← Eesti

3-03-36/4

Obsah (5)§ 9§ 7§ 6§ 2§ 221

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 4. mai 2006, Tallinn Haldusasja numbe

) § 9 lg 1 ja § 22 lg 1 alusel ostueesõigusega 3841 m2 maad Viimsi vallas Randvere külas *. 3-03-36 15.10.1999 koostati piiriprotokoll * katastriüksuse piiride kättenäitamise kohta, millele kirjutasid alla maaomandi taotleja D. T. ja Viimsi valla maa-ameti juhataja. 02.07.2003 kinkis D. T. kinnistu oma tütrele C. T..

  1. E. M. esitas kohtule kaebuse Viimsi Vallavalitsuse 01.12.1998 korralduse nr 3326 tühistamiseks ja 15.10.1999 toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks.
  2. Tallinna Halduskohtu 04.03.2005 otsusega rahuldati kaebus osaliselt ja vallavalitsuse 15.10.1999 toiming katastriüksuse * piiride kättenäitamisel tunnistati õigusvastaseks. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised: a) Vaidlustatud korraldus võib rikkuda kaebuse esitaja õigusi, sest temale kuulub 1/12 maa tagastamise nõudeõigus. Kui D. T. oleks erastatud 1200 m2 maad, oleks kaebajale tagastatav maatükk 220,08 m2 suurem. b) Vaidlustatud korralduse preambulis on maareformi seaduse (

) muudatusi sisaldavate Riigi Teatajate loetelus ära toodud ka

  1. aasta nr 25 art 366 ja nr 27 art
  2. Seega oli võimalik korraldus koostada alles 27.03.1999, mil jõustusid 17.03.1999 ilmunud RT nr 27 artiklis 390 toodud maareformi seaduse muudatused. Vallavalitsuse 29.10.1999 avalduses Riigi Maa-ameti Harju Maakatastrile, milles palutakse registreerida Eesti Vabariigi nimele erastatav maaüksus *, on erastamise alusena märgitud vallavalitsuse 19.10.1999 korraldus nr
  3. Samas on Harju Maakataster maaüksuse registreerimisel võtnud aluseks 01.12.1998 korralduse nr
  4. Sama korraldus on maakatastri moodustamise õigusliku alusena kirjas ka 15.10.1999 koostatud katastriüksuse plaanil. Seega on vaidlustatud korraldus välja antud ajavahemikus 27.03.-15.10.
  5. Järelikult on vale ka korralduse kuupäev. Osundatud puudus on käsitletav vormiveana, mis haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 58 tulenevalt ei saa põhjustada haldusakti tühistamist, kui see rikkumine ei võinud mõjutada asja otsustamist. Haldusmenetluse seadus jõustus küll 01.01.2002, kuid samad põhimõtted kehtisid ka varem. Ka ebaõige viide

§ 9

lg-le 1 (õige oleks viide

§ 7lg-le 1) on vormiviga, mis iseenesest ei põhjusta korralduse tühistamist.

Korralduse õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda

§ 7lg 5 ja § 221 lg 6 sätete 27.03.1999 kehtinud sõnastusest.

c) D. T. kuuluvad õigusvastaselt võõrandatud maal asuvad elamu, laut, saun, kuur ja kaev. Seega ei ole vaidlustatud korraldusega rikutud

§ 6lg 1.

Maa ostueesõigusega erastamine peab toimuma enne maa tagastamist omandireformi õigustatud subjektidele, kuid seejuures ei tohi rikkuda õigustatud subjekti õigusi (

§ 2

). Viimsi Vallavalitsus oleks pidanud õigustatud subjektid kaasama maa erastamise protsessi

§ 7lg-s 1 sätestatud viisil.

Vabariigi Valitsuse 05.02.1993 määrusega nr 36 kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra“ p 52 alap 2 ei tähenda, et vallavalitsus oleks igal juhul kohustatud ehitise omanikule ja õigustatud subjektile kokkuleppe sõlmimiseks aega andma. Põhjusel, et D. T. oli 31.12.1997 esitanud vallavalitsusele avalduse elamumaa ostueesõigusega erastamiseks, polnud vallavalitsusel alust esitada ettepanekuid hoonestusõiguse seadmiseks või elamu võõrandamiseks kaebuse esitajale, vaid oli kohustus määrata D. T. kuuluvate ehitiste teenindamiseks vajalik maa. Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr 267 kinnitatud „Maa ostueesõigusega erastamise korra“ p 13 alap-st 2, p-st 131, p-st 14, p-st 15 peab piiriprotokoll olema koostatud enne maa erastamise korralduse andmist, mitte hiljem. Vaadeldaval juhul ei ole selge, millal vaidlusalune korraldus tegelikult koostatud on, mistõttu ei ole võimalik otsustada, kas sellega on rikutud erastamise korda. Seega on vaidlustatud korralduse puhul tegemist menetlus- ja vormivigadega, mis aga ei vii sisult õige haldusakti tühistamiseni. Kuivõrd D. T. kuuluvad ehitised paiknevad hajutatult, on temale 3841 m2 maa erastamine kooskõlas maakorraldusseaduse (MaaKS) § 5 lg 2 nõuetega. 2

(6)3-03-36 d) Vallavalitsus rikkus erastamise korda, kuna ei esitanud kaebuse esitajale piiride kulgemise ettepanekut ega võimaldanud tal osaleda maastikul tähistatud piiride kättenäitamisel, millega võttis võimaluse esitada E. M. omapoolseid ettepanekuid ja vastuväiteid. Piiriprotokollil peab olema nende isikute nõusolek või allkiri, kes on tunnistatud õigustatud subjektideks mõõdistatava katastriüksusega külgneva ala osas (

§ 2ja § 7 lg 1).

Vallavalitsuse toiming * maastikul tähistatud piiride kättenäitamise kohta 15.10.1999 on õigusvastane. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. E. M. apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus osas, millega kohus jättis tühistamata Viimsi Vallavalitsuse korralduse. Apellatsioonkaebust põhjendatakse järgmiselt:

  1. a)Harju rajooni Pirita sovhoosi õueaiamaa nr * plaani kohaselt kuulusid D. T. surnud abikaasale elumaja, laut, kuur ja saun 1200 m2 suurusel maa-alal. Hooneregistri 22.09.1998 tõendi nr 178 järgi oli D. T. kasutuses 1200 m2 maad, millel asuvad elamu, laut, saun, kuur ja kaev. Suurema maatüki erastamine rikub kaebuse esitaja õigusi maa tagastamisele.
  2. b)Erastamisotsusest ja piiriprotokolli koostamisest kaebuse esitajat ei teavitatud. Juriidiline motivatsioon ei ole korrektne, sest * asub tiheasustusega alal

§ 7lg 4 mõttes.

Kaebuse esitajale ei antud võimalust D. T. kokkuleppe sõlmimiseks, kuigi kohalik omavalitsus peab sellise võimaluse andma. C. T. ei ole maaüksuse heauskne omanik, sest enne kohtusse pöördumist võttis kaebuse esitaja ühendust nii D. T. kui ka C. T. eesmärgiga saavutada kohtuväline kokkulepe. Kinnistu kingiti C. T. kaks kuud pärast kohtusse pöördumist.

  1. c)Ilmselgete võltsimistunnustega haldusaktil ei saa olla õigustloovat tagajärge. Tuginedes HKMS § 5 lg-le 1 ja kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 9 lg-le 1 on ekslik kohtu seisukoht, et menetlus- ja vormivigade puhul haldusakti ei tühistata.
  2. d)15.10.1999 piiriprotokoll maaüksuse * kohta on koostatud pärast erastamise korralduse vastuvõtmist. Piiriprotokolli koostamine 15.10.1999 on õigusvastane toiming, kuna kaebuse esitajale ei esitatud piiride kulgemise ettepanekut ega võimaldatud osaleda maastikul tähistatud piiride kättenäitamisel ja temalt on võetud õigus esitada omapoolseid ettepanekuid ja vastuväiteid. 5. Viimsi Vallavalitsuse vastuses palutakse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja nõustutakse kohtuotsuse põhjendustega. Lisaks märgitakse:
  3. a)Eksitud on vaidlusaluse korralduse dateerimise ja nummerdamisega. Vallavalitsuse korralduste registreerimise žurnaalist nähtub, et 01.12.1998 on vastu võetud korraldus nr 3326 „Maa ostueesõigusega erastamine“. * maaüksuse kohta anti korraldus tõenäoliselt 19.10.1999, sest vallavalitsuse avalduses Riigi Maa-ameti Harju Maakatastrile tuginetakse * puhul just selle kuupäeva korraldusele nr 1891. Väidet tõendavad järgmised dokumendid: D. T. 12.12.1998 avaldus AS-le * katastriüksuse moodustamise kohta; 15.10.1999 koostatud piiriprotokoll (katastriüksus registreeriti Harju Maakatastris 16.10.1999); D. T. 04.03.1999 avaldus Viimsi Vallavolikogu maakomisjonile eluhoonete juurde teenindusmaa määramiseks; Viimsi Vallavalitsuse 02.04.1999 korraldus nr 777, millega on määratud D. T. omandis olevate eluhoonete teenindusmaaks 4100 m2. Korralduse vormistamisel kasutati ilmselt aluspõhjana 01.12.1998 korraldust nr 3326, kuid muutmata on jäänud kuupäev ja number.
  4. b)MRS § 6 lg 2 p 3 järgi ei tagastata maad kas osaliselt või tervikuna, kui maal asuvad teise isiku hooned või rajatised ega lepita kokku hoonestusõiguse seadmises.
  5. c)Kohalik omavalitsus võib määrata tähtaja kokkuleppe sõlmimiseks, kuid see ei ole kohustuslik. Apellant ja teised * suhtes õigustatud subjektideks tunnistatud isikud esitasid 2002. aasta kevadel Viimsi Vallavalitsusele avalduse, milles palusid maa tagastada vastavalt maaplaanile. D. T. kuuluv kinnistu ei asu tagastatava maa peal, 3

(6)3-03-36
  1. d)
  2. e)vaid selle kõrval. E. M. kooskõlastas maaplaani 29.04.2002. Avaldus ja selle juurde kuuluv maaplaan kujutab sisuliselt kokkulepet tagastamisele kuuluva maa jaotamise kohta ja selle kohta, et D. T. eraldatud maaüksus tagastamisele ei kuulu. Pirita sovhoosi õueaiamaa nr 114 plaan koostati 30.01.1971, mistõttu neid andmeid ei saa võtta aluseks, et otsustada maaüksuse * erastamise aegse olukorra üle 1999. aastal. Hooneregistritalituses peetakse arvestust hoonete ja rajatiste üle, mitte aga isiku kasutuses olnud maa ja selle suuruse üle. MRS § 7 lg 5, § 221 lg 6, Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr 144 kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra p-de 1 ja 4, MaaKS § 5 lg 2 nõuetest tulenevalt ja asjaolust, et * maaüksusel asuvad D. T. kuuluvad ehitised ja praktilises kasutuses olnud maatükid paiknevad hajutatult, määrati hoonete teenindusmaaks 4100 m2. Katastriüksuse moodustamisel läbiviidud täpsemate mõõtmiste tulemusel jäi D. T. ostueesõigusega erastatava maa suuruseks 3841 m2. Vallavalitsus võttis * maa ostueesõigusega erastamise korralduse vastu pärast 19.10.1999, seega pärast 15.10.1999 piiriprotokolli koostamist. Piiriprotokoll käsitleb ainult * katastriüksust ja õigusaktidega ei ole kehtestatud nõuet, et piiriprotokollil peab olema nende isikute nõusolek või allkiri, kes on tunnistatud õigustatud subjektideks mõõdistatava katastriüksusega külgneva ala suhtes. Katastrimõõdistamise korra p 32 järgi kirjutavad piiriprotokollile alla maamõõtjad ja õigustatud isik, kelle omandisse moodustatav katastriüksus antakse, ning kohaliku omavalitsuse esindaja. Nende isikute allkirjad on 15.10.1999 maaüksuse * kohta koostatud piiriprotokollil olemas. Sama sätte kohaselt tuleb piiriprotokolli koostamise juurde kutsuda maa tagastamise ja ostueesõigusega erastamise õigustatud subjekt, kui katastriüksus moodustatakse maal, mille osas esitatud tagastamise või ostueesõigusega erastamise avaldus on lahendamata. Kuna piiriprotokoll ei kuulu allkirjastamisele juurdekutsutud isikute poolt, siis on alusetu väita, et nende allkirjade puudumise tõttu on piiriprotokolli koostamine õigusvastane toiming. Piiriprotokolli koostamine on menetlustoiming, mis eelneb maa ostueesõigusega erastamise korralduse kui haldusakti vastuvõtmisele ega saa eraldivõetuna rikkuda kellegi õigusi. Kui menetlustoiming toob kaasa isiku õigusi rikkuva haldusakti andmise, siis kaasneb selle haldusakti õiguspärasuse kontrollimisega ka eelneva menetlustoimingu õiguspärasuse kontrollimine (Riigikohtu 03.05.2004 määrus haldusasjas nr 3-3-1-18-04). 6. Kolmandad isikud D. T. ja C. T. paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata järgmistel põhjustel:
  3. a)Tähtsust ei oma asjaolu, kas maa asub tiheasustuse või hajaasustuse alal, kuna teenindusmaa määramine elamu juurde toimub mõlemal juhul MRS § 221 lg 6 alusel. Teenindusmaa on määratud ehitiste paiknemise järgi ja on kooskõlas teenindusmaa määramise korraga. Erastamise ajal kehtinud MRS § 221 lg 6 kohaselt kuulub elamu juurde kogu elamu omaniku kasutuses olev maa, mis on kasutusele võetud enne omandireformi aluste seaduse jõustumist. Kohalikul omavalitsusel ei ole kohustust anda teenindusmaa määramisel tähtaega kokkuleppeks.
  4. b)Tagastada saab ainult seda maad, mida ei erastata ostueesõigusega teise isiku elamu juurde ja tagastamise saab otsustada alles pärast erastatava maa suuruse ja piiride kindlakstegemist omavalitsuse poolt (MRS § 23). Seega ei ole protseduuriliselt kaebuse esitaja õigusi rikutud.
  5. c)Apellandi poolt täiendavalt esitatud tõendid ei ole asjakohased ja neid asja juurde võtta ei saa. Nimetatud tõendid ei anna alust muuta D. T. määratud ostueesõigusega erastatava maa suurust. Viimsi Vallavalitsuse korraldus on juba täidetud ja seda ei ole enam võimalik tagasi täita. Samuti on vaidlusalune kinnistu vahepeal võõrandatud. 7. Kohtuistungil jäid protsessiosalised kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. 4
(6)3-03-36 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Apellatsioonimenetluses käib vaidlus üksnes maa erastamise korralduse tühistamise aluste olemasolu üle. Halduskohtu otsusega tunnistati erastatud maaüksuse piiride kättenäitamise toiming õigusvastaseks ning selle peale ringkonnakohtule apellatsioonkaebust ei esitatud.
  2. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse muutmiseks. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks halduskohtu otsuse põhjendusi korrata ja vastab üksnes apellatsioonkaebuse väidetele.
  3. Vaidlustatud haldusakti tühistamine eeldab, et haldusakt kehtib, see on õigusvastane ning tühistamist ei välista kolmanda usaldus haldusakti kehtimajäämise suhtes.
  4. Apellandi väitel on haldusakt ilmselgete võltsituse tunnustega, sest ebaõige on haldusakti andmise kuupäev ja number ning seda ei tehtud nõuetekohaselt apellandile teatavaks. Ringkonnakohus apellandiga ei nõustu. Vastustaja selgitas, millise dokumendi põhjal vaidlustatud haldusakt koostati ning, et kuupäev ja number on jäänud korralduses ekslikult muutmata. Ringkonnakohus nõustub nende selgitustega. Korralduse andmisel võib selle kuupäeva ja numbri märkimine jääda viimaseks toiminguks. Seetõttu sellise vea parandamata jätmine ei ole välistatud. Ka asjaolust, et kaebuse esitajale vaidlustatud haldusakti kätte ei toimetatud, ei saa teha järeldust, et haldusakti ei ole
  5. a enne 29.10.1999 Riigi Maa-ameti Harju Maakatastrile avalduse esitamist antud. Ka nimetatud avaldusest nähtub, et * on erastatud pindalaga 3841 m
  6. Halduskohtu seisukoht, et kuupäevas ja numbris esinevate vigade puhul on tegemist vormivigadega, mis ei saa mõjutada asja otsustamist ja seega ei too kaasa haldusakti tühistamist, on õige. HKMS § 5 ei ole erinorm HMS § 58 suhtes.
  7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et maa tagastamise õigustatud subjektile ja hoonete omanikule tähtaja andmine hoonestusõiguse seadmise kokkuleppe saavutamiseks ei olnud kohustuslik. Maa erastati hoonete omanikule ehitise teenindamiseks vajaliku maana erastamisavalduse alusel. Erastamisele kuuluv maa ei kuulu tagastamisele. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p 52 teise lõigu esimese lause kohaselt võib valla- või linnavalitsus kokkulepete sõlmimiseks määrata tähtaja, mis ei või olla lühem kui kaks kuud. Sellest sättest ei nähtu, et tähtaja andmine oleks kohustuslik.
  8. Apellandi väitel ei oleks saanud erastada maad, mis jääb * elamust teisele poole teed (maatükk II), sest seal asuv hoone ei ole laut, mis kuulus D. T. õiguseellasele ja mille D. T. pärimise teel omandas. Kolmas isik D. T. kinnitas kohtuistungil, et elamuga ühendatud hoone on kasutusel laudana, nagu ka teisel pool teed paiknev hoone. B. K. poolt koostatud õueaiamaa nr * plaanilt (koostatud
  9. a) nähtub, et elamu juures paikneb sellega ühendatud kõrvalhoone ning elamuna käsitletakse üksnes hoone ühte osa. Ka ringkonnakohtule esitatud 24.10.1991 Viimsi Vallavalitsuse õiendist nr 1249 nähtub, et lisaks elamule, millega on ühendatud laut, asub Randvere külas Lepamäe talus eraldi saun ja eraldi kuur. Nimetatud tõenditest ei nähtu, et erastatud maatükil teisel pool * asuv laut kuuluks elamu juurde. 5
(6)3-03-36 Ringkonnakohus märgib siiski, et käesolevas asjas ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks vaidlusaluse lauda kuulumine teisele isikule, sh maa tagastamise õigustatud subjektidele. Ka
  1. a plaanist ei nähtu, kes on eraldi asuva lauda omanik. Arvestades vaidlusaluse lauda tegelikku kasutamist D. T. poolt ning tõendite puudumist, mis kinnitaksid lauda kuulumist teise isiku omandisse, leiab ringkonnakohus, et vaidlustatud haldusaktis on põhjendatult asutud seisukohale, et laut kuulub D. T.. Hilisemates plaanides on eraldi asuvat lauta käsitletud D. T. omandis oleva ehitisena, mille juurde maa erastamist kolmas isik taotleb .
  2. Apellandi väitel oleks maa tulnud tagastada senistes piirides, milles maa oli D. T. õiguseellasele kasutusse antud. Ringkonnakohus märgib, et
  3. a plaanist nähtub, et ka kõik elamu juurde kuuluvad kõrvalhooned, sh kuur, ei paiknenud 1200 m2 suurusel maatükil. Nimetatud maatükil ei paiknenud ka eraldi asuv laut. Maa teenindamiseks vajaliku maa määramisel saab varasemast õiguslikul alusel kasutatava maa suurusest kõrvale kalduda.

§ 221

lg 6 kohaselt ehitise teenindamiseks vajalik maa määratakse juhul, kui krunt ei ole kindlaks määratud või kui krundi suuruse ja piiride muutmine on planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt otstarbekas. Käesoleval juhul nähtub krundi piiride ja suuruse muutmise otstarbekus asjaolust, et varem õiguslikul alusel kasutusse antud krunt ei ole piisava suurusega ja piiridega, et võimaldada kuuri ja eraldi asuva lauda teenindamist, samuti asjaolust, et ehitiste omanikud kasutasid tegelikkuses pikka aega maad suuremas ulatuses kui 1200 m

  2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et vaidlustatud korralduses määratud maa suurus ja piirid on õiguspärased, arvestades ehitiste, mille teenindamiseks maa erastati, paiknemist hajutatult.
  3. Eeltoodust tulenevalt on halduskohtu seisukoht, et vaidlustatud korraldus on sisult õiguspärane, põhjendatud. Seetõttu puudub vajadus hinnata, kas korralduse tühistamise välistab maa võõrandamine C. T. kohtumenetluse ajal.
  4. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellandi kohtukulud tema enda kanda. Ringkonnakohus märgib, et HKMS § 93 lg 1 ei võimaldaks ka kaebuse rahuldamise korral õigusnõustaja kulude väljamõistmist, sest õigusabikuludena HKMS § 87 lg 1 kohaselt käsitletakse üksnes asjast esindajana osa võtnud isiku kulusid. Õigusnõustaja ei ole käsitletav esindajana. Oliver Kask Viive Ligi Lauri Madise 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.