KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Kaire Pikamäe ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht
- mai 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-372 Haldusasi G.-M. S. kaebus Tallinna Pirita linnaosa vanema 15.10.2004 korralduse nr 159 tühistamiseks ja Tallinna Pirita linnaosa vanema le ettekirjutuse tegemiseks ** tn *a kinnistu müügiks nõusoleku andmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 08.04.2005 otsus nr 3-2481/2004 Menetluse alus ringkonnakohtus G.-M. S apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
- aprill 2006 Menetlusosalised Kaebaja G.-M. S, seaduslik esindja K. S Vastustaja Tallinna Pirita Linnaosa Valitsus, esindaja Mart Külvi Kolmas isik L. S, esindaja advokaat Mare Lust RESOLUTSIOON Jätta G.-M. S apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
- aprilli 2005 otsus haldusasjas nr 3-2481/2004 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebus peab hiljemalt tähtaja viimasel päeval olema jõudnud kohtusse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- 25.05.2000 kinnistamisotsusega kanti 24.04.2000 R. P ja G.-M. S seadusliku esindaja L. S vahel sõlmitud ostu-müügilepingus sisalduva kinnistamisavalduse alusel Tallinna Linnakohtu 3-04-372 kinnistusjaoskonna kinnistusregistriosasse 11095 kinnistu asukohaga ** * a Tallinnas omanikuna G.-M. S (sünd 24.12.1988). 13.09.2004 Pirita Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale esitatud avalduses palus G.-M. S seaduslik esindaja K. S nõusolekut G.-M. S-le kuuluva kinnistu müügiks perekondlikel põhjustel. Lapse isa lahkus 1,5 aastat tagasi pere juurest ja ei kanna majaga seotud kulutusi, mistõttu ollakse sunnitud kinnistu müüma. Müügist saadud raha läheb G.-M. S arvelduskontole ja selle eest ostetakse tütre nimele ridaelamuboks. Avaldusel on G.-M. S kinnitus, et ta on nõus müügiga ja uue eluaseme ostmisega. Pirita linnaosa vanema 15.10.2004 korra ldusega nr 159 keelduti nõusoleku andmisest K. S. ja L. S alaealise tütre G-M. S kinnistu asukohaga ** * a võõrandamiseks.
- G.-M. S seadusliku esindaja K. S kaebuses paluti tühistada Pirita linnaosa vanema 15.10.2004 korraldus nr 159 ja teha linnaosa va nemale ettekirjutus ** *a kinnistu müügiks nõusoleku andmiseks. 1) Otsus keelduda nõusoleku andmisest G.-M. S- le kuuluva ** * a kinnistu müügiks on õigusvastane, sest keeldumine on vastuolus G.-M. S huvidega. Perekonnaseaduse § 50 lg 2 alusel on K. S- l lapse seadusliku esindajana õigus võtta vastu otsuseid G.-M. S vara puudutavates küsimustes. ** * a kinnistu müük on G.-M. S huvides, sest kinnistul asuva paarismaja osa renoveerimiseks ja pooleli jäänud maja ehituse lõpetamiseks puuduvad vahendid ning hooned lagunevad. Kinnistu müügi küsimus on läbi arutatud G.-M. S-ga, kes oli sellega nõus. Kuna hoonete väärtus aja möödudes langeb, on G.-M. S huvides võõrandada kinnistu ja soetada uus kinnistu, mida tema ja tema ema saavad elamiseks kasutada. Otsuses ega sotsiaalhoolekande komisjoni 11.10.2004 istungi protokollis 14 ei selgitata, miks on G.-M. S huvides kinnistut mitte võõrandada. 2) Otsuse tegemisel ei järgitud haldusmenetluse nõudeid. Linnaosa valitsus kogus tõendeid ühekülgselt ja jättis kogumata asja otsustamisel olulist tähendust omavad tõendid – esindajad ei tundnud huvi kinnistul asuvate hoonete seisukorra kohta. Lapse kinnisvara võõrandamiseks nõusoleku andmisel ei ole eestkosteasutus seotud teise lapsevanema nõusolekuga, kes on loonud endale teise perekonna ja ise kinnistu korrashoiu eest hoolitsema ei pea. Oluline on, et G.-M. S ise soovib kinnistu võõrandamist. 3) Pirita linnaosa vanema otsuse motiivid selguvad linnaosa sotsiaalhoolekande komisjoni 11.10.2004 istungi protokollist 14, mille kohaselt ei ole eestkosteasutus veendunud, et kinnistu võõrandamine ema avalduses toodud põhjustel oleks lapse huvides, ning et oleks tagatud lapse varaliste õiguste kaitse ja garanteeritud vara müügist saadava raha kasutamine lapse huvides. Protokollis põhjendati keeldumist lahkhelidega G.-M. S vanemate vahel seoses lahutusprotsessiga ja asjaoluga, et G.-M. S isa ei ole kinnistu võõrandamisega nõus ning K. S ja G.-M. S ei ela tegelikult aadressil ** * a. Samas ei peetud vajalikuks kuulata ära K. S väiteid L. S väidete osas. K. S kinnitas korduvalt linnaosa valitsuses viibides, et elab tütrega aadressil ** * a.
- Vastustaja kirjalikus vastuses paluti jätta kaebus rahuldamata. Linnaosa sotsiaalhoolekande komisjon menetles taotlust kolmel korral – 13.09.2004 (protokoll nr 12 p 7), 22.09.2004 (protokoll nr 13 p 1) ja 11.11.2004 (protokoll nr 14 p 4). Võõrandamiseks nõusoleku andmisest keeldumise põhjend used on protokollis nr 14 ja korralduse seletuskirjas, mille said lapse mõlemad vanemad. Kuna K. S väidet, et ta soovib lapse vara võõrandada seetõttu, et ei suuda olemasolevat korrastada ega lõpuni ehitada ning otstarbekam on soetada lapse nimele uus ja korras kinnisvara, ei kinnita ükski dokument, ei olnud eeskosteasutus veendunud, et taotletud tehing oleks olnud lapse huvides. Vastustaja soovis atesteeritud kinnisvara hindaja koostatud hindamisakti vara seisukorra ja väärtuse kohta. 2
(6)3-04-372 K. S ei pidanud seda vajalikuks ja kirjutas avalduse pöördele võõrandatava ja ostetava kinnistu ligikaudse hinna - umbes 2 miljonit krooni. Eestkosteasutusele on teada vara asukoht ja väliselt on võimalik aru saada, millises seisundis see on. Kinnistul ** * a asub paarismaja vanem, mittekorrastatud pool ja pooleliolev uus elamu (akendeta majakarp). Kõrval asuval kinnistul ** * asub paarismaja hooldatum pool, mille omanik on K. S õde. Taotluse menetlemise ajal kestis G.-M. S vanemate lahutusprotsess. K. S emotsioonid L. S suhtes olid tugevalt väljenduvad ja eestkosteasutusele jäi mulje, et lapse emal on soov müüa kinnistu ajal, mil lapse teine seaduslik esindaja L. S viibib välismaal (koos G.-M. S-ga). Komisjon leidis, et kodukülastus ei anna infot tegelike olude kohta, sest tihti näidatakse sotsiaaltöötajale seda, mida soovitakse. L. S andmeil on lapse ema elanud ja elab edasi kesklinnas kõigi mugavustega korteris aadressil ** *-*, mille K. S kinkis
- a oma pojale G. E- le. Kinkeleping sisaldab K. S-le eluaegset seeselamise õigust. Samal aadressil elas perekond enne L. S lahkumist pere juurest ja sinna on isa viinud lahus elatud aja jooksul ka tütart. Ostetava vara asukohaks väitis K. S olema Maarjamäe. K. S esitas Arco Vara 16.09.2004 hinnapakkumise T. *-* ridaelamuboksi müügi kohta, mille lõpus on lause “hinnapakkumine ei ole aluseks boksi broneerimiseks”. Eestkosteasutusel ei olnud kindlust, et võõrandamisest saadavat ja tütre arvele kantavat raha tema huvides kasutataks, s.t ostetaks tütre nimele võõrandatava varaga sarnases hinnakategoorias korras kinnistu. Nõusoleku alaealise vara võõrandamiseks saab anda üksnes juhul, kui on tagatud lapse varalised huvid ja õigused. Mõlemad vanemad on kohustatud kandma lapse ja tema vara eest hoolt. G.-M. S saab täisealiseks 2006.aastal ja on siis vaba otsustama, mida teha endale kuuluva kinnistuga. Antud hetkel on laps emotsionaalselt mõjutatud ja ei ole eeskosteasutuse arvates võimeline adekvaatselt olukorda hindama ja oma arvamust veenvalt väljendama. Eeskosteasutusele ei ole kumbki vanem esitanud tõendeid selle kohta, et neil oleksid majanduslikud raskused vara hooldamiseks.
- L. S vaidles kaebusele vastu ja leidis, et lapse ema lähtub oma huvidest. L. S võtab aktiivselt osa lapse kasvatamisest ja tema ülalpidamisest. Kinnistu renoveerimiseks on L. S nõus andma raha, et lapse täisealiseks saamisel oleks tal oma kodu, mille üle ta võib vabalt otsustada. K. S on juba ühe kinnistu võõrandanud oma pojale, et näidata, et tal on ainult üks elukoht, kuid tegelikult elab ta selles korteris edasi. Asjaolu, et lapse emaga on käsil abielulahutus ja ühisvara jagamine, ei tähenda, et L. S ei seisa lapse huvide eest.
- Tallinna Halduskohtu otsusega jäeti kaebus rahuldamata. 1) Pirita linnaosa vanema otsus keelduda tehingu tegemiseks nõusoleku andmisest on kaalutlusõigusel rajanev haldusakt, millele laienevad diskretsiooniotsustele esitatavad nõuded. 2) K. S hinnang ** * a elamu seisundile on toodud korralduse seletuskirjas ja Pirita Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande komisjoni protokollides. Linnaosa valitsus ei ole vastuväiteid esitanud. Kirjaliku seletuse kohaselt olid linnaosa ametnikud teadlikud hoone seisundist välisvaatluse põhjal ega pidanud vajalikuks sellega kohapeal põhjalikumalt tutvuda. Nähtuvalt Pirita Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande komisjoni 11.10.2004 protokollist nr 14 ja korralduse seletuskirjast kui korralduse motivatsiooni sisaldavatest dokumentidest, on otsuse tegemisel hoonete seisundiga arvestatud ja ka kaebaja ei väitnud, et linnaosa valitsus on hinnanud ebaõigesti hoonete seisundit. 3) Vastustaja on poolt- ja vastuargumente kaaludes leidnud, et mõlemad vanemad on kohustatud kandma hoolt oma lapse ja tema vara eest. Kuna vastustajal puudus alus veendumuseks, et soovitud tehing oleks tegelikult lapse huvides, peeti alaealisele suuremate kahjude tekkimise vältimiseks põhjendatuks keelduda kinnistu võõrandamiseks loa andmisest. Vastustaja möönis, et hoonete väärtus võib G.-M. S täisealiseks saamiseni
- aastal mõnevõrra väheneda, kuid leidis samas, et kõrgelthinnatud elamupiirkonnas asuva kinnistu väärtus ei saa nimetamisväärselt väheneda. Ehkki eelviidatud dokumentides ei peatutud 3
(6)3-04-372 pikemalt kinnistu väärtuse võimaliku muutumise küsimustel, ei saa sellest järeldada, et otsuse tegemisel faktiliste asjaoludena nimetatuga G.-M. S huvide kaitsel ei oleks arvestatud. 4) Linnaosa valitsus pidi asjas õige otsuse tegemiseks hindama kõik i asjaolusid kogumis ja vajadusel koguma täiendavaid tõendeid. Kaebaja ei esitanud linnaosa valitsusele tõendeid selle kohta, et müüdava kinnisasja asemele soetatakse G.-M. S nimele teine samaväärne, kuid paremas korras kinnistu. Linnaosa Valitsus keeldus põhjendatult aktsepteerimast sellekohase tõendina Arco Vara 16.09.2004 hinnapakkumist T. *-* ridaelamuboksi kohta. 5) Kuna taotluse kohaselt ei ole tehingu eesmärgiks ainult kinnistu võõrandamine, vaid ka kavatsus osta selle eest korter ridaelamus (boks) G.-M. S nimele, on tegelike elamistingimuste ja kinnistu võõrandamiseks nõusoleku andmine omavahel seotud. Seetõttu on linnaosa valitsus kogunud täiendavalt tõendeid ja kaalunud, kas kinnistut on elamistingimuste parendamiseks vaja võõrandada. Linnaosa valitsus leidis õigesti, et eluaseme vajadus ei saa olla kinnistu müümise argumendiks. K. S- l on õigus elada koos tütrega kesklinnas asuvas korteris ja kui K. S omal soovil on valinud elukohaks ** * a, ei saa samas väita kinnistu müümise vajadust eluaseme saamiseks. 6) Nõusoleku andmisest keeldumist ei ole motiveeritud lahkhelidega G.-M. S vanemate vahel, vaid asja otsus tamisel on arvestatud muuhulgas sellega, kuidas võivad G.-M. S vanemate vahel taotluse esitamise ajaks kujunenud suhted mõjutada K. S soovi kinnistu müügiks ning kas ja kuidas saab vanemate lahutusprotsess, omavaheline läbisaamine ja keskkond, milles alaealine viibib, avaldada mõju tema tahte kujunemisele. Kohtu arvates esitati veenvalt põhjendused selle kohta, miks eestkosteasutus ei saa olla kindel, et G.-M. S oli tahteavalduse väljendamisel vaba mõjutustest. Eestkosteasutusel tekkisid kahtlused lapsega manipuleerimise suhtes, kuid ei tekkinud veendumust, et kahtlused on põhjendamatud. Seetõttu leidis eeskosteasutus õigesti, et G.-M. S nõusolek kinnistu müügiks ei saa olla asjas määrava tähendusega. 7) Asja materjalidest nähtuvalt on G.-M. S ema K. S ja isa L. S kaasatud menetlusse ning neile on tagatud ärakuulamisõigus. Kaebuse väide, nagu oleks Pirita Linnaosa Valitsus jätnud taotluse rahuldamata seetõttu, et L. S ei andnud nõusolekut kinnistu müügiks, on vastuolus sotsiaalhoolekande komisjoni protokollis ja korralduse seletuskirjas toodud põhjendustega. K. S-l on olnud võimalus oma arvamuse esitamiseks, ta on olnud kursis menetlusega, talle on antud võimalus esitada omalt poolt täiendavaid tõendeid ja temale pidi olema arusaadav, milliste asjaolude kohta temalt tõendeid soovitakse. Tulenevalt eeltoodust on põhjendamatu väide korralduse õigusvastasuse kohta. Pirita Linnaosa Valitsus ei ole jätnud K. S esitatud kohtuotsuste ärakirju tähelepanuta, vaid on arvestatud nendega kogumis teiste tõenditega. 8) Vastustaja on kogunud asja õigeks otsustamiseks vajalikud tõendid. Vaidlustatud korraldus vastab vorminõuetele, on proportsionaalne ja kaalutlusvigadeta ning kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Pirita linnaosa vanem on asja otsustamisel seadnud esikohale G.-M. S huvid ja kõiki asjaolusid kaaludes leidnud põhjendatult, et G-M. S huvides ei ole hinnatud elamupiirkonnas asuva kinnistu võõrandamine olukorras, kus puudub kindlus selles, et lapsele tagataks samaväärne kinnistu, kuid paremas korras. Esitatud kaalutlustest lähtudes on õigustatult peetud põhjendatuks G.-M. S-le kuuluva kinnisvara müügi keelamist, tagamaks selle säilimine lapse täisealiseks saamiseni, millal ta on vaba selle üle otsustama. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 6. G.-M. S seadusliku esindaja K. S apellatsioonkaebuses paluti tühistada kohtuotsus ja rahuldada kaebus järgmistel põhjendustel. 1) ** * a kinnistu võõrandamine on majanduslikult otstarbekas ning selle asemel uue ja korras elamu soetamine G.-M. S huvides. Kinnistul asub paarismaja üks pool, mis on elamiskõlblik, kuid halvas seisukorras. Majas puudub keskküttesüsteem, ahjud vajavad remonti ja katus laseb 4
(6)3-04-372 läbi. Samuti asub kinnistul katmata majakarp. Majapoole renoveerimiseks või majakarbi lõpuni ehitamiseks puuduvad kaebaja esindajal vahendid. 2) Pirita Linnaosa Valitsus ei viinud menetlust läbi erapooletult, ei tundnud huvi kinnistu võõrandamise põhjuste vastu ja keskendus lapse vanemate vahelisele abielulahutusele. K. S-l ei palutud esitada ehitusekspertiisi akti. K. S ettepaneku peale tulla tutvuma kinnistuga vastati, et nagunii näitavat K. S neile üksnes seda, mida ise tahab näidata. 3) Arusaamatu on vastustaja ja kohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole tagatud kinnistu võõrandamisest laekuva raha kasutamine G.-M. S huvides. Pirita Linnosa Valitsuse sotsiaalosakond palus esitada tõendeid, et kinnistu võõrandamisest laekuvat raha kasutatakse uue kinnisasja ostmiseks. K. S esitas ainsa olemasoleva dokumendi - hinnapakkumise ridaelamusboksi ostmiseks, 10 %- lise sissemakse tegemiseks puudusid tal vahendid. 4) Arusaamatu ja solvav on vastustaja ja kohtu seisukoht, et laekuva raha kasutamise puhul ei ole veenvalt tõendatud raha kasutamine G.-M. S huvides. Kaebaja esindaja ei tea, mida ta oleks pidanud veel esitama või milliseid samme astuma selleks, et raha kasutamine G.-M. S huvides oleks olnud tõendatud. Seda ei selgitanud talle ka vastustaja haldusmenetluses.
- Pirita Linnaosa Valitsus märkis kirjalikus vastuses, et jääb halduskohtus väljendatud seisukohtade juurde ja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kaevatava kohtuotsuse tühistamiseks ja uue otsusega halduskohtule esitatud kaebuse rahuldamiseks. Kohus on tuvastanud asja lahendamiseks olulised asjaolud ja kohaldanud õigesti materiaalõigusnorme. Kohus ei ole rikkunud kohtumenetluse norme, mis võiks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise. Ringkonnakohus nõustub kohtuotsuse põhjendustega ega pea HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
- Pirita Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande komis joni 11.10.2004 protokollist nr 14 ja korralduse seletuskirjast nähtuvalt asus eestkosteasutus G.-M. S vanemate väiteid ja muid kogutud tõendeid hinnates seisukohale, et ei saa välistada lapsega manipuleerimise võimalust ühe või teise vanema kasuks või kahjuks ning et K. S-l on võimalik tagada lapsele head elamistingimused kesklinnas asuvas kõigi mugavustega 3-toalises korteris ja elamistingimused ei vaja kiiret muutmist. Eestkosteasutus ei olnud nõus kinnistu võõrandamisega, kuna ei olnud veendunud, et kinnistu võõrandamine ema avalduses toodud põhjustel oleks lapse huvides, et oleks tagatud lapse varaliste õiguste kaitse ja et oleks garanteeritud vara müügist saadava raha kasutamine lapse huvides. G.-M. S saab 24.12.2006 täisealiseks ja on seejärel vaba is e otsustama. Kaevatav Pirita linnaosa vanema otsus keelduda tehingu tegemiseks nõusoleku andmisest on kaalutlusõigusel rajanev haldusakt, mille kohtulik kontroll on piiratud. Kohus ei saa ümber hinnata kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus saab kontrollida vaid seda, kas kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada asja sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, kas ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole Pirita linnaosa vanem kaevatava otsuse tegemisel väljunud diskretsiooni piiridest ning ei ole tehtud ka muud sisulist diskretsiooniviga. 5
(6)3-04-372
- Ringkonnakohus ei jaga kaebaja väidet haldusmenetluse läbiviimise erapoolikusest ja nõustub halduskohtuga selles, et vastustaja on taganud haldusmenetluses ärakuulamisõiguse nii eestkosteasutusele kinnistu võõrandamiseks nõusoleku saamise taotluse esitanud G.-M. S emale kui ka tema isale L. S- le, kes on mõlemad saanud avaldada oma arvamuse kinnistu seisukorra ja ka võõrandamise põhjuste kohta. G.-M. S vanemate seisukohad kinnistu seisukorra ja võõrandamise põhjuste on kajastatud Pirita Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande komisjoni 11.10.2004 protokollis nr 14 ja korralduse seletuskirjas, mis on saadetud G.-M. S vanematele. Kuigi vastustaja ei ole K. S ettepanekul käinud kinnistuga põhjalikumalt tutvumas, on vastustaja Pirita Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande komisjoni 11.10.2004 protokollist nr 14 ja korralduse seletuskirjast nähtuvalt olnud teadlik kinnistu seisukorrast (sh hoonete seisund ist) välisvaatluse ja G.-M. S vanemate antud seletuste põhjal ning otsuse tegemisel sellega arvestanud.
- Lapse vanemate vahelise abielulahutuse kajastamine Pirita Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande komisjoni 11.10.2004 protokollis nr 14 ja korralduse seletuskirjas ei viita ringkonnakohtu hinnangul mitte haldusmenetluse erapoolikusele, vaid selle põhjalikkusele, sest vanemate vahelised suhted abielu lahutamise käigus avaldavad vaieldamatult mõju nii vanematele kui ka nende lapsele. Vanemate lahutuse ajal on ka peagi täisealiseks saav laps emotsionaalselt mõjutatud ning tal on raske avaldada oma arvamust ja seda nii raske otsuse puhul nagu on kinnistu võõrandamine ja veel olukorras, kus tema vanemad, kellest tema elu ja heaolu sõltub, on kinnistu võõrandamise suhtes vastupidistel seisukohtadel. Alaealine ei oska hinnata ka võõrandamisega kaasnevaid ohte enda huvidele.
- Apellatsioonkaebuse kohaselt palus Pirita Linnosa Valitsuse sotsiaalosakond esitada K. S-l tõendeid selle kohta, et kinnistu võõrandamisest laekuvat raha kasutatakse uue kinnistu ostmiseks G.-M. S-le. Halduskohus leidis õigesti, et kuna Arco Vara 16.09.2004 hinnapakkumine T. *-* ridaelamuboksi kohta ei olnud K. S suhtes siduv, siis ei saanud see ei tagada ega ka usaldusväärselt tõendada asjaolu, et müüdava kinnisasja asemele soetatakse G.M. S nimele teine samaväärne, kuid paremas korras kinnistu.
- Neil põhjendustel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus HKMS § 46 lg 1 p 1 alusel muutmata. Kaire Pikamäe Ivo Pilving Lilianne Aasma 6
(6)