Obsah (6)

§ 125§ 2§ 126§ 127§ 187§ 8

3-04-222 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 09. mai 2006. a, Tallinn Haldusasja number 3-04-222 (endine nr 3-1987/2004)

) § 187 lg-tele 3 ja 4 ning avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 892 lg-le 4, leiab, et G.K.a poolt endale võetud kohustuse täitmatajätmisest riigile tekkinud kahju tuleneb kaitseväeteenistussuhtest, mis on avaliku teenistuse üks alaliik, seega avalik-õiguslik suhe ja HKMS lg 3 p 2 kohaselt võib kaebusega taotleda avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. ROK pöördus halduskohtusse

ja ATS alusel riigi varaliste huvide kaitseks. Kahju ei tekitanud G.K. mitte sellega, et ta kokkuleppe sõlmimise ajal, s.o.

1. juulil 2003 riigile 5000,- krooni võlgnes, vaid sellega, et ta võlguolevat summat kokkulepitud tähtpäevaks, s.o.
2. detsembriks 2003 ei tagastanud. Kahju tekkimise momendiks ei olnud G.K. enam kaitseväeteenistuses ja tema suhtes ei olnud enam võimalik rakendada ATS §-s 892 ettenähtud kahju hüvitamise korda. Nimetatud kord on kohaldatav vaid juhtudele, kui kahju tekitanu teenistussuhe jätkub ka pärast kahju tekitamist. Vastustaja G.K., vaatamata trahvihoiatusele ja kolmel korral tema trahvimisele oma kirjalikku arvamust kaebuse esitamise tähtaja ja selle ennistamise taotluse kohta ega kirjalikku seletust kaebuse kohta kohtule ei esitanud. Samuti ei ilmunud ta kohtuistungile ega osalenud asja läbivaatamisel. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Kohus on seisukohal, et kaebus on põhjendatud. Asja materjalidest nähtuvalt Kaitseväe juhataja 18.02.2003 käskkirjaga nr 143P oli ROK kaitseväelane nooremseersant G.K. lähetatud alates 20.02.2003 Jugoslaavia Liitvabariiki rahutagamisoperatsioonile BALTSON-7 koosseisus ning talle maksti välja päevarahad 50% ulatuses kehtestatud määrast ja sõidukulud ROK vahenditest. Kaitseväe juhataja 20.05.2003 käskkirjaga nr 449P loeti tema lähetus lõpetatuks alates 13.04.
4. Missioonilt naasmisel oli 2 G.K.ale enammakstud lähetusavanssi kokku summas 12 250.- krooni, mille tasumiseks tehti tema palgast kinnipidamisi. Scoutspataljoni ülema 08.07.2003 käskkirjaga nr 135P loeti G.K. vabastatuks lepingulisest tegevteenistusest alates 26.06.2003 seoses süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega ja ta arvati reservi alates 27.06.
5. Tema lepingulisest tegevteenistusest vabastamise ajaks oli võlgnevuse jääk 5000.- krooni, mille olemasolu ja suurus on tõendatud muu hulgas G.K.a poolt võlgnevuse omaksvõtuga ROK ülemale 09.07.2004 esitatud kirjalikus avalduses.

§-st 122 tulenevalt kaadrikaitseväelane on kohustatud tegevteenistuse lepingu kehtetuks tunnistamise või ametikohalt vabastamise korral üle andma tema kätte teenistuskohustuste täitmisel usaldatud vara ja asjaajamise selleks määratud kaadrikaitseväelasele ning tagastama temale avansina väljamakstud, kuid teenistuse huvides kasutamata jäänud summad hiljemalt tegevteenistusest vabastamise päeval.

§ 125

lg 2 kohaselt kaadrikaitseväelasele tegevteenistuse lepingu lõppemisel või kehtetuks tunnistamisel hüvitise või kompensatsiooni või ametipalgana väljamakstavatest summadest võib kinni pidada asjaajamise ja vara üleandmise kohustuse täitmata jätmise tõttu riigile tagastamata jäänud vara rahalise väärtuse ja avansina väljamakstud summad. Nähtuvalt G.K.a lepingulisest tegevteenistusest vabastamise käskkirjast ei olnud võimalik talle väljamakstavatest summadest nende väiksuse tõttu lähetusavansi jäägi kinnipidamist teha. 2. Tulenevalt

§ 2

lg-st 1 kaitseväeteenistus on avaliku teenistuse eriliik, mis sätestatakse käesolevas seaduses, lg 2 kohaselt kaitseväeteenistuse liigid on tegevteenistus ja reservteenistus.

§-st 6 tulenevalt on reservväelane üks kaitseväeteenistuse subjektidest. Vastavalt

§ 126

lg 1 p-le 2 reservi arvatakse lepingut sõlmiva ülema poolt tegevteenistusest vabastatud kaitseväekohustuslasest kaadrikaitseväelane. Ülaltoodud sätetest tulenevalt, ehkki G.K. on vabastatud lepingulisest tegevteenistusest, oli ta väidetud kahju tekitamise ajal 10.12.2003 endiselt kaitseväeteenistuses – reservteenistuses (Scoutspataljoni ülema 08.07.2003 käskkirjaga nr 135P arvati G.K. reservi alates 27.06.2003 arvelevõtmisega Kirde Riigikaitseosakonnas).

§ 127

lg 1 kohaselt reservväelaste arvestust peetakse kaitseväekohustuslaste registris.

§ 187

lg-st 1 tulenevalt on kaitseväelane kohustatud hüvitama riigile süüliselt teenistuskohustuste rikkumisega tekitatud kahju. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt kohaldatakse kaitseväelase poolt riigile tekitatud kahju eest väljamõistetava hüvitise suuruse kindlaksmääramisel ning kahju hüvitamise korra osas avaliku teenistuse seaduses ametniku varalist vastutust reguleerivaid sätteid.

§ 187

lg 4 kohaselt kahju hüvitamiseks teeb kaitseväelasele ettepaneku ja pöördub halduskohtu poole hüvitise väljamõistmiseks kaitseväelase teenistust korraldav ülem. Tähtaegade osas kohaldatakse avaliku teenistuse seadust. Vastavalt

§ 8lg-le 1 kaitseväelane on tegevteenistuses olev Eesti kodanik.

Sama seaduse § 2 lg 3 kohaselt tegevteenistuse liigid on ajateenistus, lepinguline teenistus ja osavõtt õppekogunemisest. ATS § 892 lg 4 järgi, kui ametnik ei ole õigeaegselt ettepanekule vastanud, keeldub kahju hüvitamisest või ei ole ettepanekus näidatud tähtajaks kahju hüvitanud, mõistab ametisse nimetamise õigust omava isiku kaebuse alusel ametnikult hüvitise välja halduskohus. ATS §dest 1 ja 2 tulenevalt avalik teenistus on töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Riigi ametiasutuseks, milles töötamist loetakse avalikuks teenistuseks, on ka kaitsejõudude väeosad. Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik (ATS § 6). Eeltoodud sätetest tulenevalt ja arvestades asjaolu, et G.K. oli vabastatud lepingulisest tegevteenistusest, st ta ei olnud enam kaitseväelane, nõustub kohus ROK-ga selles, et G.K.a suhtes ei olnud enam võimalik rakendada

§ 187ega ATS §-s 892 ettenähtud kahju hüvitamise korda.

Järelikult tuleb lähtuda üldistest kahju hüvitamise sätetest. G.K.a poolt endale kaitseväeteenistussuhtes võetud kohustuse täitmata jätmisest 3 riigile tekitatud kahju näol on tegemist avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahjuga, seega kahjuga, mille hüvitamise üle saab otsustada halduskohus ja milleks ROK oli õigustatud esitama kaebuse tulenevalt HKMS § 7 lg-st

2. Kohus leiab, et sisuliselt on käesoleval juhul tegemist alusetu rikastumisega avalikõiguslikus suhtes - riigivastutuse seaduse (edaspidi RVS) § 22 lg 1 mõttes. RVS § 22 lg 3 järgi avaliku võimu kandja võib isikult nõuda õigusliku aluseta avalik-õiguslikus suhtes üleantud asja või raha tagastamist eraõiguses sätestatud alustel ja korras. Antud juhul oli lähetusavanss makstud G.K.ale algselt küll õiguspäraselt, kuid alates tema lähetuse lõpetatuks lugemisest alates 13.04.2003 puudus tal õiguslik alus lähetuskulude saamiseks/omamiseks. Seetõttu tehtigi saadud kulude osas G.K.a palgast kinnipidamisi ja esitati talle teenistussuhte lõpetamise järgselt ettepanek veel tasumata summa 5000.- krooni tagastada. Nimetatud seni tagastamata summa ulatuses on G.K. alusetult rikastunud. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1028 lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohus on seisukohal, et ROK kahjunõue, mis on esitatud Eesti Vabariigi huvides, tuleb rahuldada täies ulatuses, kuna puuduvad VÕS § 1028 lg-s 2 ja §-s 1033 sätestatud piiravad alused. Kaebuse esitaja on suhtunud G.K.asse ja tema olukorda igati mõistvalt ja õiguspäraselt: ta on teinud G.K.ale ettepaneku võlgnevuse vabatahtlikuks likvideerimiseks, märkides, et kui G.K.al on momendil maksmisega raskusi, siis tuleb tal teatada, milliseks kuupäevaks lähema kuu aja jooksul ta raha üle kannab, ta on aktsepteerinud vastustaja palvet lähetusraha tagasimaksmiseks osade kaupa (a`1000.- kr) ja oodanud isegi G.K.a vastu kohtusse pöördumisega veel mõistliku aja. G.K. on talle osutatud vastutulekut kuritarvitanud ja ta ei ole tagastanud kaebaja poolt nõutud lähetusraha vastavalt lubatule (kokkulepitule) ega ka kuni asja kohtus arutamiseni. G.K. ei ole samuti kohtule kordagi vastanud ega omapoolseid selgitusi/taotlusi esitanud, seetõttu ei ole kohus tuvastanud ka tema täies ulatuses vastutust piiravaid asjaolusid RVS § 13 mõttes. G.K.al tuleb tasuda temalt väljamõistetav summa kaebuses näidatud arvele /tl 6/.
3. HKMS § 92 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kannab kohtukulud. Vastavalt HKMS § 93 lg-le 1 poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. Käesoleval juhul kohus rahuldab ROK kaebuse, kuid ROK ei ole kohtukulunõuet esitanud (riigilõivu tasumisest oli ta vabastatud). Hurma Kiviloo kohtunik 4