt tootmismaa. Sellele alale elamute ja ärihoonete ehitamise õiguse taotlejal tuleb teha kohalikule omavalitsusele ettepanek maa sihtotstarbe muutmiseks üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamiseks. Viimsi Vallavalitsuse 05.12.2003.a. kirjas nr. 10-7/3018 sooviti täiendavaid andmeid 13.11.2003.a. esitatud projekteerimisloa tellimuse juurde ja teada milliseid hooneid soovitakse laiendada ja millises mahus. AS X ei esitanud 30.03.2004.a. kirjas vallavalitsuse poolt soovitud andmeid, vaid esitas tegelikkusele mittevastavaid väiteid, sealhulgas ka MRS § 6 lg.31 kohta ning meelevaldseid järeldusi selle kohta, mida Viimsi Vallavalitsus peab vajalikuks ja mida ei pea vajalikuks. Eeltoodust tulenevalt ei saa Viimsi Vallavalitsus AS-i X poolt soovitud projekteerimistingimusi väljastada. III. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. Asja materjalidest nähtuvalt on Viimsi Vallavalitsuse 30.06.2003 korraldusega nr.514 määratud Pringi külas asuva AS-ile X kuuluva lagunenud ja kasutusest väljalangenud aiandikompleksi kordategemiseks tähtaeg üks aasta ja selle aiandikompleksi ajutiseks teenindamiseks vajaliku maa-ala suuruseks 4,1 ha vastavalt juurdelisatud plaanile (tl.17). Vastavalt ehitusseaduse (edaspidi EhS) § 1 lg.3 kohaldatakse ehitusseaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades ehitusseadusest tulenevaid erisusi.
lg.1 p.1 kohaselt algab haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks taotluse esitamisega haldusorganile. Viimsi Valla planeerimisametis on 13.11.2003 registreeritud AS-i X projekteerimisloa tellimus (tl.11-13), milles on esitatud taotlus hoone(
lg.1 kohaselt on haldusorganil õigus nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud ning lg.3 kohaselt on menetlusosaline kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Selle kohustuse täitmata jätmisel võib haldusorgan soodustava haldusakti andmisel jätta taotluse läbi vaatamata. Viimsi Vallavalitsuse 05.12.2003 kirjas nr.10-7/3018 „Projekteerimistingimuste väljastamise kohta“ paluti AS-il X projekteerimistingimuste koostamiseks täiendavalt taotlusele esitada Pringi külas Vanapere teel asuva Pringi aiandikompleksi projektdokumentatsioon (projektid, ülesmõõdistusjoonised ja inventariseerimisjoonised koos asendiplaaniga olemasolevate hoonete kohta). Samuti paluti selgitada, milliseid hooneid soovitakse korrastada, milliseid laiendada ja millises mahus ning lisada hoonete olemasolevad ja perspektiivsed kubatuurid ja kõrgused. 30.märtsi 2004.a. kirjaga vastas AS X Viimsi Vallavalitsuse 05.12.2003 kirjale nr.10-7/3018, et Viimsi Vallavalitsusel on teada, millised ehitised kuuluvad Pringi aiandi kompleksi, s.o., milliseid hooneid AS X soovib korrastada, kuivõrd Viimsi Vallavalitsus on seisukohal, et enne korralduse nr.514 vastuvõtmist toimus 19. mail 2003 ehitiste ülevaatus. Kaebaja täpsustas selles kirjas taotlust ning palus Viimsi Vallavalitsusel väljastada projekteerimistingimused elamute ja äripindade arenduseks (tl.15-16). Sealjuures ei ole kirjas märgitud, millistele konkreetsetele elamutele ja äripindadele projekteerimistingimusi taotletakse, samuti ei ole märgitud, milliseid Pringi aiandikompleksi hooneid soovib kaebaja projekteerida elamutena ja kuhu planeeritakse projekteerida äripinnad. Seega ei selgitanud kaebaja oma 30.märtsi 2004.a. kirjas Viimsi Vallavalitsusele, milliseid Pringi aiandikompleksi kuuluvaid konkreetseid hooneid ta soovib korrastada, milliseid laiendada ja millises mahus. Ka ei esitatud nimetatud kirjast nähtuvalt vallavalitsusele hoonete olemasolevaid ja perspektiivseid kubatuure ja kõrgusi. Nimetatud asjaolu üle käesolevas kaebuses vaidlus puudub. Seega jättis kaebaja täitmata
lg.3 sätestatud kohustuse esitada haldusorganile menetluses tähtsust omavad tõendid ja teha haldusorganile teatavaks talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud. Vastustaja esindaja kohtus antud seletuse kohaselt ei keeldunud vallavalitsus oma 19.05.2004 kirjaga AS-ile X projekteerimistingimuste väljastamisest, vaid jättis kaebaja taotluse rahuldamata põhjusel, et esitatud andmete põhjal ei olnud võimalik otsustada, kas projekteerimistingimused tuleb väljastada või mitte, kuna ei olnud selge, millises mahus kaebaja ümber- ja (või) uusehitust teha soovib ja millistele hoonetele, samuti ei olnud selge, kas soovitakse äripindade arendamist ja millises mahus ning kas see tingib detailplaneeringu koostamise. Vastustaja seletuse kohaselt asub Pringi aiandikompleks tiheasustusega alal, s.t. detailplaneeringu kohustusega alal. Samasugused põhjendused on vastustaja esitanud ka oma 19.05.2004 kirjas nr.10-7/1004 „Projekteerimistingimuste väljastamise taotlusest“, milles on leitud, et AS-i X esitatud taotlus projekteerimistingimuste väljastamiseks elamute ja äripindade arendamiseks Pringi aiandikompleksi territooriumil ei kuulu rahuldamisele, kuna AS X ei teatanud vallale, milliseid hooneid ta soovib korrastada, milliseid laiendada ja millises mahus ning vallavalitsusel ei ole neid asjaolusid teadmata võimalik otsustada, kas on vaja projekteerimistingimusi väljastada ja kui on, siis milliste nõuete ja tingimustega (tl.10). Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et Viimsi Vallavalitsuse 19.05.2004 kiri nr.107/1004 ei ole käsitletav soodustava haldusakti andmisest keeldumisena, vaid on käsitletav 5 taotluse läbi vaatamata jätmisena. Kaebaja taotlust ei lahendatud sisuliselt, ei keeldutud haldusakti andmisest, vaid üksnes menetluse läbiviimisest. Vastavalt
Selline taotluse läbivaatamata jätmise kohta vormistatud dokument ei ole haldusakt. Tegemist on menetlust lõpetava toiminguga, millega haldusorgan ei otsusta isiku õiguste ega kohustuste üle. Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohtu halduskolleegium oma 11.03.2004 kohtuotsuses nr. 3-3-1-8-04. Eelosutatud
lg.7 kohaselt peab haldusakti andmise taotluse läbi vaatamata jätmist kirjalikult põhjendama. Käesoleval juhul ongi Viimsi Vallavalitsuse 19.05.2004 kirjas nr.10-7/1004 kohtu arvates piisavalt selgelt põhjendatud, miks kaebaja taotlus projekteerimistingimuste saamiseks läbi vaatamata jäeti ning taotluse läbi vaatamata jätmise õigusliku aluse märkimata jätmine selles kirjas ei saanud mõjutada selle kirja sisu. Ka ei ole nimetatud asjaolu takistanud kaebuse esitajat oma õiguste kaitseks halduskohtusse pöördumast ning halduskohtul Viimsi Vallavalitsuse 19.05.2004 kirjas nr.10-7/1004 väljendatud toimingut kontrollimast. Eeltoodust tulenevalt puudub ka alus Viimsi Vallavalitsusele kohustusliku ettekirjutuse tegemiseks vaadata uuesti läbi AS-i X taotlus projekteerimistingimuste saamiseks endise Pringi aiandi hoonete kompleksi kuuluvatele hoonetele. Kohus nõustub kaebajaga, et põhiseaduse § 32 kohaselt on omanikul õigus enda omandit vallata, kasutada ja käsutada. Samuti nõustub kohus kaebajaga selles, et vallavalitsusepoolne kohustamine kaebajat oma omandit kasutama vallavalitsuse soovitud moel on oluline sekkumine omandi vaba valdamise ja käsutamise vabadusse. Eeltoodud põhimõtetega on aga vastuolus kaebuse argument, mille kohaselt oleks Viimsi Vallavalitsus pidanud väljastama kaebajale projekteerimistingimused selliselt, nagu oli vallavalitsuse arvates võimalik täita korralduses nr. 514 toodud nõue Pringi külas asuva AS-ile X kuuluva lagunenud ja kasutusest väljalangenud aiandikompleksi kordategemiseks. Samuti MRS § 6 lg. 31 kohaselt teeb omanik ajutised hooned või rajatised ning lagunenud ja kasutusest välja langenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavad ehitised korda või kõrvaldab need kohaliku omavalitsuse poolt määratud tähtajaks. Seega paneb nimetatud säte kohustuse hoonete kordategemiseks või kõrvaldamiseks omanikule, mitte kohalikule omavalitsusele. Aili Maasik Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.