2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri J.K.’le. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest, esitada määruskaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule, lisades halduskohtu määruse ärakirja ja tagastatud dokumendid (
KOHUS LEIAB: I.
) § 11 lg-le 1 kaebuse saanud halduskohus kontrollib, kas kaebus vastab selle seadustiku §-s 10 sätestatud nõuetele ning kas on tasutud riigilõiv, samuti seda, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse.
lg 2 kohaselt, kui kohus leiab, et kaebuses on kõrvaldatavaid puudusi, teeb ta selle käiguta jätmise määruse, annab puuduste kõrvaldamiseks kuni 15-päevase tähtaja ja saadab määruse viivitamata täitmiseks kaebuse esitajale.
lg 1 p 3 kohaselt tuleb kaebuses märkida kaebuse esitaja selgelt väljendatud taotlus vastavalt
§-le 6.
kohaselt võib kaebusega taotleda haldusakti või selle osa tühistamist; peatatud haldusakti täitmist või välja andmata jäetud haldusakti väljaandmist, peatatud või sooritamata toimingu sooritamist. Lisaks võib taotleda haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist; avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist; avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise kindlakstegemist. Seega tuleb kaebajal selgitada kaevatava haldusakti või toimingu sisu ning esitada
§-le 6 vastav taotlus. 5.
lg 2 p 3 kohaselt peab kaebuses märkima põhjused, miks kaebuse esitaja leiab, et haldusakt või toiming on õigusvastane.
lg 2 p 4 kohaselt tuleb kaebuses märkida, milliseid kaebuse esitaja õigusi vaidlustatav haldusakt või toiming rikub või milliseid vabadusi piirab, samuti asjaolu, millal isik sai teada kaevatavast haldusaktist või toimingust. Nimetatud nõuded on kaebuses täitmata, mistõttu kaebuse esitajal tuleb esitada põhjused, miks kaevatav haldusakt või toiming on õigusvastane. Kaebaja on paljasõnaliselt märkinud, et Tallinna Vangla direktsioon on rikkunud tema õigusi, kuid ei ole selgitanud, milliseid kaebaja subjektiivseid õigusi on rikutud (
Kuna kohtule on arusaamatu, mida vaidlustatakse, milline on nõue ja millal kaebuse esitaja vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või millal see sooritati, siis ei saa kohus anda hinnangut ka kaebuse tähtaegsusele. Kaebuse esitaja peab selles osas oma kaebust täiendama. 6. Kaebuse esitaja on kohtule esitanud taotluse määrata endale maksejõuetuse tõttu esindaja riigi kulul ja vabastada ta riigilõivu tasumisest.
lg 1 kohaselt võib kohus isiku määrusega vabastada täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest riigituludesse, kui kohus leiab, et isik on maksejõuetu. Vastavalt
§-le 94 riigi õigusabi halduskohtumenetluses antakse Riigi õigusabi seaduses ettenähtud alustel ja korras. Kohus juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et esitatud taotluste rahuldamise eelduseks on kaebaja maksejõuetus. Kaebaja väidab vaid paljasõnaliselt, et ta on maksejõuetu, esitamata selle kinnituseks ühtegi tõendit.
lg 3 kohaselt on kaebuse esitaja kohustatud põhjendama oma väiteid vastavate tõenditega. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 230 lg-le 2 tõendeid esitavad menetlusosalised. Seega tuleb kaebajal esitada kohtule tõendid oma maksejõuetuse tõendamiseks, milleks on eelkõige vangla tõend kaebaja isikuarve rahaliste vahendite liikumise ja seisu kohta, samuti muud kaebaja varanduslikku seisukorda kajastavad tõendid. Taotlust riigi õigusabi määramise osas ei saa kohus lahendada enne, kui kaebaja on kohtule teatanud, mis on kaebuse ese, st mida ta kohtus vaidlustada soovib ja mida ta kohtult taotleb. Ilma selleta ei ole kohtul võimalik riigi õigusabi taotuse põhjendatust hinnata. Sama on tõdenud ka ringkonnakohus. 7. Kohtule on esitatud venekeelne kaebus.
lõike 1 kohaselt juhindub halduskohus
-ga reguleerimata küsimustes tsiviilkohtumenetluse sätetest. TsMS § 32 lg 1 kohaselt kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine toimub eesti keeles. TsMS § 33 lg 1 kohaselt, kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus, kaebus või dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, 2 võib kohus määratud tähtpäevaks nõuda esitajalt avalduse, kaebuse või dokumentaalse tõendi tõlget. Kui tõlget tähtpäevaks ei esitata, võib kohus jätta avalduse, kaebuse või dokumentaalse tõendi tähelepanuta. Seejuures seadus ei tee erandit teistest rahvustest kodanikele. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt muukeelseid dokumente võib menetlusosalisele and üksnes tema nõusolekul. Kohus ei nõua kaebajalt puudustega esialgse kaebuse eestikeelse tõlke esitamist. Kohtule tuleb esitada täiendatud kaebus eesti keeles, vastavalt protsessiosaliste arvule. Kui kaebaja nimetatud kohtu nõuet täita ei saa, tuleb teatada selle täitmist takistavad põhjused. Kuigi Tallinna Ringkonnakohtu 29.12.2005 määruses märgiti, et ei ole proportsionaalne piirata maksejõuetu kinnipeetava kohtusse pöördumise õigust põhjusel, et puuduliku keeleoskuse tõttu pole ta võimeline vormistama oma kaebust ise eesti keeles ega palkama tõlki eestikeelsetest kohtudokumentidest arusaamiseks ja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, leiab kohus, et kuna kaebaja ei ole käesolevaks hetkeks kohtule tõendanud oma maksejõuetust, ei saa kohus praegu hinnata, kas kaebajal on võimalused tõlketeenuse tellimiseks või mitte. Samuti rõhutab kohus, et tõlketeenuse tellimine ei pruugi olla ainukeseks võimaluseks eestikeelsetest kohtudokumentidest arusaamiseks, kaebajal on võimalik kohtudokumentide sisust arusaamiseks pöörduda vangla töötajate ja kaasvangide, vabaduses viibivate lähedaste jt poole.“ II. J.K. on saanud nimetatud määruse ärakirja kätte 17.02.2006, pärast seda, kui kohus oli saatnud talle määruse teistkordselt. Algselt saatis kohus määruse kaebaja senisesse teadaolevasse asukohta – Tallinna vanglasse, kust see 10.02.2006 tagastati koos teatega, et isik vabastati Tallinna vanglast 24.08.2004. Kuna puuduste kõrvaldamise tähtaja lõpp langes puhkepäevale, möödus tähtaeg seega esmaspäeval, 06.03.2006 kohtu tööpäeva lõppedes (TsMS § 62 lg 2). Kaebuse esitaja kaebuse puudusi tähtaegselt ei kõrvaldanud. Küll võttis kaebaja pärast viidatud määruse ärakirja kättesaamist telefonitsi ühendust istungisekretär Irma Raikiga ja teatas, et kuna ta on nüüd vabaduses, siis ei oma kaebus tema jaoks enam tähtsust, liiatigi viibib ta sageli välismaal. Arvestades ülaltoodut kohus leiab, et kuna kaebus oli esitatud J.K. Tallinna vanglas kinnipidamise ajal ja vangla vastu, siis olles käesolevaks ajaks viibinud vabaduses juba poolteist aastat, on kaebaja ilmselt kaotanud huvi oma kaebuse vastu. Sellega on seletatav nii tema kõne sekretärile kui ka kaebuse puuduste tähtpäevaks kõrvaldamata jätmine. Et kaebuse puuduste tõttu ei ole selle menetlusse võtmine võimalik, siis tuleb tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult. Niisuguse tagajärje (
Hurma Kiviloo kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.