S.S. palus kontrollida temale 14.10.2005.a. vastuses esitatud teabe õigsust ja usaldusväärsust, samuti leidis S.S. ,et tema päringule vastamisel on MTA rikkunud
1 23.01.2006.a. kirjaga palus Andmekaitse Inspektsioon S.S.il esitada avalduse riigikeelne tõlge, mida S.S. tegi 27.01.2006.a. , avalduse tõlge saabus Andmekaitse Inspektsiooni 30.01.2006.a. Andmekaitse Inspektsiooni 07.03.2006.a. kirjaga nr 21-06/29 tagastati S.S.ile tema esitatud vaie Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukesuse toimingute kohta avaliku teabe seaduse täitmisel. Andmekaitse Inspektsioon leidis, et vaie on esitatud HMS § 75 sätestatud tähtaega rikkudes, sest vastuse 26.07.2005.a. järelpärimisele sai S.S. 14.10.2005.a., seega vaide esitamise tähtajaks oli 13.11.2005.a. Kuna S.S. vaide tähtaja ennistamiseks taotlust esitanud ei ole, tagastas Andmekaitse Inspektsioon vaide HMS § 79 lg 1 p 3 alusel. Samuti selgitas Andmekaitse Inspektsioon S.S.ile, et tema esitatud järelpärimine ei ole käsitletav teabenõudena avaliku teabe seaduse mõttes, kuna nõuab avaliku teabe seaduse (
) § 2 lg 2 p 3 nimetatud “ jäädvustatud teabe analüüsimist,sünteesimist või täiendava teabe kogumist ja dokumenteerimist”. Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul on vastulause sisuks tõenäoliselt maksukorralduse seadusega reguleeritud probleemid, millega tegelemiseks Andmekaitse Inspektsioon pädevaks asutuseks ei ole. S.S. esitas Andmekaitse Inspektsiooni toimingule kaebuse halduskohtule. KAEBUSE MOTIIVID Vaide esitamine ei olnud aegunud. Maksu- ja Tolliameti vastuse sai kaebuse esitaja haldusasja nr 3-1130/05 käigus.Kohus tegi nimetatud kohtuasjas määruse 27.12.2005.a., mis jõustus 13.01.2006.a. Seega eespooltoodust tulenevalt leidis kaebuse kohaselt seoses antud asjas kaebuse läbivaatamisega halduskohtus ja halduskohtu määruse jõustumisega aset aegumistähtaja peatumine. Kaebaja leiab, et keeldumine oli põhjendamatu, kuna tegemist on Andmekaitse Inspektsiooni pädevusega vastavalt
Samuti leiab kaebaja, et kui küsimuse lahendamine Andmekaitse Inspektsiooni pädevusse ei kuulunud, tulnuks viimasel see vastavalt märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise seaduse § 5 suunata vastavalt kuuluvusele. Ka leiab kaebaja, et Andmekaitse Inspektsiooni poolt on rikutud tähtaega vastuse esitamisel kaebaja vastulausele.Kaebuse kohaselt puuduvad Andmekaitse Inspektsioonil seaduslikud alused kaebaja õiguste piiramisele teabe saamisel ja keeldumine
Kaebuse esitaja taotleb Andmekaitse Inspektsiooni kohustamist teostada toimingud järelevalve menetluse algatamises MTA Põhja maksukeskuse suhtes eesmärgiga kontrollida kaebajale väljastatud teabe õigsust ja korra vastavust seadusele , samuti kontrollida Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse 14.10.2005.a. vastuses kaebaja 27.07.2005.a. teabepäringule sisalduva teabe usaldusväärsust. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vaide esitamise õigus on HMS § 75 tulenevalt 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. Isegi juhul, kui võtta aluseks kaebaja kinnitus, et oma 26.07.2005.a. teabepäringule sai ta vastuse alles 14.10.05, on HMS § 75 sätestatud tähtaeg möödunud. AKI-le 30.01.06 laekunud “vastulauses” menetlustähtaja ennistamise taotlust esitatud ei olnud. Arusaamatu on väide aegumistähtaja peatumisest seoses antud asjas kaebuse läbivaatamisega halduskohtus. Oma vastulauses ei ole S.S. smärkinud sellist asjaolu, ehkki HMS § 76 lg 2 p 6 kohaselt tal niisugune kohustus oli. Haldusmenetlust ei saa algatada, kui samas asjas on juba käimas kohtumenetlus või on jõustunud kohtuotsus. Teabenõudega saab nõuda jäädvustatud ja dokumenteeritud teavet, s.t.olemasolevaid dokumente. Kui nõutud teave eeldab jäädvustatud teabe analüüsimist, sünteesimist või 2 täiendava teabe kogumist ja dokumenteerimist, ei kohaldata sellisele päringule
-i, vaid märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise seadust.maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskusele tehtud järelpärimine nõudis analüüsi ning ei ole käsitletav teabenõudena, vaid selgitusnõudena. Kaebuse väide, et AKI piirab kaebaja õigust saada teavet on arusaamatu. Kuna
ei sätesta mingeid toiminguid, ei ole AKI-l võimalik selles paragrahvis sätestatud toimingutest keelduda. Vaide tagastamine on õiguspärane ning kaebuse esitaja õigusi ei riku. KOHTU PÕHJENDUSED 1.Avaliku teabe seaduse (
) § 45 lg 1 kohaselt teostab Andmekaitse Inspektsioon (AKI) teabevaldajate üle riikliku järelevalvet nende poolt teabenõuete täitmisel ja teabe avalikustamisel. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib AKI järelevalvemenetluse algatada vaide alusel või omal algatusel.
sätestab , et isikul , kelle
sätestatud õigusi on rikutud, on õigus pöörduda vaidega
nimetatud järelevalveorgani poole, kelleks § 44 p 1 kohaselt on ka AKI.
kohaselt isik, kes taotleb riikliku järelevalve algatamist AKI poolt, esitab AKI-le kirjaliku vaide. Eespooltoodust tulenevalt on isikul õigus ja AKI-l kohustus järelevalvemenetluse algatamiseks AKI-le esitatud vaide alusel juhul, kui tegemist on isiku
–st tulenevate õiguste rikkumisega. 2. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 112 lg 2 kohaselt kohaldatakse eriseadusega reguleeritud haldusmenetlusele haldusmenetluse seadust juhul, kui seda näeb ette eriseadus. Seega on haldusmenetluse seaduse puhul tegemist üldseadusega, millest eriseadustega võidakse teha erandeid. Riiklik järelevalve, sealhulgas andmekaitse valdkonnas, on haldusmenetlus. Riikliku järelevalve menetlus võib tugineda nii haldusmenetluse seaduse kui ka eriseaduse sätetele. Andmekaitse valdkonnas on üheks eriseaduseks avaliku teabe seadus.
lg 3 kohaselt kohaldatatakse selles seaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades
erisusi. Seega tuleb vaide esitamisel AKI-le järgida haldusmenetluse seaduse vastavaid sätteid. HMS § 74 kohaselt algab vaidemenetlus vaide esitamisega haldusorganile. HMS § 5 kohaselt esitatakse vaie haldusaktile või toimingule 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama .Haldusaktist teadasaamise päevaks tuleb lugeda päeva, millal haldusakti andnud haldusorgan tegi isikule kaevatava haldusakti teatavaks. Käesolevas asjas on tuvastatud, et kaebuse esitaja sai Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse vastuse S.S.i järelpärimisele 14.10.2005.a. kirjaga nr 7.1-12/22528-2. Seega pidi kaebuse esitaja ka nimetatud ajast alates olema teadlik kõnealusest kirja sisust. Vaide esitamise tähtaeg algas järgmisel päeval pärast viidatud kirja saamist ja lõppes tähtaja viimasel, s.o.30-dal päeval. S.S.i “vastulause” esitamise ajaks AKI-le oli möödunud HMS § 75 sätestatud tähtaeg. Vaide esitamise tähtaja kulgemise algus on eespooltoodust tulenevalt seaduses seotud vaidlustatud haldusaktist või toimingust teadasaamisega ning vaide esitamiseks tähtaja kulgemise peatumist haldusmenetluse seadus ega
ette ei näe. Aegumistähtaja näol on tegemist materiaalõigusliku tähtajaga, mille puhul vastaspoole taotlusel võib nõuet menetlev kohus kohaldada aegumist ja jätta sel põhjendusel nõue rahuldamata. Seevastu vaide esitamiseks HMS sätestatud tähtaeg on menetlusliku iseloomuga ning selle puhul on tegemist tähtajaga, mille jooksul on isikul vaide esitamise õigus. Menetlusliku tähtaja puhul ei saa rääkida tähtaja kulgemise peatumisest, seadus näeb ette tähtaja rikkumise mõjuvate põhjuste 3 korral selline tähtaeg ennistada. HMS § 34 kohaselt kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel, võib haldusorgan oma algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada.Seega mõjuvate põhjuste olemasolul, mis on takistanud menetlustoimingu tegemist, näeb haldusmenetluse seadus ette tähtaja ennistamise, mitte aga tähtaja peatumise. Seega on AKI õigesti leidnud, et vaie oli esitatud HMS § 75 sätestatud tähtaja rikkumisega. AKI on riikliku järelevalve toimingute teostamiseks eelmenetluse läbiviimisel õigesti lähtunud küsimustes, mida eriseadus ei reguleeri, haldusmenetluse seaduse sätteist. 3. HMS § 79 lg 1 p 3 kohaselt vaie tagastatakse, kui mööda on lasted vaide esitamise tähtaeg ja seda ei ennistata. HMS § 77 annab võimaluse vaide esitamise tähtaja ennistamiseks HMS § 34 sätestatud tingimustel. HMS § 34 lg 2 kohaselt tuleb menetlustähtaja ennistamise taotlus esitada kahe nädala jooksul pärast menetlustoimingu sooritamist takistava asjaolu äralangemist. HMS § 78 kohaselt juhul, kui vaie ei vasta HMS sätestatud nõuetele, aitab haldusorgan puudused kõrvaldada ja annab isikule 1o päevase tähtaja. Käesoleval juhul ei olnud esitatud tähtaja ennistamise taotlust ning vaie tagastati HMS § 79 lg 1 p 3 alusel. Kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks vaide esitajale võimaluse andmine oleks olnud põhjendatud juhul, kui eeltoimingute tegemisel oleks AKI leidnud, et esitatud vaie kuulub AKI pädevusse. AKI esindaja on kohtuistungil selgitanud, et tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks S.S.ile tähtaja andmata jätmine on tingitud sellest, et AKI leidis, et esitatud vaide lahendamine AKI pädevuses ei ole:”Kui vaadata 27.07.2005.a. teabenõuet, siis tegemist on Andmekaitse Inspektsiooni arvates avaldusega või selgitusnõudega, mille kohta kohaldatud andmekaitseseaduse § 2 lg 2 p 3.Sellisel põhjusel ei tehtud ka kirja kaebajale, et ta täiendaks oma pöördumist”. Kohus leiab, et kui juba eeltoimingute tegemise ja vaide esmase kontrollimise käigus selgub, et esinevad kõrvaldamatud vaide tagastamise alused, on põhjendamatu nõuda vaide puuduste kõrvaldamist, vaid vaie tuleb tagastada. 4.07.03.2006.a. kirjas nr 21-03/06/29 on AKI selgitanud vaide esitajale, et tema pöördumine MTA Põhja maksukeskuse poole, mis on pealkirjastatud “Järelpärimisena” ,ei ole käsitletav teabenõudena avaliku teabe seaduse mõttes põhjusel, et kaebaja poolt selle järelpärimisega soovitu nõuab
lg 2 p 3 nimetatud “ jäädvustatud teabe analüüsimist, sünteesimist või täiendava teabe kogumist ja dokumenteerimist.” . Viidatud sättest tulenevalt ei kohaldata
märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise seaduses sätestatud korras märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamisele, kui vastamine eeldab jäädvustatud teabe analüüsimist, sünteesimist või täiendava teabe kogumist ja dokumenteerimist. Seega on Aki leidnud, et tegemist ei ole teabenõudega
mõttes ning seega puudub AKI-l järelevalvepädevus.
tulenevalt on õigus pöörduda vaidega AKI poole isikul , kelle
sätestatud õigusi on rikutud.
sätestab selle seaduse eesmärgi, milleks on tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimalus, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest, ning luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle .
lg 1 kohaselt on avalik teave (edaspidi teave) mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Eespooltoodust järelduvalt on põhjendatud vastustaja seisukoht, et juhul, kui nõutud teave eeldab jäädvustatud teabe analüüsimist, sünteesimist või täiendava teabe kogumist ja dokumenteerimist, ei kohaldata sellisele päringule
-i, vaid tuleb juhinduda märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise seadusest.
lg 1 kohaselt teostab Andmekaitse Inspektsioon oma pädevuse piires järelevalvet
täitmise üle samas seaduses sätestatud korras , osundatud seaduse § 45 lõige 3 sätestab need küsimused, millele järelevalve teostamisel teabevaldajate poolt teabenõuete täitmisel ja teabe avalikustamisel on 4 võimalik vastus anda. Muu hulgas (
lg 3) on järelevalve algatamist õigus taotleda juhul, kui teabenõudja arvates ei ole teabenõue täidetud seadusega ettenähtud korras,esitades ebaõiget teavet. Kohus on eespool osundanud
sätetele seonduvalt AKI järelevalvepädevusega. AKI järelevalvepädevus hõlmab
-st tulenevate kohustuste täitmist teabevaldajate poolt. Märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise seaduse § 2 lg 3 kohaselt on selgitustaotluseks sama seaduse tähenduses isiku pöördumine, milles isik:taotleb adressaadilt teavet, mille andmiseks on vajalik adressaadi käsutuses oleva teabe analüüs, süntees või lisateabe kogumine, samuti pöördumine, milles isik taotleb sama seaduse § 3 sätestatud õigusalase selgituse andmist. Kaebuse esitaja soovis MTA Põhja maksukeskusele esitatud järelpärimises küll ka teavet, mis MKS § 27 kohaselt on avalikeks andmeteks, ent nimetatu iseenesest ei tee järelpärimist ( tl 25), milles sooviti vastuseid esitatud küsimustele ja tõendite väljastamist, avaliku teabe seaduse mõttes teabenõudeks. AKI-le esitatud “vastulauses” on kaebuse esitaja väljendanud MTA Põhja maksukeskuse vastusega mittenõustumist selles, et kirja kohaselt on ta maksudeklaratsioonid esitanud hilinemisega ja on toonud “vastuväites” esile sellekohased põhjendused. Seega oleks AKI kaebuse esitaja soovist lähtuvalt pidanud hakkama kontrollima, kas maksuhalduri seisukoht deklaratsioonide hilinemisega esitamisest on õiguspärane või mitte . Põhjendatud on vaidlustatud kirjas väljendatud AKI seisukoht, et “vastulause” sisuks “ on tõenäoliselt maksukorralduse seadusega reguleeritud probleemid, millega tegelemiseks AKI ei ole pädev asutus.”.
-st ega AKI põhimäärusest ei tulene AKI pädevust teostada järelevalvet teabevaldajate tegevuse üle teiste seaduste täitmisel . Kaebuse esitaja 27.07.2005.a. teabenõue on selgitusnõue, mille kohta kohaldub
Eespooltoodust tulenevalt ei ole AKI toiminguga piiratud kaebaja õigusi teabe saamisel ning AKI vaide tagastamisest teatamine selle esitajale on toimunud seetõttu, et on tuvastatud vaidemenetlust mittevõimaldav asjaolu . Kaebuse esitaja on vaidlustanud AKI keeldumise järelevalvemenetluse algatamisest ja soovib AKI kohustamist algatada järelevalvemenetlus, milleks eespooltoodud põhjendustel AKI-l pädevus puudub. Kuivõrd kaebuse esemeks ei ole AKI muud toimingu seoses kaebaja pöördumisega ning kuna vaide tagastamisest teatamisel aset leidnud võimalikud menetlus- ja vorminõuete rikkumised ei saa tingida AKI poolt pädevuse puudumise tõttu tagastatud vaide läbivaatamist, ei pea kohus vajalikuks hinnangu andmist kaebaja poolt esile toodud teistele väidetud rikkumistele, mis ei mõjuta AKI lõppjärelduse õigsust ja ei saa kaasa tuua esitatud kohustamiskaebuse rahuldamist. 5. HKMS § 92 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kannab kohtukulud. HKMS § 93 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. Kuna AKI ei ole esitanud kohtukulude nõuet, jäävad kaebuse esitaja kanda tema enda kohtukulud. Lea Kuuse kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.