KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-88 Haldusasi A.B.’i kaebus alusetult vabaduse võtmisega tekit

§ 11lg 3).

2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri A.B.’ile. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest, esitada määruskaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule, lisades halduskohtu määruse ärakirja ja tagastatud dokumendid (

§ 11lg 8, § 31 lg 3 ja 6).

KOHUS LEIAB: 1. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 11 lg-le 1 kaebuse saanud halduskohus kontrollib, kas kaebus vastab selle seadustiku §-s 10 sätestatud nõuetele ning kas on tasutud riigilõiv, samuti seda, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. 2. 20. jaanuari 2006 määrusega jättis kohus A.B.i kaebuse

§ 11

lg 2 alusel käiguta, andes kaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva määruse ärakirja kättesaamisest. A.B. on saanud määruse ärakirja kätte 25.03.2006 pärast selle temale teistkordset saatmist (17.03.2006). Kaebuse puuduste kõrvaldamise tähtaeg lõppes seega esmaspäeval, 10.04.

1. Tähtaegselt ega kuni käesoleva ajani ei ole A.B. kohtule vastanud, kaebuse puudusi kõrvaldanud ega ka teavitanud kohut võimalikest takistustest nende kõrvaldamiseks. Kuna kaebuse alljärgnevad puudused ei võimalda kaebuse menetlemist, siis tuleb kaebus tagastada selle esitajale läbivaatamatult, millise võimaliku tagajärje eest on kohus kaebajat hoiatanud.
2. Kaebusest nähtuvalt 27.04.2005 Viru Ringkonnakohtu otsusega on A.B. õigeksmõistetud ja tühistatud Narva Linnakohtu 28.02.2005 otsus, millega kaebajale oli mõistetud vanglakaristus. Nimetatud kriminaalasja menetlusega on kaebaja nähtavasti viibinud alusetult vahi all 41 ööpäeva, kuna kaebaja on esitanud kohtule taotluse 41 ööpäeva alusetult vahi all pidamise eest rahalise kompensatsiooni ja temale sellega tekitatud moraalse kahju 300 000 euro väljamaksmiseks. Eeltoodut silmas pidades kohus selgitas A.B.ile
3. jaanuari 2006 määruses järgmist: „Alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitab riik ja see on reguleeritud Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadusega (edaspidi AVVKHS). Nimetatud seaduse § 2 lg 1 kohaselt hüvitise taotlemise õigus tekib isikul kas õigeksmõistva kohtuotsuse, süüdimõistva kohtuotsuse või muutmise otsuse või menetluse lõpetamise määruse jõustumise või ametiisiku poolt isiku vabastamise otsuse tegemise päevast. Kohtunik, prokurör, uurija või kuu ametiisik, kes on teinud nimetatud paragrahvi lõikes 1 näidatud otsuse, selgitab isikule, kellelt vabadus oli alusetult võetud, käesolevas seaduses sätestatud hüvitise taotlemise korda. AVVKHS § 4 lg 2 kohaselt hüvitise saamiseks tuleb Rahandusministeeriumile esitada kirjalik avaldus kuue kuu jooksul hüvitise taotlemise õiguse tekkimise päevast. Avaldusele lisatakse hüvitise taotlemise õiguse tekkimise aluseks oleva otsuse või määruse ärakiri. AVVKHS § 4 lg 6 kohaselt, kui avaldus hüvitise saamiseks on jäetud rahuldamata või läbi vaatamata, võib isik esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks seaduses sätestatud tingimustel. Kaebaja on pöördunud taotlusega hüvitise väljamaksmiseks halduskohtu poole, näidates vastustajana Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi kaudu. Kohus selgitab, et Justiitsministeerium saaks olla vastustaja vaid siis, kui esitatakse kaebus kohtute tegevusega põhjustatud kahju hüvitamise nõudes. Käesoleval juhul on kaebaja väidetavalt viibinud vahi all juba kriminaalasja eeluurimise ajal ja alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamine toimub ülalmärgitud seaduses ettenähtud korras Rahandusministeeriumi kaudu. Kaebaja on oma kaebuses loetlenud kuupäevaliselt kõik oma pöördumised eri asutuste ja ametiisikute poole, kuid sellest ei nähtu, kas kaebaja on hüvitise saamiseks ettenähtud korras Rahandusministeeriumi poole pöördunud ja kas kaebaja avaldus hüvitise saamiseks on jäetud rahuldamata või läbi vaatamata. Kaebajal tuleb nimetatud asjaolud kohtule teatada, sest hüvitise väljamõistmiseks otse kohtu poole pöördumise võimalust seadus ette ei näe. Kaebaja on kaebuses märkinud, et 21.11.2005 Vabariigi Presidendi Kantselei vastuses kaebaja 04.11.2005 avaldusele oli kaebajale teatatud ametkondade nimed ja aadressid, kelle poole tuleb kaebajal pöörduda. Seega oli kaebajale teada, kuhu tuli hüvitise saamiseks pöörduda.

§ 11

lg 4 kohaselt halduskohus tagastab määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kuna kaebusest ei nähtu, kas kaebaja on pöördunud seaduses ettenähtud korras hüvitise saamiseks Rahandusministeeriumi poole, st esitanud seadusekohase avalduse ja dokumendid, siis tuleb kaebajal kaebust vastavalt täiendada ja nimetatud asjaolu kohtule teatada.“ Et A.B. ei ole kohtule vastanud ega kohtu nõutud asjaolusid täpsustanud, siis ei ole käesoleval juhul selge, kas antud juhul halduskohus üldse saaks tema kaebust läbi vaadata. Kohtul on ülaltoodut arvestades siiski alus eeldada, et kaebaja enne kohtusse pöördumist pigem ei ole läbinud sellekohaste kahjude hüvitamiseks ettenähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust.

1. Kohus märkis samas määruses samuti, et kaebaja on esitanud kohtule ka taotluse 300 000 euro suuruse moraalse kahju hüvitamiseks. Kohus selgitas kaebajale, et AVVKHS § 5 lg 1 2 sätestab, et isikule makstakse hüvitist seitsme päevamäära (päevapalga) suuruses summas iga ööpäeva eest, millal isikult oli alusetult vabadus võetud. AVVKHS § 5 lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitise maksmisega loetakse isikule hüvitatuks alusetult vabaduse võtmise tõttu saamata jäänud tulu ja sellega tekitatud mittevaraline kahju. Otsese varalise kahju eest hüvitise kindlaksmääramisel kohaldatakse riigivastutuse seaduse sätteid. Kuna kaebaja on esitanud eraldi taotluse mittevaralise (so moraalse) kahju hüvitamiseks järeldas kohus, et nimetatud moraalse kahju nõue on esitatud seoses kaebajalt alusetult vabaduse võtmisega. Kohus märkis, et kui kohus on kaebaja tahtest õigesti aru saanud, siis kohus selgitab, et eeltoodu alusel kaebaja käesoleva kaebuse raames eraldi moraalse kahju nõuet esitada ei saa. Ka ei kuulu halduskohtu pädevusse Narva linnakohtu väidetavalt ebaseadusliku otsuse peale esitatava kaebuse läbivaatamine.
2. Lisaks eeltoodule tuli kaebajal esitada kohtule kaebuse eestikeelne tõlge ja kaebuse täiendus eesti keeles või teatada selle nõude täitmist takistavad põhjused. Et kaebus oli esitatud ainult ühes eksemplaris, tuli tal

§ 10

lg 5 kohaselt esitada kaebus ja selle täiendus vastavalt protsessiosaliste arvule. Ka need puudused on kõrvaldamata. Samas märkis kohus 20.01.2006 määruses viitega

§ 15

lg-le 3, et tõendite esitamata jätmine ei ole antud juhul kaebuse käiguta jätmise aluseks, kuid võib põhjustada hiljem kaebuse rahuldamata jätmise. Kohus leidis, et kaebaja enda huvides oleks soovitav esitada kohtule muu hulgas Viru Ringkonnakohtu 27.04.2005 õigeksmõistev kohtuotsus jm dokumendid, mis kinnitavad kaebaja alusetult vahi all olemist nimelt 41 ööpäeva. Kohus on seisukohal, et esitatud kujul ja ülaltoodud asjaoludel ei saa kaebust halduskohtu menetlusse võtta. Hurma Kiviloo kohtunik 3