3-05-135 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2006. a, Tallinn Haldusasja number 3-05-135 (endine nr 3-276/200

§ 45

lg 1 ja lg 7 ei võimaldanud ostjapoolne aritmeetilise keskmise metoodika kasutamine Rapla MV-l tegelikkuses AS Z ühispakkumist osadeks (2 liinigrupiks) jagada ning seetõttu ei olnud ka saadud osade hindamine tõene, mistõttu Rapla maavanem oma 03.02.

1. a korraldusega nr 77 tunnistas ekslikult edukaks AS Z pakkumise Rapla liinigrupis. Protokollile ei ole alla kirjutanud kõik Rapla maavanema poolt moodustatud Ühistranspordi töögrupi (komisjoni) liikmed, nagu näeb seda ette pakkumise kutse dokumentide punkt 15.
2. Rapla maavanema korraldus rikub kaebaja õigusi, kuivõrd pakkumiste õige hindamise korral oleks pidanud edukaks hindama kaebuse esitaja pakkumise ning sõlmima kaebajaga Rapla piirkonna liinigrupi teenindamiseks hankelepingu.

§ 64

lg 3 ja lg 4 ning § 52 lg 1 ja lg 3 sätete kohaselt on ostja kohustatud peatama pakkumismenetluse, kui saab RHA-lt sellekohase teate. Juhul kui ostja jätkab pakkumismenetlust pärast ametilt vaidlustuse esitamise kohta teate saamist, on kõik selle käigus tehtud järgnevad toimingud tühised. Samuti on tühine hankeleping, mis sõlmitakse pärast ametilt vaidlustuse esitamise kohta teate saamist. Hankelepingu võib sõlmida alles pärast seda, kui peatatud pakkumismenetlust võib jätkata. Rapla MV on jätkanud pakkumismenetlust pärast RHA-lt saadud teadet ning on teinud sel ajal toiminguid sõlminud hankelepingud AS Z ja Pärnu ATP-ga, mistõttu on need lepingud algselt tühised. Kaebajal on õigustatud huvi ülalmainitud lepingu tühisuse kindlakstegemiseks, kuna kui kohus tunnustab Rapla MV ja AS Z vahel sõlmitud hankelepingu tühisust, s.t asjaolu, et sõlmitud leping on algusest peale tühine ning pooltel ei ole lepingust tekkinud mingeid õigusi ega kohustusi, siis on vaidlustatud korralduse osalisel tühistamisel kohtu poolt võimalik koheselt pärast Rapla MV poolt pakkumiste õiglast hindamist Rapla piirkonna liinigrupi osas sõlmida uus hankeleping kaebuse esitaja kui edukaima pakkujaga. Kaebuse esitajale jääb ka arusaamatuks, miks vältis Rapla MV vaidlustuse arutamist RHA-s ning miks oli ostjal vaja kiiresti (pakkumismenetluse peatumise ajal ) sõlmida hankelepingud riigihankes nr 015270, seda enam, et Rapla ja Märjamaa bussiliinide häireteta töö tagamiseks oli Rapla MV, tuginedes ühistranspordiseaduse (edaspidi ÜTS) § 10 lg 2¹, sõlminud juba 2004. a detsembris ajutise avaliku teenindamise lepingu senise vedaja WestMet Rapla OÜ-ga ajavahemikuks 01.01.-31.12.2005.a., s.o. kuni vaidlustuse lahendamiseni (esimene vaidlustus oli 31.12.2004. a), mistõttu kaebuse esitajal on tekkinud arusaam, et Rapla MV on püüdnud teha suunatud hanget AS Z kasuks. Rapla MV rikkunud ka

§ 1ja 7 sätteid.

Viitega haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 25 lg 1 ja lg 3 ning § 26 lg 1 ja lg 3 sätetele on kaebaja seisukohal, et vaidlustus RHA-le oli esitatud tähtaegselt. AS X sai 07.02.

1. a Rapla MV-lt tähtkirja, millega on edastatud Rapla maavanema 03.02.
2. a korraldus nr 77 ning seetõttu tuleb ka viidatud kuupäevast lähtuda vaidlustuse esitamisega seotud tähtaegade arvutamisel (

§ 62lg 2).

Kaebaja pole saanud korraldust 04.02.

1. a faksi teel, kuna faks nr 06272730 ei olnud töökorras ajavahemikus 03.-05.02.
2. a. Vastustaja Rapla maavanem palub jätta kaebus rahuldamata. Pakkumise kutse dokumentide p 2.1.1 sõnastus on järgmine: iga Pakkuja võib esitada ühe pakkumise kas eraldi ühe piirkonna liinigrupile või ühise pakkumise mõlema piirkonna liinigrupile. AS X esitas pakkumise mõlemale liinigrupile, s.t ühise pakkumise. Samas oli ta jaganud oma pakkumise kaheks - pakkumiseks Märjamaa liinigrupile ja pakkumiseks Rapla liinigrupile. Pakkumised olid esitatud eraldi ümbrikutes. Seega oleks võinud tema pakkumist käsitleda kui pakkumise kutse dokumentide p-le 2.1.
3. mittevastavat pakkumist, kuna esitatud 3 oli kaks pakkumist. Ostja otsustas pakkumist siiski arvestada ja käsitles esimeses hindamisvoorus seda kui ühist pakkumist. Väitega, et ühistranspordi komisjoni istungi protokollile ei ole alla kirjutanud kõik komisjoni liikmed tuleb osaliselt nõustuda, sest protokollil on tõesti koosoleku juhataja ja protokollija allkirjad, küll on kõigi koosolekul osalejate allkirjad olemas protokolli lisadel, mis tõendab, et asja kollektiivselt arutati ja otsustati. Kutse dokumentide p-s 3.
4. ei ole välja toodud liinikilomeetri hind, vaid töömaht, s.o Rapla liinigrupis 0,78 ja Märjamaa liinigrupis 0,31 miljonit liinikilomeetrit. Samuti ei ole liinikilomeetri hinda välja toonud ükski pakkuja (seda ei nõutud ka pakkumise kutse dokumentides). Hindamiskriteeriumiks pakkumise kutse dokumentide p 4.2.
5. järgi oli pakkuja poolt nõutav aastane riikliku dotatsiooni kogusumma, mitte liinikilomeetri hind. Kilomeetrite järgi moodustab Rapla piirkonna liinigrupp 71,6% töömahust ja Märjamaa piirkonna liinigrupp 28,1% töömahust. AS Zi pakkumise jagamisel vaadati eelnevalt, millises proportsioonis töömahuga on teiste pakkumised, st. arvutati nende pakkumiste keskmise proportsiooni ja see oli 60,3% Rapla liinigrupis ning 39,7% Märjamaa liinigrupis. Sellel proportsioonil on ka põhjendus – Rapla liinigrupp on tihedama võrgustikuga, sõitjaid rohkem, seega dotatsiooni vajadus suhtarvult väiksem, Märjamaa liinigrupp on seevastu hõredama võrgustikuga, sõitjaid vähem, seega ka dotatsiooni vajadus suurem. Raplamaa Omavalituste Liidu juhatuse 05.01.2005 koosolekul jõuti ühiselt seisukohale, et Zi pakkumine tuleks jagada, kasutades teiste pakkujate keskmist proportsiooni. Ühtlasi otsustati, et enne ühistranspordikomisjoniga asja lõpplikku otsustamist tuleks AS-lt Z küsida selgitust, kas selline metoodika nende arvates võimaldab nende pakkumist objektiivselt hinnata (

§ 50lg 2).

Riigihanke pakkumise tervikuna (kõikidele osadele) või osadena esitamise võimalust lubab ka Vabariigi Valitsuse 19.12.

1. a määrus nr 336 „Pakkumise kutses nõutavate andmete loetelu, pakkumise kutse vorminõuded ning selle registrile ja Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusele esitamise kord” § 3 p
2. Selline pakkumise võimalus oli pakkumise kutse dokumentide punktis 2.1.1 lubatud, seda punkti ei olnud keegi pakkujatest vaidlustanud. Seega oli Rapla MV pakkumise kutse dokumentides sätestatuga jätnud endale võimaluse ja ka kohustuse hinnata nii üksik kui ühiseid pakkumisi. Kui analüüsida kõiki variante, mida AS Zi pakkumise jagamiseks kaaluti, siis ilmneb, et hoolimata sellest, millist proportsiooni jagamiseks oleks kasutatud, oleks parim pakkumine olnud ikkagi AS Z pakkumine. Isegi sel juhul, kui aluseks oleks liinikilomeetri hind. Otsuse kättetoimetamisel on Rapla MV toiminud täpselt

§ 46lg 1 kohaselt.

Edastamiseks kasutati faksi kaalutlusel, et otsus võimalikult kiiresti pakkujateni jõuaks. HMS põhimõtte kohaselt võib otsuse edastada mistahes viisil, kuid saatja peab sel juhul arvestama, et temal lasub vaidluse korral kohustus tõendada dokumendi kättesaamine. Faksiga saadetud dokumendi kättesaamine on tõendatud faksiraportiga. Pakkumisega koos esitasid pakkujad ka oma aadressid ja sidevahendid. AS X on pakkumises teatanud oma faksi numbri, mis eeldab, et faksi võib kasutada sidevahendina ja samas peaks pakkuja hoolitsema, et tema sidevahend oleks töökorras või hea tava kohaselt faksi mittekorrasolekust ostjale teatama, mida kaebaja ei teinud. Samal viisil ja samal põhjusel (kiirus) on kogu käesoleva riigihanke protsessi käigus ka RHA kasutanud sidevahendina peamiselt faksi. Seda enam on kummaline, et 25.02.2005 otsuses nr 29-05/015270 jätab RHA faksi kui otsuse edastamise sidevahendi arvestamata. RHA seesuguse otsuse motivatsiooniga ei saa nõustuda. Vaidlustuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema 04.02.2005 ja seega oli viimane vaidlustuse esitamise päev 14.02.2005. AS X esitas vaidlustuse 17.02.2005, seega

§ 62

lg 2 lubatud 10-päevast tähtaega ületades.

§ 64

lg 1 kohaselt võib esitatud vaidlustuse Ostjale edastada alles siis, kui on kontrollitud, et puuduvad

§ 63lg 4 sätestatud alused selle läbivaatamata jätmiseks.

4 Olles seisukohal, et vaidlustus on esitatud tähtaega ületades ja RHA on jätnud selle kontrollimata, leidis vastustaja, et puudub alus riigihanke peatamiseks. Tulenevalt

§ 52

lg 1, vastava teate saatmisest AS-le Z ja Pärnu ATP-le 04.02.2005 ja et vaidlustus oli esitatud mittetähtaegselt, et pakkumismenetlust ei olnud peatatud, leidis vastustaja, et 21.02.2005 on võimalik sõlmida hankeleping. Kuna detsembri lõpus 2004 esitati esimese edukaks tunnistamise otsuse peale vaidlustus, leping senise vedajaga lõppes 31.12.2004, oli vastustaja sunnitud kasutama ÜTS § 10 lg-s 21 lubatud võimalust ja pikendama lepingut senise vedajaga AS WesMet Rapla. Vaidlustuse esitas AS ATKO Trans (omanikud samad, kes AS Xel), nimetatud vaidlustuse esitamine oli riigihanke lõpuleviimise pahatahtlik takistamine, sest AS ATKO Trans oma pakkumisega parimaks pakkujaks ei pretendeerinud (pakkumine oli kolmas). Lepingut AS WesMet Raplaga pikendati ühe aasta võrra, seega kindlaks perioodiks, mitte tingimuslikult kuni vaidlustuse lahendamiseni, nagu märgib kaebaja. Sõlmides hankelepingut AS-ga Z tuli selle tähtaega lühendada AS WesMet Raplaga kehtiva lepingu tähtaja võrra. Kaebuse esitaja ei too ühtegi argumenteeritud tõestust väitele, et Rapla MV riigihanget läbi viies oleks püüdnud teha suunatud hanget. Kolmas isik AS Y palub samuti jätta kaebus rahuldamata. AS Z pakkumine vastas pakkumise kutse dokumentidele: p 2.1.

1. kohaselt võis pakkuja teha ühise pakkumise mõlema piirkonna liinigrupile, ilma sealjuures pakkumist jagamata, nagu AS Z tegi. Sisuliselt vaidlustab kaebaja pakkumise kutse dokumente, mida ta ei saa teha käesoleva vaidluse raames. Ühispakkumise hindamine oli kooskõlas pakkumise kutse dokumentidega: Rapla MV pidi erinevatel alustel esitatud pakkumisi hindama ja otsustama, kuidas valida objektiivne metoodika, kuna p-s 4 ei olnud eraldi sätestatud hindamisnõudeid olukorras, kus mõni pakkuja esitab ühise pakkumise mõlema piirkonna liinigrupile. Ainus, kelle huve võinuks Rapla MV valitud metoodika kahjustada, oli AS Z, kellel aga vastuväiteid polnud. Kaebuse esitaja nimetatud meetod oleks olnud vastuolus pakkumise kutse dokumentide p-ga 4.2.
2. Pakkumismenetluse peatamiseks puudus alus. Faksi kohalejõudmist tõendab Rapla MV faksiraport
3. veebruarist
4. Vaidlustuse esitamise tähtaeg algas
5. veebruaril 2005 ja lõppes
6. veebruarist
7. Riigihangete pakkumismenetlus ja selle käigus tehtud vaidlustuste lahendamine ei ole haldusmenetlus HMS tähenduses. RHA suhtles osapooltega üksnes faksi vahendusel. Tulenevalt HKMS §-st 26 puuduvad halduskohtul volitused lepingu tühisuse tunnistamiseks. Isegi, kui halduskohtul oleks volitus, puudub alus sellise nõude rahuldamiseks tulenevalt asjaolust, et kaebuse esitaja ei ole vaidlusaluse lepingu pool. Vaidlustatud tehing ei riku tema õigusi. Menetlusse kaasatud Riigihangete Amet on arvamusel, et käesoleva haldusasja õige lahendamise juures omavad tähendust tehiolud, millised on tuvastatud RHA 25.02.2005.a. otsusega nr 29-05/015270 ning milliste vastu põhimõtteliselt ka pooled pole vaielnud. Samuti omavad asja õige lahendamise juures olulist tähendust

§ 45lg-d 1 ja 2, § 46 lg-d 1 ja 2, § 52 lg-d 1 ja 2, § 61 ning § 64 lg-d 1, 3 ja 4.

RHA on käesoleva haldusasja esemeks olevas riigihankes asetleidnut kajastanud ka riikliku järelvalve korras 15.04.2005.a koostatud kontrollaktis nr 6-6-05/

1. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kohus alustab AS X kaebuse kontrollimist selles esitatud tühistamisnõudest. Kui kohus teeb kindlaks, et kaevatud Rapla maavanema korraldus Rapla liinigrupis AS Z 5 pakkumise edukaks tunnistamise osas (p 1.1.) ei ole õigusvastane ega riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, siis puudub kohtul vajadus kontrollida kaebuse muid väiteid. Sel juhul puudub AS-l X igasugune põhjendatud huvi AS-ga Z sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamiseks. Sealjuures kohus kohus peab vajalikuks rõhutada, et ta ei nõustu kaebaja väitega, mille kohaselt vaidlustatud korralduse osalisel tühistamisel kohtu poolt on võimalik koheselt pärast Rapla MV poolt pakkumiste õiglast hindamist Rapla piirkonna liinigrupi osas sõlmida uus hankeleping kaebuse esitaja kui edukaima pakkujaga. Pakkumise kutse dokumentide p 12 kohaselt tuli pakkumised esitada hiljemalt 24.11.2004 ja p 14 järgi oli pakkumine jõus 90 päeva alates pakkumise esitamise kuupäevast. Järelikult ei olnud juba kaebusega kohtusse pöördumise ajaks (04.03.2005) AS X pakkumine enam jõus (vt ka

§ 41). 2.

Rapla maavanema 03.02.2005 korraldus nr 77 on antud

§ 45

lg 2, RHA 31.12.2004 protokolli nr 245-04/015270, ühistranspordikomisjoni 01.02.2005 protokollilise otsuse ja riigihanke „Ühistranspordi teenus Rapla maakonna avalikel bussiliinidel 01.01.2005–31.12.2014 Rapla ja Märjamaa piirkonna liinigrupis“ kutsedokumentide p 4.4 alusel. RHA 31.12.2004 protokoll nr 245-04/015270 on koostatud AS ATKO Trans vaidlustuse läbivaatamise lõpetamise kohta seoses vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega ostja poolt /tl 51/. Viide on asjakohane, kuna nimetatust tulenevalt pidi Rapla MV endiselt jõus olevaid pakkumisi uuesti hindama. Ühistranspordikomisjoni 01.02.2005 protokollilist nähtub, et komisjon vaatas pakkumised uuesti läbi ja otsustas tunnistada Rapla liinigrupis edukamaks pakkumiseks AS Z pakkumise. Nimetatud protokollilise otsusega seoses peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Esiteks, ühistranspordikomisjoni näol on tegemist Rapla MV kui ostja sisese tööorganiga, kelle tegevus ega otsused ei tekita, muuda ega lõpeta õigussuhteid kolmandate (haldusväliste) isikutega. Komisjonil kui nõuandval tööorganil ei olnud sisulist (lõplikku) otsustusõigust, tema otsust tuleb käsitada kui ettepanekut maavanemale. Teiseks, isegi sel juhul, kui komisjoni otsus mõjutaks vahetult kaebuse esitaja õigusi, ei ole kaevatud korralduse aluseks olev protokolliline otsus ühelgi juhul õigusvastane sel põhjusel, et komisjoni nõupidamise protokollile on kirjutanud alla nõupidamise juhataja (ühtlasi kõnealuse riigihanke eest vastutav isik) ning nõupidamise protokollija. Et nimetatud isikud, st juhataja ja protokollija, alla kirjutavad on tavapraktika ja paljudel juhtudel lausa seadusest tulenev norm. Samas nähtub, et protokolli lisadele on andnud allkirja kõik osalenud komisjoni liikmed, mis tõendab vastustaja väidet, et asja arutati (eelkõige - pakkumisi hinnati) ja otsustati komisjoni liikmete poolt ühiselt. Protokollist ei nähtu, et keegi oleks jäänud eriarvamusele. Seega on rikkumine formaalne ja pakkumise kutse dokumentide p 15.5 nõue on sisuliselt täidetud.

§ 45

lg 2 kohaselt edukas pakkumine on vastavaks tunnistatud pakkumiste hulgast pakkumise kutse dokumentides esitatud hindamiskriteeriumide suhtes kõige soodsam pakkumine, kusjuures see peab olema objektiivselt põhjendatav. 18.10.2004 avaldatud Pakkumise kutse IV jaotise p-st 2 nähtuvalt pakkumise edukuse üle otsustamine pidi toimuma pakkumise kutse dokumentides nimetatud kriteeriumide kohaselt. Pakkumise kutse dokumentide p 4.4 järgi edukaks tunnistatakse pakkumine, millel on suurim väärtuspunktide summa. Kaevatud korralduse p-s 1.

1. ongi märgitud, et AS Z pakkumine on tunnistatud edukaks kui majanduslikult kõige soodsam pakkumine võrreldes teiste pakkujatega (riikliku dotatsiooni vajaduse ja teeninduslepingu täitmiseks kasutatavate busside vanuse järgi) ning seetõttu, et AS Z saavutas pakkumise kutsedokumentides esitatud hindamiskriteeriumide järgi suurima väärtuspunktide summa – 70.33 punkti. Korralduses toodud punktid on kooskõlas pakkumise kutse dokumentide p-ga 4.5, mille kohaselt väärtuspunktid arvutatakse sajandiktäpsusega. 6 Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et Rapla maavanema 03.02.2005 korralduse nr 77 näol on tegemist formaalselt õiguspärase haldusaktiga: korraldus on antud selleks pädeva isiku poolt, piisavalt ja asjakohaselt nii õiguslikult kui ka faktiliselt motiveeritud, sisaldab vaidlustamisviidet jm haldusaktis nõutavaid andmeid.
2. Edasi kontrollib kohus nimetatud korralduse sisulist õiguspärasust. Kõigepealt peab kohus vajalikuks märkida, et õige on iseenesest AS X väide, et

eesmärk on tagada riigihangete läbipaistvus ja pakkumismenetluses osalejate võrdne kohtlemine. Need põhimõtted tulenevalt otseselt

§ 1lg-s 1 ja §-st 6.

Ainult kaebaja ei ole käesoleval juhul suutnud kohut veenda ega tõendada, et edukama pakkumise väljavalimine ei ole olnud läbipaistev ja et kaebajat oleks koheldud teistega võrreldes kuidagi ebaõiglaselt või ebavõrdselt või et Rapla MV oleks püüdnud teha suunatud hanget AS Z kasuks. Kohtu seda järeldust kinnitavad nii AS X avalduse alusel algatatud kriminaalasja menetlusel kui ka RHA poolt muu hulgas kõnealuse riigihanke kontrollimisel tuvastatu. Rapla politseijaoskonna 16.09.2005 Prokuratuuri loal kriminaalasja lõpetamise määruses on tõdetud, et eeluurimisel selgus, et Rapla MV on riigihanget läbi viies taganud selle läbipaistvuse ja pakkumismenetluses osalejate võrdse kohtlemise, samuti on kõik toimingud teostatud seadust järgides ja parimaks on tunnistatud majanduslikult soodsaim pakkumine /tl 184-185/. RHA 15.04.2005 kontrollaktis nr 6-6-05/18 kõnealuse riigihanke

§ 64lg 3 rikkumise /tl 142-144/.

Seega ei ole ka teised kontrollijad leidnud ülalviidatud põhimõtete rikkumist.

1. Vastavalt Pakkumise kutse II jaotise p-le 1.
2. pakkumised võis esitada osa kohta ja samas kõikide osade kohta. Pakkumise kutse dokumentide p 2.1.
3. kohaselt võis iga pakkuja esitada ühe pakkumise kas eraldi ühe piirkonna liinigrupile või ühise pakkumise mõlema piirkonna liinigruppidele. Ka pakkumise kutse dokumentide p 18 nägi ette ühise pakkumise esitamise võimaluse, sealjuures p-s 18.
4. on sõnaselgelt öeldud, et ühise pakkumise esitamine on lubatud. Pakkumise kutse dokumente ei saa kaebaja käesoleva vaidluse raames enam vaidlustada (vt

§ 62

lg 1).

§ 45

lg 1 kohaselt ostja võrdleb ja hindab kõiki pakkumisi, mida ei ole tagasi lükatud. Pakkumiste võrdlemisel ja hindamisel arvestatakse ainult pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimusi, vastavalt lg-le 7 ostja, kes on riigihanke jaotanud osadeks, hindab pakkumisi osade kaupa. Hindamiskriteeriumid ja nende suhteline osakaal on toodud pakkumise kutse dokumentide ps 4., kusjuures p 4.2.

1. järgi oli pakkuja poolt nõutav aastane riikliku dotatsiooni koguvajadus, mis muude kriteeriumide kõrval võimaldab selgitada välja majanduslikult soodsaima pakkumise. Liinikilomeetri hinda ei ole hindamiskriteeriumide hulgas nimetatud, mistõttu meelevaldne on kaebaja väide, et Rapla MV oleks pidanud AS Z ühispakkumise jagama osaks, lähtudes tema poolt välja toodud liinikilomeetri hinnast. Vastustaja on õigesti märkinud, et kaebaja viidatud kutse dokumentide p-s 3.
2. ei ole välja toodud liinikilomeetri hind, vaid üksnes töömaht, s.o Rapla liinigrupis 0,78 ja Märjamaa liinigrupis 0,31 miljonit liinikilomeetrit. Pakkumise kutse dokumentides ei nõutud pakkumistes liinikilomeetri hinna märkimist ning Rapla MV sõnul ei toonud ükski pakkuja liinikilomeetri hinda ka välja. Seetõttu oleks liinikilomeetri hinna aluseks võtmine olnud vastuolus osalejatele teatavaks tehtud hindamiskriteeriumidega. Kohus nõustub AS-ga Y selles, et Rapla MV pidi erinevatel alustel esitatud pakkumisi hindama ja otsustama, kuidas valida objektiivne metoodika, kuna p-s 4 ei olnud eraldi sätestatud hindamisnõudeid olukorras, kus mõni pakkuja esitab ühise pakkumise mõlema piirkonna liinigrupile. Kohus leiab, et Rapla MV on nimetatud objektiivse metoodika leidmisesse suhtunud tõsiselt (arutamine Raplamaa Omavalituste Liidu juhatusega, kooskõlastamine AS-ga Z) ja lõppastmes vastab metoodika pakkumise kutse 7 dokumentide p-s 4 toodud kriteeriumidele ja metoodikale (välja on arvestatud väärtuspunktid). Kaebajal puudub subjektiivne õigus sekkuda haldusorgani pädevusse ja kirjutada talle ette, milliseid tegureid peab ostja arvestama võimaliku lünga puhul kutsedokumentides, juhul, kui ostja ei välju põhimõtteliselt hindamiskriteeriumide raamidest ega riku võrdse kohtlemise ega läbipaistvuse põhimõtet.
3. Kohus on kõike eeltoodut arvestades seisukohal, et Rapla maavanema korralduse nr 77 p 1.
4. on ka viimatinimetatud nõuetega kooskõlas, mistõttu puudub alus kaevatud haldusakti osaliseks tühistamiseks. Õiguspärane haldusakt ei saa rikkuda ega rikugi antud juhul AS X väidetavat õigust olla tunnistatud edukaimaks pakkujaks ning õigust Rapla piirkonna liinigrupi teenindamiseks hankelepingu sõlmimisele. Tühistamiskaebus on alusetu ja see tuleb jätta rahuldamata. Et kaevatud Rapla maavanema korraldus Rapla liinigrupis AS Z pakkumise edukaks tunnistamise osas (p 1.1.) ei ole õigusvastane ega riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, siis puudub kohtul vajadus kontrollida kaebuse muid väiteid ja nõudeid, nagu kohus juba eelnevalt märkis. Kaevatud korralduse õiguspärasust, kehtivust ega kaebaja õigusi ei mõjuta asjaolud, millal ja kas Rapla MV saatis kaebajale õiguspärasel viisil teate vastuvõetud otsusest, kas AS X esitas nimetatud otsuse peale RHA-le vaidlustuse tähtaegselt, kas Rapla MV jättis hiljem õigusvastaselt pakkumismenetluse peatamata jm. Seega jääb kaebus tervikuna rahuldamata.
5. Tulenevalt HKMS § 92 lg-st 1 (pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kannab kohtukulud) tuleb AS X kohtukulud jätta tema enda kanda ning kohtul puudub vajadus hinnata nende kandmise tõendatust ja põhjendatust. Vastustaja ei ole kohtukulunõuet esitanud (HKMS § 93 lg-d 1 ja 7). Hurma Kiviloo kohtunik 8