Obsah (4)

§ 26§ 93§ 31§ 92

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2005.a. Tallinn Haldusasja number 3-1842/2004 Haldusasi X OÜ kaebus haldustoimin

§ 26lg 1 p. 3). 2. Jätta kaebus rahuldamata taotluste osas tühistada hanke „Reisijate avalik liinivedu Tallinn-Aegna

Tallinn laevaliinil ajavahemikul 01.07.2004 - 12.09.2004“ võitja kinnitamise otsus ja tuvastada AS-ga Y hanke „Reisijate avalik liinivedu Tallinn-Aegna-Tallinn laevaliinil ajavahemikul 01.07.2004 - 12.08.2004“ tulemusel sõlmitud lepingu tühisus (

§ 26lg.1 p.6).

Edasikaebamise kord 3. Mõista vastustajalt välja kaebaja kantud kohtukulud summas 6446.60 krooni. (

§ 93lõike 3).

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 11.04.2005 arvates esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse saab esitada üksnes teate esitanud isik (

§ 311 lg 1, 4 ja 5).

ASJAOLUD

1. 25.06.2004 kuulutas Tallinna Linnavalitsuse Transpordi- ja Keskkonnaamet välja hanke „Reisijate avalik liinivedu Tallinn-Aegna-Tallinn laevaliinil ajavahemikul 01.07.2004 12.09.2004“ (edaspidi hange, tlk. 8-15). Pakkumise kutse dokumentide punkti 10.
2. kohaselt oli pakkumise esitamise tähtaeg 29.06.2004 kl 16.
4. Tallinna Transpordi- ja Keskkonnaameti 29.06.2004 pakkumise kvalifitseerimise, pakkumise vastavaks tunnistamise ja pakkumise edukaks tunnistamise protokolli (tlk. 33) järgi laekus väljasaadetud kolmele pakkumise kutsele üks pakkumine, mille esitas AS Y (tlk. 35). Protokolli kohaselt esitas AS Y kõik kvalifikatsiooni kontrollimiseks nõutud dokumendid ning kvalifikatsioon vastas pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele. Pakkuja AS Y poolt esitatud pakkumine vastas kutse dokumentides esitatud tingimustele nii sisuliselt kui majanduslikult. Protokollis tehti Tallinna Transpordi- ja Keskkonnaameti juhatajale ettepanekud tunnistada pakkuja AS Y kvalifitseerimistingimustele vastavaks, tema pakkumine vastavaks nii sisuliselt kui majanduslikult, tunnistada AS Y poolt esitatud vastavaks tunnistatud pakkumine edukaks ning sõlmida leping pakkumises esitatud tingimustel.
5. 01.07.2004 sõlmiti laevaliini avaliku teenindamise leping Tallinna Transpordi-ja Keskkonnaameti ning AS Y vahel (tlk. 52-55) kehtivusajaga 01.07.2004 kuni 12.09.
6. KAEBUSE SISU JA TAOTLUS Kaebuse esitaja on esitanud järgmised taotlused:
7. Tuvastada pakkumismenetluse algatamisest kaebuse esitaja ebamõistlikult lühikese tähtaja jooksul teavitamise kui haldustoimingu õigusvastasus;
8. Tühistada hanke „Reisijate avalik liinivedu Tallinn-Aegna-Tallinn ajavahemikul 01.07.2004 - 12.09.2004“ võitja kinnitamise otsus; laevaliinil
9. Tuvastada AS-ga Y hanke „Reisijate avalik liinivedu Tallinn-Aegna-Tallinn laevaliinil ajavahemikul 01.07.2004 - 12.08.2004“ tulemusel sõlmitud lepingu (edaspidi ka vaidlustatav leping) tühisus (tl.28);
10. Jätta kaebuse esitaja kohtukulud Tallinna Linnavalitsuse kanda. Kaebuse kohaselt seisneb kaebuse esitaja põhjendatud huvi kaevatava toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks preventiivses eesmärgis vältida analoogseid kaebuse esitaja õiguste rikkumisi tulevikus ning võimaliku kahju hüvitamise nõude aluseks olevate asjaolude tuvastamises. Tallinn-Aegna-Tallinn laevaliini opereerimine on kaebuse esitaja põhitegevusalaks, millega soovitakse jätkata ka tulevikus. Hankemenetluse läbiviimine tulevikus samal viisil tooks kaasa kaebuse esitaja subjektiivsete õiguste rikkumise kordumise. Hankemenetluses osalemise võimalusest ja seega ka avaliku liiniveo teenindamise lepingu sõlmimise võimalusest ilmajäämine võib oluliselt kahjustada kaebuse esitaja majandustegevust ning seada ta halvemasse konkurentsiolukorda võrreldes õigusvastaselt eelistatud pakkujaga. Kaebuse esitaja kaalub õigusvastase haldustoiminguga tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamist. Kahju hüvitamise nõude rahuldamise üheks vältimatuks eelduseks on, et kahju on tekitatud õigusvastase haldustoiminguga. Käesoleval juhul võib kaebuse esitaja kahju väljenduda saamata jäänud tulus reisijate võimliku vähenemise tõttu. 2 Kaebaja põhjendab oma taotlusi alljärgnevalt:
11. Taotlus tuvastada pakkumismenetluse algatamisest kaebuse esitaja ebamõistlikult lühikese tähtaja jooksul teavitamise kui haldustoimingu õigusvastasus. Pakkumise kutse dokumendid edastas Tallinna Linnavalitsuse esindaja Eero Aarniste kaebuse esitaja üldmeilile (xxxx@xxxxxx.ee) 29.06.2004 kell 13.46 s.t. kaks tundi enne pakkumise esitamise tähtaega. Niivõrd ebamõistlikult lühikese aja jooksul ei olnud kaebuse esitajal võimalik pakkumist esitada. Vastustaja esindajate suulistest selgitustest ja meedia vahendusel on kaebuse esitaja saanud teada, et nimetatud pakkumise võitjaks kinnitati AS Y ning viimasega on sõlmitud ka avaliku liiniveo teenindamise leping. Kaebuse esitaja opereerib alates
12. aasta suvest laevaliini marsruudil Tallinn-AegnaNaissaar-Tallinn 146-kohalise mootorlaevaga Monica. Kaebuse esitaja vastab pakkumise kutse dokumentides toodud tingimustele ning oleks soovinud hankes osaleda, kui talle oleks antud reaalne võimalus (s.t. mõistlik tähtaeg) omapoolse pakkumise esitamiseks. Riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 2 lg 8 sätestab, et riigihangete suhtes, mille hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on väiksem kui RHS § 2 lõikes 7 sätestatud piirmäärad, peab ostja järgima riigihangete teostamise head tava, tagama kasutatavate rahaliste vahendite kõige ratsionaalsema ja säästlikuma kasutamise ning pakkujate paljususe korral pidama pakkumiste osas läbirääkimisi võimaluse korral vähemalt kolme pakkujaga. Lisaks peab ostja järgima haldusmenetluse seaduses (edaspidi HMS) sätestatud haldusmenetluse üldpõhimõtteid, s.h. võrdse kohtlemise põhimõtet. RHS § 2 lõike 8 eesmärgiks on lisaks avalikule huvile kaitsta ka ettevõtja huvi osaleda hankemenetluses võrdsetel alustel teiste isikutega ning huvi, et ostja ei looks pakkumismenetluses põhjendamatuid konkurentsieeliseid. Lähtudes eeltoodust tuleb RHS § 2 lõiget 8 tõlgendada viisil, et ta loob põhjendatult ja isiklikult huvitatud ettevõtjale subjektiive õiguse nõuda ostjalt pakkumismenetluse läbiviimist kõiki teadaolevaid huvitatud isikuid võrdselt koheldes. Pakkumise kutse kaebuse esitajale õigeaegselt esitamata jätmisega ja seeläbi pakkujate võrdse kohtlemise kohustuse rikkumisega on Tallinna Linnavalitsus loonud AS-le Y põhjendamatu konkurentsieelise, mis riivab kaebuse esitaja Põhiseaduse § 31 lõikes 1 sätestatud ettevõtlusvabadust. Tallinna Linnavalitsus on põhjendamatult eelistanud ühte pakkujat (AS-i Y) teisele talle teadaolevale võimalikule pakkujale (kaebuse esitaja). Tallinna Linnavalitsus oli teadlik, et kaebuse esitaja opereerib laevaliini samal marsruudil, millele korraldati avaliku liiniveo teenindamise lepingu sõlmimise konkurss. Nimetatud asjaolu tõendab kaebuse esitaja e-posti teel teavitamine 2 tundi enne pakkumise esitamise tähtaja lõppu. Kaebuse esitaja leiab, et kui ostjale on teada isik, kellel on selgelt äratuntav huvi pakkumises osalemise vastu, on ostja kohustatud teavitama nimetatud isikut RHS § 2 lõikes 8 sätestatud menetluse algatamisest mõistliku tähtaja jooksul enne pakkumise tähtaja lõppu. Nimetatud kohustus on kooskõlas RHS § 2 lõikes 8 sätestatud hea tava järgimise nõudega ning kooskõlas menetlusosaliste ja huvitatud isikute haldusmenetlusse kaasamise põhimõttega. Kaevatav toiming on õigusvastane, kuna rikub kaebuse esitaja subjektiivset õigust olla riigihanke menetlusse kaasatud olukorras, kus ostjal on teada tema selgelt äratuntav huvi nimetatud pakkumises osalemise vastu ning õigust võrdsele kohtlemisele. Kaebaja esitas kohtuistungil hüpoteesi, mille kohaselt pakkumise võitnud AS Y võis olla pakkumisest ja selle tingimustest teadlik juba enne 25.06.2004.a., kui Tallinna Linnavalitsus saatis faksiga pakkumise kutse dokumendid. Kaebaja väidete kohaselt soetas AS Y omale 3 enne pakkumise avalikustamist Aegna-Tallinn-Aegna liinil opereerimiseks sobiva laeva, millele pandi nimeks „Aegna“. Kaebaja andmete kohaselt registreeriti see laev laevakinnistusraamatus 30.06.2004.a. Seega esitati vastav avaldus laevakinnistusraamatule suure tõenäosusega enne pakkumise väljakuulutamist 25.06.2004.a.
13. Taotlus tühistada hanke „Reisijate avalik liinivedu Tallinn-Aegna-Tallinn laevaliinil ajavahemikul 01.07.2004 - 12.09.2004“ võitja kinnitamise otsus. Kaevatav otsus on õigusvastane ja rikub kaebuse esitaja Põhiseaduse §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust põhjendamatute konkurentsieeliste loomise teel AS-le Y, samuti õigust võrdsele kohtlemisele ja õigust haldusmenetluse õiguspärasele läbiviimisele, mis omakorda tõi kaasa õigusvastase otsuse vastuvõtmise.
14. Tallinna Transpordi- ja Keskkonnaameti ning AS Y vahel sõlmitud laevaliini avaliku teenindamise lepingu tühisuse tuvastamise nõue Kaevatav otsus ei ole lahutatav avaliku liiniveo teenindamise kokkuleppest, sest kaevatav otsus kujutab endast ühe poole tahteavaldust kokkuleppe sõlmimiseks. Seega tuleb kaevatava otsuse tühistamisel kontrollida ka AS-ga Y sõlmitud avaliku liiniveo teenindamise lepingu kehtivust. Halduskohtul on volitus tuvastada haldusaktiga seotud lepingu tühisus

§ 26lg 1 punkti 1 alusel (RKHKO nr 3-3-1-15-01 p 36). Tsiviilseadustiku üldosa seadus (edaspidi Ts

ÜS) § 87 sätestab, et seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Riigihangete õigusliku regulatsiooni peamiseks eesmärgiks vältida põhjendamatute konkurentsieeliste loomist pakkumismenetluses. Nimetatud eesmärki kannab ka RHS § 2 lõikes 8 sätestatud hea tava järgimise nõue. Kuigi seaduses ei ole expressis verbis kehtestatud õigusvastase pakkumismenetluse tulemusena lepingu sõlmimise keeldu, tuleb asuda seisukohale, et nimetatud tehing on tühine vastuolu tõttu RHS mõttest tuleneva põhjendamatute konkurentsieeliste andmise keeluga. Tehingu kehtimajäämine looks olukorra, kus õigusvastase konkurentsieelise loomise teel sõlmitud lepingut ei ole kahjustatud isikul võimalik reaalselt vaidlustada. Selline olukord ei saa olla kooskõlas efektiivse õiguskaitse põhimõttega, sest kahjustatud isiku huvide rikkumine kestaks lepingu kehtimajäämisel edasi. Kaebuse esitajal puudub võimalus AS-ga Y sõlmitud lepingu vaidlustamiseks tsiviilkohtus, kuna kaebuse esitaja ei ole nimetatud lepingu pooleks. Samas ei ole nimetatud leping lahutatav kaebuse esitaja õigusi rikkuvast pakkumismenetluse võitja kinnitamise otsusest. Seega on kaebuse esitaja jaoks ainus reaalne võimalus oma õiguste kaitseks taotleda halduskohtult tema õigusi rikkuva ning seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva lepingu tühisuse tuvastamist. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja palub jätta X OÜ kaebuse rahuldamata. 25.06.2004 kuulutas Tallinna Transpordi-ja Keskkonnaamet välja hanke „Reisijate avalik liinivedu Tallinn-Aegna-Tallinn laevaliinil ajavahemikul 01.07.2004-12.09.2004“. Samal kuupäeval saatis Tallinna Transpordi-ja Keskkonnaameti esindaja faksiga pakkumise kutse dokumendid kahele pakkujale (Y ja X OÜ). Kohtule on esitatud faksi saateraport, mis näitab seda, et faksid on saadetud Y ja X OÜ faksinumbritele, mis saadi krediidiinfost. Pakkumise kutse dokumendid saadeti kolme minutilise vahega. Seega on väär väide, et kaebuse esitajale esitati pakkumise kutse dokumendid ebamõistlikult lühikese tähtaja jooksul. Riigihangete seadus ei ole lihtmenetluse korral ette näinud tähtaegu, mis tähendab seda, et 4 ostja võib ise otsustada kaalutlusõiguse alusel, milline tähtaeg määrata. Lähtuti pakkujate võrdse kohtlemise printsiibist ning saadeti kolmele pakkujale ühel ja samal päeval.Ühele pakkujale (FIE) viidi pakkumiskutse allkirja vastu kohale, kuna nimetatud isikul puudus faks. Kontaktandmed saadi krediidiinfost tasuta firmapäringut kasutades. 29.06.2004 saatis Eero Aarniste X OÜ palvel pakkumise kutse dokumendid X posti teel, kuigi faksi teel olid need saadetud juba 25.06.

1. OÜ-le ka e- Tulenevalt sellest, et tegemist oli teenuse tellimisega alla 300 000 krooni, ei pea lähtuma RHS-s sätestatud korrast, kuid tulenevalt § 2 lg 8 peab ostja järgima riigihangete teostamise head tava, tagama kasutatavate rahaliste vahendite kõige ratsionaalsema ja säästlikuma kasutamise ning pakkujate paljususe korral pidama pakkumiste osas läbirääkimisi võimaluse korral vähemalt kolme pakkujaga. Tallinna Transpordi- ja Keskkonnaamet on lähtunud RHS §- s 2 lg 8 sätestatust ning on saatnud pakkumise kutse dokumendid kolmele pakkujale. Kaebuse esitaja on viidanud sellele, et ostja ei olnud avaldanud üldsusele kättesaadaval viisil pakkumise teadet. Riigihangete seadus ei kohusta avaldama pakkumise teadet üldsusele kättesaadaval viisil. Riigihangete seadus sätestab vaid selle, et lihtsustatud pakkumismenetluse korral ja pakkujate paljususe korral tuleb pidada pakkumiste osas läbirääkimisi võimaluse korral vähemalt kolme pakkujaga. Tulenevalt sellest, et 29.06.2004 kell 16.00 oli pakkumiste esitamise tähtaeg ning saabunud oli vaid AS Y pakkumine, koostati protokoll. Tallinna Transpordi- ja Keskkonnaameti 29.06.2004 pakkumise kvalifitseerimise, pakkumise vastavaks tunnistamise ja pakkumise edukaks tunnistamise protokolli järgi laekus väljasaadetud kolmele pakkumise kutsele üks pakkumine, mille esitas AS Y. AS Y esitas tähtaegselt kõik kvalifikatsiooni kontrollimiseks nõutud dokumendid ning kvalifikatsioon vastas pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele nii sisuliselt kui majanduslikult. Hange viidi läbi seaduslikult. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) 61 lõikele 2 kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. 01.07.2004 sõlmiti laevaliini avaliku teenindamise leping Tallinna Transpordi- ja Keskkonnaameti ning AS Y vahel, mille järgi lepingu kehtivusajaks oli 01.07.2004 kuni 12.09.
2. Käesolevaks hetkeks on leping lõppenud ning lepingupooled on täitnud oma lepingust tulenevad kohustused. Seega on oma kehtivuse kaotanud ka protokoll, millega tunnistati Laevakompanii pakkumine parimaks ja mille alusel sõlmiti leping. Järelikult ei saa need kaebaja õigusi rikkuda ja kaebaja ei saa nõuda kehtivuse kaotanud haldusakti tühistamist (tlk.88-89). Lähtudes sellest, et kaebuse esitaja ei esitanud hankes osalemiseks oma pakkumist, siis ei ole tema õigusi hankemenetluses kuidagi rikutud. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT Kolmas isik ei nõustu kaebaja taotlustega ja palub jätta kaebuse rahuldamata. AS-le Y saabusid pakkumise kutse dokumendid faksi teel 25.06.
3. Pakkumises osalemise tähtajaks oli 29.06.
4. Selleks ajaks kolmas isik oma pakkumise ka tegi. Kolmas isik leidis, et aega pakkumise tegemiseks oli piisavalt, mistõttu peab kaebaja väiteid, et pakkumise tegemiseks antud aeg oli ebamõistlikult lühike, põhjendamatuteks. Laev, millega kavatseti hakata hanget teostama, omandati 2004.aaasta juuni keskel või teises pooles. Laeva omanikuks sai AS Z, mis on AS-iga Y seotud äriühing. AS-l Y on sõlmitud laeva kasutamiseks kasutusleping. Laev on 95-kohaline. Laevale pandi nimi selle registrisse 5 arvele võtmisel Eestis. Registreerimine toimus juuni lõpus. Hanke teostamiseks oli vaja vähemalt 75-kohalist laeva. Ilma lepinguta laeva kasutamise kohta ei oleks kolmandal isikul olnud võimalik hankes üldse osaleda. AS Y on väga aktiivne ettevõte. Juhul, kui Aegna liini hanget ei oleks võidetud, oleks leitud laevale muu rakendus. Näiteks sõideti suvel ka kruiise Pärnus. Laevad muretsetakse majandustegevuseks. Hetkel seisab kõnealune laev talvekorteris, talvel jääga ta sõita ei tohi. Enne faksi saamist 25.06.2004 AS Y hankest teadlik ei olnud. Pakkumise valmistas ette finantsosakond. Leping AS-i Y ja Tallina linnavalituse vahel sõlmiti 01.07.
5. KOHTU PÕHJENDUSED RHS § 2 lg 8 sätestab, et riigihangete suhtes, mille hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on väiksem kui RHS § 2 lõikes 7 sätestatud piirmäärad, peab ostja järgima riigihangete teostamise head tava, tagama kasutatavate rahaliste vahendite kõige ratsionaalsema ja säästlikuma kasutamise ning pakkujate paljususe korral pidama pakkumiste osas läbirääkimisi võimaluse korral vähemalt kolme pakkujaga. Vastustaja on kirjalikus seletuses märkinud, et riigihangete suhtes, mille hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on väiksem kui RHS § 2 lõikes 7 sätestatud piirmäärad, ei näe RHS ette pakkumise tegemiseks minimaalset aega. Kohus nõustub nimetatud argumendiga. Samas on tellija kohustatud viima ka sellise pakkumise läbi kooskõlas riigihangete teostamise hea tavaga ja tagama kasutatavate rahaliste vahendite kõige ratsionaalsema ja säästlikuma kasutamise. Seega tuleb pakkujatele tagada piisav aeg pakkumiste ettevalmistamiseks. Tallinna Linnavalitsuse Transpordi- ja Keskkonnaamet kuulutas välja hanke „Reisijate avalik liinivedu Tallinn-Aegna-Tallinn laevaliinil ajavahemikul 01.07.2004 -12.09.2004“ 25.06.2004 (mis oli reede). Pakkumise kutse punkti 10.
6. kohaselt oli pakkumise esitamise tähtaeg 29.06.2004 (mis oli teisipäev) kell 16.
7. RHS § 40 näeb ette pakkumise ja pakkumismenetluses osalemise taotluse esitamise tähtajad. Ükski nimetatud tähtaegadest ei ole lühem kui 14 päeva. Kohus leiab, et ehkki RHS § 40 ei kohaldu otse RHS § 2 lõikes 7 sätestatud piirmääradest väiksemateks jäävatele hangetele, tulnuks analoogia korras siiski lähtuda RHS §-s 40 sätestatud miinimumtähtajast, milleks on 14 päeva. Kohus leiab, et nimetatud tähtaeg on igati mõistlik ja sellest lühema tähtaja andmise korral ei tarvitse hange tagada kasutatavate rahaliste vahendite kõige ratsionaalsemat ja säästlikumat kasutamist. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul pakkumise kutsega antud pakkumise esitamiseks ebareaalselt lühike tähtaeg, seda eriti arvestades reaalseid tingimusi: 25.06.2004.a., millal pakkumise kutse pärastlõunal pakkujatele edastati, oli reedene päev pärast kahte järjestikust riigipüha päeva- 23 ja 24 juunit. Pakkumise esitamise tähtpäevaks antud 29.06.2004.a. oli teisipäev, seega anti pakkumiste esitamiseks sisuliselt aega vaid 2 tööpäeva. Ei saa jätta märkimata ka asjaolu, et vastustaja oleks võinud ette näha, et kui reedesele päevale eelneb kaks järjestikust riigipüha päeva, on suur tõenäosus, et äriühingud on sellisel päeval suletud või on paljud töötajad võtnud välja puhkusepäeva. Kõik see vähendas veelgi pakkumise kutsest õigeaegselt teadasaamise võimalusi ja aega pakkumiste koostamiseks. Eeltoodut arvestades on vastustaja kohtu hinnangul valinud pakkumise kutse väljastamiseks ebamõistliku aja - kahe riigipüha päeva järel ja kahe puhkepäeva ees. Kohtu hinnangul on sellistes tingimustes tehtud pakkumise kutse puhul isegi üllatav, et üks pakkumise kutse adressaat – AS Y – pakkumise õigeaegselt esitada jõudis. Kohus leiab pakkumise kutse väljastamiseks ebamõistliku aja valimine ning pakkumise kutses pakkumise esitamiseks ebareaalselt lühike tähtaja määramine on vastuolus riigihanke hea tavaga. Samuti leiab 6 kohus, et ebamõistlikult lühikese tähtaja jooksul läbi viidud hange ei pruugi tagada kasutatavate rahaliste vahendite kõige ratsionaalsemat ja säästlikumat kasutamist ning võib seetõttu olla vastuolus riigihangete teostamise ühe kõige olulisema põhimõttega. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud hanget vahetult läbiviinud Tallinna Transpordi- ja Keskkonnaameti (edaspidi TTKA) juhataja Eero Aarniste ütluste kohaselt (tlk.84-85) saadi informatsioon selle kohta, kellele pakkumise kutseid saata, Veeteede Ametist. Pakkumise kutsed saadeti kolmele isikule AS-le Y, OÜ-le X ja ühele füüsilisest isikust ettevõtjale. E.Aarniste saatis pakkumise kutse AS-le Y ja OÜ-le X faksi teel. Adressaatide andmed võeti krediidiinfost, lisaks kontrolliti elektroonilisest Eesti Ettevõtjate väljaandest. Andmed mõlemas kattusid, kahtlusi nende õigsuses ei olnud. Faksid saadeti 25.06.2004.a. kella 14.00 ja 15.00 vahel. Faksi kohalejõudmist eraldi ei kontrollitud, kuna E.Aarniste pidas piisavaks faksi saateraportit, mis näitas, et faks on läbi läinud. Vastustaja on kohtule esitanud tasuta firmapäringud (tlk.47-49) ja fakside saatmist kinnitava saateraporti (tlk.46). Eeltoodut arvestades ei leidnud kohtus tõendamist pakkumise kutsete saatmisega võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine: nii kaebajale kui kolmandale isikule edastati pakkumise kutse samal kuupäeval mõne minutise vahega ühest ja samas allikast saadud faksinumbritele. Seega ei saa kohus väita, et vastustaja oleks loonud pakkumise kutsete saatmisega kolmandale isikule põhjendamatuid konkurentsieeliseid kaebaja ees. Samas on Riigikohtu tsiviilkolleegium oma 06.01.2005 määruses nr. 3-2-1-155-04 asunud seisukohale, et faksi saateraport ei tõenda dokumentide kättesaamist. Tsiviilkolleegium leidis: ”…..edastamiseks kasutatavad sidevahendid võivad olla defektsed, näiteks ei pruugi faksi korral saatmiskinnitus iseenesest tähendada, et adressaat faksi (loetavalt) kätte sai. /…/ Sidevahendi abil dokumendi vastuvõtja ei pruugi olla sama isik, kellele on dokument adresseeritud, ning tal ei ole kohustust dokumenti õigele adressaadile edasi anda“. (p. 21). Käesolevas haldusasjas selguski kohtuistungil, et vastustaja saatis OÜ-le X pakkumise kutse tegelikult faksi numbrile, mis ei ole OÜ-le X kasutuses (tl.80, 84 pöördel ja 85 pöördel). Kaebuse esitaja esindajad kinnitasid kohtuistungil, et kaebaja ei ole faksi kätte saanud (tlk.80, 85 pöördel). Kaebaja lepinguline esindaja seletas kohtuistungil, et kaebajale oli teada, et Tallinna Linn kavatseb eraldada raha riigihanke korraldamiseks reisijate liiniveoks Tallinn-Aegna-Tallinn laevaliinil (tl.80). Kaebaja juhatuse liige A. G. seletuse kohaselt võttis ta Tallinna Linnavalitsuse erinevate ametnikega, sealhulgas abilinnapea Kaia Jäppineniga, suve algusest saadik korduvalt ühendust, et teada saada, kas linn raha eraldab ning talle lubati teada anda, kui see toimub. Nädala alguses soovitati tal helistada transpordiametisse (tl.80). 29.juunil 2004 helistas kaebaja juhatuse liige A.G. transpordiametisse E.Aarnistele, kes teatas, et on saatnud faksile pakkumise kutse. A.G. teatas E.Aarnistele, et pole faksi saanud ning E.Aarniste lubas saata pakkumise kutse emailile. Siis selguski, et pakkumise tegemiseks oli jäänud kaks tundi (tl.85 pöördel-86). Kohus leiab, et olukorras, kus pakkumiste esitamiseks oleks antud mõistlik aeg, puudunuks ka vajadus pakkumise kutsete edastamiseks viisil, mis ei võimalda üheselt tuvastada, kas adressaat pakkumise kutse kätte sai. Käesoleval juhul puuduvad tõendid, mis usaldusväärselt tõendaksid, et kaebuse esitaja on pakkumise kutse kätte saanud varem kui 29.juunil 2004 kell 13.
8. Kohus nõustub kaebajaga, et kaks tundi on ebapiisav aeg pakkumise esitamiseks. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et vastustaja poolt pakkumise kutsete edastamine viisil, mille tulemusena kaebaja sai riigihanke väljakuulutamisest teada alles kaks tundi enne pakkumiste esitamise aega, on õigusvastane. Vastustaja selline tegevus tõi kaasa pakkumise esitamise võimatuse kaebuse esitaja poolt ning sellega on vastustaja rikkunud 7 kaebuse esitaja subjektiivset õigust osaleda riigihanke menetluses. Eeltoodut arvestades tuleb kaebus selles osas rahuldada ja tunnistada pakkumismenetluse algatamisest kaebuse esitaja ebamõistlikult lühikese tähtaja jooksul teavitamise toiming õigusvastaseks. Samas nõustub kohus vastustajaga selles, et lähtudes sellest, et kaebuse esitaja ei esitanud hankes osalemiseks oma pakkumist, ei ole tema õigusi alates pakkumiste esitamisest hankemenetluse edasistes etappides rikutud. RHS § 43 kohaselt kontrollib ostja esitatud pakkumiste vastavust pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tunnistatakse pakkumine vastavaks, kui see on kooskõlas kõikide pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustega. Seega, kuna kaebaja oma pakkumist ei esitanud, puudub alus hanke „Reisijate avalik liinivedu Tallinn-Aegna-Tallinn laevaliinil ajavahemikul 01.07.2004 - 12.09.2004“ võitja kinnitamise otsuse tühistamiseks ning Tallinna Transpordi-ja Keskkonnaameti ning AS Y vahel 01.07.2004 sõlmitud laevaliini avaliku teenindamise lepingu, kehtivusajaga 01.07.2004 kuni 12.09.2004 (tlk. 52-55) tühisuse tuvastamiseks ning kaebus tuleb selles osas jätta rahuldamata. Vastavalt

§ 92

lõikele 1 kannab kohtukulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti.

§ 93

lõike 1 kohaselt mõistetakse poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, välja tema poolt kantud kohtukulud.

§ 93

lõike 3 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.

§ 93

lõike 7 kohaselt esitatakse kohtukulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Kaebaja on esitanud kohtule järgmised kuludokumendid: kaebaja poolt OÜ-le Kadrioru Õigusbüroo 25.08.2004 tasutud arve summas 11 800 krooni (tlk. 71), mille aluseks on 12.08.2004 OÜ Kadrioru Õigusbüroo poolt väljastatud arve nr. 230 (tlk. 74); kaebaja poolt OÜ-le Kadrioru Õigusbüroo 19.10.2004.a. tasutud arve summas 3040 krooni (tlk. 70), mille aluseks on 15.10.2004.a. OÜ Kadrioru Õigusbüroo poolt väljastatud arve nr. 275 (tlk. 73); OÜ Kadrioru Õigusbüroo poolt 16.10.2004.a. väljastatud arve nr. 62 (tlk. 72) summas 4500 krooni, millel on märge „tasutud sularahas“. Kohus märgib, et ilmselt on väljastatud arvel kuupäev „16.10.2004.a.“ märgitud ekslikult, mida kinnitab nii arve number (15.10.2004.a. OÜ Kadrioru Õigusbüroo poolt väljastatud arve nr. on 275) ja asjaolu, et kaebaja esindaja kinnitas pärast 16.03.2005.a. kohtuistungil tehtud vaheaega, et OÜ Kadrioru Õigusbüroo korrigeeris kohtuistungi pikkust arvestades viimast arvet õigusabikulude kohta, mille kaebaja tasus sealsamas sularahas. Kohus peab tõenäoliseks, et arve väljastamise kuupäevaks on kohtuistungi toimumisele eelnev päev 15.03.2005.a., mida kinnitab ka kaebaja esindaja seletus kohtuistungil (tlk.86). Kokku on seega tõendatud kaebaja poolt õigusabile tehtud kulutused summas 19 340 krooni. Kaebaja esitas käesolevas haldusasjas kolm taotlus, millest kohus rahuldas ühe taotluse. Seega kuulub kaebajale välja mõistmisele proportsionaalselt 1/3 nõutud kohtukuludest, s.o. 6446.60 krooni. Aili Maasik Kohtunik 8