) § 34 lg 4 p 5 sätestab, et teenuste tellimisel võib ostja pakkujalt nõuda pakkuja tõendust teenuste osutamiseks vajalike masinate olemasolu kohta. Busside loetelu ja andmed peavad esitama kõik pakkujad ning seetõttu ei ole maavalitsus rikkunud
Punkt 21.2.7 asub aga kutse dokumentide osas, kus on sätestatud pakkujate kvalifitseerimise tingimused, kuid puudub pakkujate kvalifitseerimise tingimus, mis oleks seotud busside arvu, vanuse, pikkuse või istekohtade arvuga. Seega on kvalifitseerimistingimuse täitnud teoreetiliselt iga pakkuja, kellel on vähemalt üks buss. Kuna kutse dokumentide punktis 21.2.7 nõutud Lisa 5 andmeid ei kasutata pakkujate kvalifitseerimisel ning puuduvad nende andmetega seotud klassifitseerimise tingimused, on see punkt vastuolus
lg 2 sätestatuga, mille kohaselt võib ostja nõuda pakkujalt ainult tema kvalifitseerimiseks vajalikku informatsiooni. Kutse dokumentide punktis 24.2 sätestatud hindamiskriteerium ei ole vastuolus
Pakkujatel on võrdsed võimalused pakkuda pakkumises tehnikat/busse, mis on võimalikult uued ja saada busside vanusest tulenevalt objektiivselt hinnatud. Samas aga pakkujate kvalifitseerimiseks esitamisele kuuluvad andmed ja dokumendid, mis iseloomustavad pakkujat, ei saa olla hinnatud pakkumiste hindamisel hindamiskriteeriumi kaudu, mistõttu tuleb ka punkt 24.2 viia vastavusse seaduse nõuetega. Punkt 31.3.2 asub kutse dokumentide osas, kus on kirjeldatud neid hankelepingu sätteid, mida ostja oskab momendil esitada. Sellise hankelepingu teadaolevate tingimuste esitamise viisi näeb ette
Selle tingimuse kaudu soovib ostja, et maakonnaliinidel ei kasutataks vanemaid busse kui esitatud pakkumises on pakkuja näidanud. Vaidlustusest ei selgu selle ostja poolt püstitatud nõude õigusvastasus. Muud * AS poolt vaidlustatud kutse dokumentide punktid ei ole õigusaktidega vastuolus. Ostja ei ole küll sätestanud kogu riigihankega kaetud eeldatava lepinguperioodi 2005 kuni 2010 hindamist riikliku toetuse koguvajaduse aspektist, kuid sätestatud hindamiskriteerium ei ole vastuolus
Riikliku toetusvajaduse võimalikud muutused lepinguperioodi vältel ei pea olema tingimata hinnatud pakkumiste võrdlemisel ja hindamisel, juhul, kui ostja on sätestanud teistsuguse objektiivset hindamist võimaldava kriteeriumi. Aastase riikliku toetuse koguvajadus võimaldab pakkumiste hindamiskriteeriumina objektiivset hindamist. Avaliku liiniveo lepingu muutmise võimalused näeb ette ühistranspordi seaduse § 10 ning teede- ja siseministri 21.06.200 määrusega nr 52 kinnitatud ühistranspordi toetamise ja ühistranspordi toetusraha tagasimaksmise kord. Ei ole vaidlustuse esitaja poolt mõistlik eeldada, et kogu teenuse osutamise käigus sihtotstarbelise toetuse vajadus püsib samasugune. Kaebuses palus * AS tühistada RHA 01.03.2005 otsus osas, milles RHA leidis, et kutse dokumentide punktid 24.1, 31.3.2 ja 31.5.2 on seadusega kooskõlas; teha Ida-Viru Maavalitsusele ettekirjutus viia kutse dokumendid vastavusse õigusaktidega sätestatud nõuetega ning sätestada kutse dokumentide punktides 24.1 ja 24.2 toodud hindamiskriteeriumid ja nendega seotud tingimused - punktid 21.2.7, 31.3.2, 31.4 ja 31.5.2 viisil, mis tagab riigihanke läbipaistvuse ja selguse, pakkumiste objektiivse hindamise ja pakkujate võrdse kohtlemise ning riigihanke teostamise tingimuste jätkuva siduvuse hankelepingu täitmisel. Kaebaja vaidlustab RHA otsust ka selles osas, milles RHA ei nõustunud vaidlustuse põhjendustega puudutavalt kutse dokumentide punkte 21.2.7 ja 24.2. RHA poolt õigusvastaseks tunnistatud punktide 21.2.7 ja 24.2 seadusega kooskõlla viimisel tuleb ostjal lisaks RHA poolt märgituga arvestada ka kaebaja poolt vaidlustuses ja kohtukaebuses esitatud põhjendustega. Kaebuse põhjendused: Riikliku toetuse koguvajaduse maht kui kriteerium parima pakkumise hindamiseks on ostja seisukohalt iseenesest vajalik ja põhjendatud, kuid kutse dokumentides sätestatud kujul ja koostoimes punktidega 31.4 (31.4.1 ja 31.4.2) ja 31.5.2 näilik ja sisutu. Kutse dokumentides 3-05-222 ei ole täpsustatud, millistel konkreetsetel tingimustel võib hankelepingu täitja teha muudatusi liinides, õigustamaks sihtotstarbelise toetuse korrigeerimist; samuti ei nähtu läbipaistvalt ja ühemõtteliselt, millal ja millistel objektiivselt määratletavatel tingimustel on tellijal (ostjal) õigus korrigeerida lepingu alusel teenindatavate liinide eest makstava sihtotstarbelise toetuse suurust ning maksta suuremat toetust, kui pakkuja oli pakkumises oma vajadusena esitanud. Arvestades, et riikliku toetuse koguvajaduse maht on parima pakkumise hindamise aluseks 60% ulatuses, on tõenäoline, et väiksemat sihtotstarbelise toetuse suurust näitav pakkuja osutub parimaks. Samas võimaldavad viidatud punktid sisuliselt kohe pärast hankelepingu sõlmimist informeerida maavalitsust tariifide, piletihindade ja/või liinide muutmise vajadusest ja taotleda ka sihtotstarbelise toetuse suurendamist. Eeltoodu viiks pakkujate ebavõrdse kohtlemiseni - parim pakkuja saaks suuremat toetust kui teiste pakkujate poolt pakutud riikliku toetuse vajadus. Tegeliku riikliku toetuse vajaduse esitamisel riskib pakkuja sisuliselt sellega, et tema pakkumine ei osutu parimaks. Pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet silmas pidades tuleks kutse dokumentides ja hankelepingus sätestada vähemalt 2-aastane periood, mille jooksul pole sihtotstarbelise toetuse suurendamine üldse võimalik või kui on, siis selgelt sätestatud erandjuhtudel. RHA on oma otsuses jätnud need kaebaja väited sisuliselt tähelepanuta. Kaebaja ei ole väitnud, et hankelepingu muutmine peaks olema täielikult välistatud, kuid leiab, et kutse dokumentides peavad olema sätestatud sellekohased selged ja läbipaistvad kriteeriumid. Kutse dokumentide punktides 24.2, 21.2.7 ja 31.3.2 sätestatu nende koosmõjus ei taga riigihanke tegelikku eesmärki, milleks peaks olema sellise ettevõtja leidmine, kes reaalselt osutaks ühistranspordi teenust kutse dokumentides nimetatud liinigruppidel võimalikult uute bussidega. Pakkumise võib võita kõige uuemaid busse omav pakkuja, kes asub aga hankelepingut täitma maavalitsuse enda bussidega. Tingimusi riigihanke teostamise kvaliteedi osas tuleks täpsustada selliselt, et pakkumise hindamise kriteeriumiks oleks üheseltmõistetavalt vaid nende busside keskmine vanus, mida pakkuja kavatseb kutse dokumentides märgitud liinidel kasutama hakata. Ostja peab riigihanke läbiviimisel ja pakkumise kutse dokumentide koostamisel arvestama avalike huvidega, milleks on muuhulgas ka keskkonnakaitse. Käesoleval juhul ei ole kutse dokumentide koostamisel sellega arvestatud, mistõttu ettevõtjad, kes teevad kooskõlas keskkonnanõuetega paratamatult kulutusi busside remontimiseks ja puhastamiseks, võivad seeläbi osutuda näiliselt objektiivsetest majanduslikest kriteeriumidest lähtudes ebavõrdselt kohelduks. Vastustajad Riigihangete Amet ja Ida-Viru Maavalitsus kaebusega ei nõustunud ja palusid jätta see rahuldamata. Ida-Viru Maavalitsuse vastuväidete kohaselt on pakkumise kutse dokumentides sätestatud tingimused seadusega kooskõlas. Riigihangete Amet leidis, et vaidlustatud otsus on õiguspärane. Tallinna Halduskohtu otsusega jäeti kaebus rahuldamata. RHA vaidlustatud otsus on õiguspärane ning see ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi kõnealuses riigihanke pakkumismenetluses. Tõendamist ei leidnud kaebaja väide, et pakkumise kutse dokumendid vaidlustatud osas ei taga pakkumismenetluse läbipaistvust ja selgust. Kaebaja eelduslik arvamus, et ostja soovib pakkumismenetluses manipuleerida riigihanke tingimustega ja oma õigusi kuritarvitada, ei leidnud kaebuse läbivaatamisel kinnitust. Põhjendatud on RHA seisukoht, et vaidlustuse saab rahuldada vaid juhul, kui pakkumise kutse või kutse dokumentide sätted on vastuolus õigusaktidega ning vaid sel juhul saab RHA kohustada ostjat viima pakkumise kutse või kutse dokumendid vastavusse õigusaktidega sätestatud nõuetega. RHA on vaidlustatud otsuses õigesti leidnud, et kutse dokumentide p 21.2.7 on vastuolus
lg- ga 2, mis sätestab, et ostja võib nõuda 3-05-222 pakkujalt ainult tema kvalifitseerimiseks vajalikku informatsiooni. Õige on ka RHA järeldus, et pakkujate kvalifitseerimiseks esitamisele kuuluvad andmed ja dokumendid, mis iseloomustavad pakkujat, ei saa samal ajal olla hindamiskriteeriumiks pakkumiste hindamisel ning eeltoodu alusel kohustas RHA õigesti Ida-Viru Maavalitsust viima ka kutse dokumendi p 24.2 vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõetele. Kaebaja nõue kohustada maavalitsust muutma kutse dokumentide tingimusi selliselt, et vähemalt 2 aasta jooksul ei oleks sihtotstarbelise toetuse suurendamine võimalik, ei põhine seadusel. Pärast hankelepingu sõlmimist sihtotstarbelise toetuse suuruse korrigeerimine ei ole õigusvastane. Tulene valt ÜTS §-st 10 ning teede- ja sideministri 21.06.2000 määrusega nr 52 kehtestatud korra § 6 lõigetest 3 ja 4 on võimalik vedajale makstava raha (sihtotstarbelise toetuse) suuruse, tariifide ja muude finantseerimise üksikasjade täpsustamine iga-aastaselt või vastavalt vajadusele. Kutse dokumentide kohaselt ei ole lepingu igasugune muutmine lubatav. Täitja võib algatada lepingu ning selles sisalduvate tariifide ja piletihindade muutmise vaid põhjendatud taotluse alusel ning taotluse põhjendatus kuulub kontrollimisele. Ostja soov kasutada maakonnaliinidel võimalikult uusi busse on mõistlik ja põhjendatud. Kaebusest ei selgu, milles seisneb pakutava regulatsiooni õigusvastasus hankelepingu tingimuste osas. Kuna RHA otsuse peale esitatud tühistamiskaebus jääb rahuldamata, siis ei kuulu rahuldamisele ka kohustamiskaebus. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES * AS palub apellatsioonkaebuses esimese astme kohtuotsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuses korratakse halduskohtule esitatud kaebuse motiive ning apellant leiab, et esimese astme kohus on kohaldanud materiaalõigust vääralt ning jätnud kohaldamata asjassepuutuvad sätted, so
lg 1, § 6, § 7 lg 2, § 24 lg 1 p 3, § 26 lg 3, § 45 lg 2, samuti on kohus rikkunud oluliselt protsessiõiguse norme ja nimelt T s M S § 2 2 7 1 g l j a § 2 3 1 lg 4. Apellant jääb selle juurde, et kutse dokumentide punktid 24.1, 31.4.1, 31.4.2 ja 31.5.2 ei ole piisavalt selged ja läbipaistvad ning on seega vastuolus
Vastuolu
lõikega 2 seisneb selles, et tagatud pole ostja rahaliste vahendite võimalikult säästlik ja ratsionaalne kasutamine. Vastuolu on ka
lg 1 punktiga 3 ja § 45 lõikega 2, mis seisneb selles, et ei ole tagatud kogu hankelepingu täitmise kohta madalaima pakutava hinna (madalaima riikliku toetuse vajaduse) objektiivne väljaselgitamine ja hankelepingu sõlmimine isikuga, kes on tegelikult võimeline täitma viieaastase tähtajaga hankelepingut väikseima riikliku toetusega, so ostjale soodsaimalt. RHA ja halduskohus on riikliku toetuse koguvajaduse kriteeriumi õiguspärasust hinnanud väga kitsalt. Käesolevas riigihankes peab riikliku toetuse koguvajaduse kriteeriumi kaudu olema välja selgitatav ettevõtja, kes suudab täita hankelepingu ostjale rahaliselt soodsaimalt, mitte aga pelgalt ettevõtja, kes näitab pakkumises viieaastase tähtajaga hankelepingu sõlmimisele järgneva ühe aasta riikliku toetuse vajaduse väikseimana. Pikaajaliste avaliku teenindamise lepingute puhul on õigusaktides ette nähtud põhimõtteline võimalus neid lepinguid hiljem muuta, kuid ühestki õigusaktist ei tulene, nagu saaks neid lepinguid iga-aastaselt või vastavalt vajadusele muuta makstava raha suuruse, tariifide ja finantseerimise üksikasjade osas mis tahes põhjustel. Kui avaliku teenindamise leping sõlmitakse riigihanke pakkumismenetluse tulemusena, on ilmne, et lepingut ei saa ega tohigi muuta näiteks nii, et vedajale makstava riikliku toetuse suurus muutub pakkumises toetuse vajadusena märgituga võrreldes suuremaks, kui kutse dokumentide tingimustega lubatud ja põhjendatav. Lepingu muutmise alused peavad olema võimalikult selged ja täpsed. Käesoleva vaidluse ongi põhjustanud asjaolu, et kutse dokumentide punktidest 31.4 ja 31.5.2 ei selgu, millistel põhjendustel on võimalik lepingu muutmist taotleda nii olulistes osades, nagu seda on riikliku toetuse suurus ja vedude maht, samuti ei selgu, mida on ostjal õigus/kohustus selliste taotluste lahendamisel kontrollida. 3-05-222 Pakkuja poolt pakkumises suvaliselt loetletavate busside keskmise vanuse arvestamine hindamiskriteeriumina annab vastuolus
lõikega 3 konkurentsieelise pakkujale, kelle (potentsiaalses) kasutuses on küll suurem hulk keskmiselt suhteliselt uusi busse, kuid kes tegelikkuses näiteks plaanib kutse dokumentides märgitud liinidel kasutada busse, mis kuuluvad pakkumise dokumentide Lisas loetletud bussidest vanemate bussidega ühte aastakäiku. Seega ei taga pakkuja kasutuses olevate kõigi või pakkuja poolt suvaliselt valitud busside keskmise vanuse arvestamine pakkumiste hindamise sisulist objektiivsust (
Pakkumise hindamise kriteeriumiks peaks olema vaid nende busside keskmine vanus, mida pakkuja kavatseb kutse dokumentides märgitud liinidel tegelikult kasutama hakata. Kaebaja taotles kaebuses RHA otsuse tühistamist osas, milles RHA jättis apellandi vaidlustuse rahuldamata, st osas, milles RHA ei aktsepteerinud kaebaja põhjendusi ja nõudeid seoses kutse dokumentide tingimuste, sh punktide 21.2.7, 24.2 ja 31.3.2 õigusvastasus ega. RHA otsuse järeldused vaidlustatud osas on väärad ja seadusega vastuolus olevad ning RHA otsus tuleb vastavas osas tühistada. Kohane ei ole halduskohtu põhjendus, et RHA otsus ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. RHA otsusega jäeti kaebaja vaidlustus osaliselt rahuldamata ning kaebajal on õigus RHA otsust kohtus vaidlustada. Kohus on omistanud kaebajale väiteid, mida kaebaja pole kunagi esitanud (TsMS § 231 lg 4 rikkumine). Kaebaja pole väitnud, et ostja soovib pakkumismenetluse tingimustega manipuleerida. Kaebaja on silmas pidanud, et kutse dokumentide vaidlustatud punktid on ebaselged, läbipaistmatud ja eesmärgipäratud ning see võimaldab pakkujatel riigihanke tingimustega manipuleerides esitada pakkumisi: 1) mis ei kajasta reaalset riikliku toetuse vajadust hankelepingu täitmise perioodi kohta, 2) milles esitatakse valikloetelu pakkuja kasutuses olevatest bussidest üksnes busside võimalikult kõrge keskmise vanuse näitamise vajadust silmas pidades, mille alusel pole ostjal seetõttu võimalik kindlaks teha pakkujat, kes tegelikkuses suudab viie aastase tähtajaga hankelepingut ostja jaoks soodsamalt täita. Kohus on otsuse tegemisel keskendunud RHA otsuse seaduslikkuse analüüsile, kuid kohtuotsusest ei selgu, miks kohus leiab, et RHA otsuse peale esitatud tühistamiskaebuse rahuldamata jätmine on aluseks Ida-Viru Maavalitsuse vastu esitatud kohustamiskaebuse rahuldamata jätmisele (TsMS § 227 lg 1 rikkumine). Kaebaja esitatud tühistamiskaebusel ja kohustamiskaebusel ei ole sellist seost, et ühe rahuldamata jätmine saaks olla automaatselt aluseks teise rahuldamata jätmisele. Kohtuotsus on ebajärjekindel ega vasta TsMS § 227 lg-le 1 ka seetõttu, et kohtuotsusest ei selgu, miks kohtu arvates ei ole kutse dokumentide punktid 24.2, 32.3.2 ja 21.2.7 omavahel koosmõjus. Koosmõju puudumist ei saa järeldada sellest, et viidatud punktid paiknevad kutse dokumentide erinevates osades. Riigihangete Amet ja Ida-Viru Maavalitsus vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta halduskohtu otsuse muutmata. RHA leidis, et on vaidlustuse lahendamisel seadust õigesti kohaldanud ning kaebuse ja apellatsioonkaebuse väited ei anna vastustajale alust oma seisukohti muuta. Ida-Viru Maavalitsus leidis, et pakkumise kutse dokumentides toodud hindamiskriteeriumid on kooskõlas õigusnormidega ja võimaldavad objektiivselt hinnata pakkuja poolt esitatud andmeid. RHA poolt tehtud ettekirjutuse kutse dokumentide punktide 24.2 ja 21.2.7 seaduse nõuetega kooskõlla viimiseks kavatseb vastustaja täita (pakkumismenetlus on kohtumäärusega peatatud kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni) ning kaebaja poolt on enneaegne juba ette nende punktide sisu vaidlustada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Apellatsioonkaebuse väited ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks alust. 3-05-222 Kaebaja väidab, et pakkumise kutse dokumentides sätestatud hindamiskriteeriumid (punktid 24.1 ja 24.2) pakkumiste hindamiseks koostoimes muude pakkumise kutse dokumentides sätestatud tingimustega on näilikud, vastuolus
lg-s 1 sätestatud riigihangete läbipaistvuse põhimõttega ega võimalda pakkumiste objektiivset hindamist kooskõlas
lg 1 punktiga 3, ning et need ei välista riigihanke tingimustega manipuleerimise ja õiguste kuritarvitamise võimalust. Ringkonnakohus apellandi seisukohta ei jaga.
lg 1 p 3 sätestab, et pakkumise kutse dokumentides peavad sisalduma hindamiskriteeriumid, mida kasutatakse pakkumise edukuse üle otsustamisel ja milleks võib olla üksnes madalaim hind või majanduslikult soodsaim pakkumine, mille kindlakstegemise aluseks võivad olenevalt konkreetsest riigihanke objektist olla mitmesugused objektiivset hindamist võimaldavad kriteeriumid ning nende suhteline osakaal protsentides või väärtuspunktides. Kaebaja ei ole vaidlustanud Ida-Viru Maavalitsuse määratletud hindamiskriteeriumide suhtelise osakaalu, mille kohaselt saab maksimaalselt 60 väärtuspunkti väiksema riikliku toetuse vajadusega pakkumine ja maksimaalselt 40 väärtuspunkti saab pakkuja, kelle busside keskmine vanus on uuem. Ringkonnakohus ei jaga apellandi seisukohta, mille kohaselt kutse dokumentide punktis 24.1 sätestatud kriteerium (pakkuja poolt on nõutav aastane riikliku toetuse koguvajadus vahemikul 01.05.2005-30.04.2006) koostoimes kutse dokumentide punktidega 31.4.1 ja 31.5.2 ei taga pakkumise hindamise objektiivsust. Pakkumise kutse dokumentide punkt 31.4.1 kohaselt on hankelepingu täitjal kulude põhjendatud muutuse (kütuse aktsiisimäära ja kütusehinna tõus, teiste energiaressursside kallinemine) korral avaliku teenindamise lepingu jõusoleku ajal õigus esitada tellijale (so Ida-Viru Maavalitsusele) tariifide ja piletihindade muutmise põhjendatud taotlus, ning punkt 31.4.2 näeb ette tähtajad, mille jooksul tuleb täitjal kirjalikult informeerida tellijat kavatsetavatest liini muudatustest (mis võib kaasa tuua sihtotstarbelise toetuse suuruse korrigeerimise), mis tellija nõusolekul vormistatakse lepingu lisana. Seega nähtub viidatud punktidest, et lepingu ning selles sisalduvate tariifide ja piletihindade muutmist peab täitja põhjendama ning taotluse põhjendatus kuulub tellija poolt kontrollimisele. Punktis 31.4.1 on nimetatud ka asjaolud, milliseid saab põhjendatuks lugeda kütuse aktsiisimäära ja kütusehinna tõus ning teiste energiaressursside kallinemine. Vastustajad on õigesti osundanud asjaolule, et viidatud punktide sõnastus tugineb teede- ja sideministri 26.06.2000 määrusel nr 52, mille § 6 lg 4 sätestab, et riigieelarvest toetatava maakonnasisese bussiliikluse korraldamiseks sõlmitakse avaliku teenindamise leping määruse lisas 5 toodud näidislepingu kohaselt ning sama paragrahvi lg 3 kohaselt avaliku teenindamise lepinguga määratakse avaliku teenindamise kohustus, mis sisaldab kohustuslike elementidena vedude mahtu, teenindatavate liinide loetelu ning avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest makstavat raha. Avaliku teenindamise konkreetsed mahud ja selle täitmise eest vedajale makstava raha suurus, tariifid ja muud finantseerimise üksikasjad täpsustatakse iga-aastaselt või vastavalt vajadusele. Seega sõlmitud lepingu muutmise võimalus on sätestatud õigusaktiga. Pakkumise kutse punkt 31.5.2 sätestab, et sihtotstarbeline toetus liinile baseerub täitja poolt välja pakutud riikliku toetuse vajadusel, mis esitati lepingu sõlmimise aluseks olnud riigihanke konkursile. Võttes arvesse täitja poolt esitatud majandustegevuse aruandeid tulude, kulude kohta ning võrreldes seda üldise olukorraga ühistranspordi sektoris, võib tellija korrigeerida lepingu alusel teenindavate liinide eest makstava sihtotstarbelise toetuse suurust. Punkt 31.5.1 näeb ette, et täitjale riigieelarvest makstava sihtotstarbelise toetuse tingimused ja suurus määratakse kindlaks peale iga-aastast riigieelarve summade kinnitamist maakonnale. Ringkonnakohus nõustub vastustajatega, et arvestades teenuse osutamise pikka perioodi (5 aastat), ei ole sellise võimaluse sissikirjutamine pakkumise kutse dokumentidesse seadusevastane. Ringkonnakohus ei jaga apellandi kahtlustust, et nimetatud punktis sätestatud võimalust võidakse kuritarvitada. Nagu eelpool märgitud, korrigeerib tellija sihtotstarbelise toetuse suurust vaid põhjendatud taotluse alusel lepingu täitja kulude põhjendatud muutuste korral. Eeltoodu alusel nõustub 3-05-222 ringkonnakohus vastustajate seisukohaga, et pakkumise kutse dokumentide punktis 24.1 sätestatud hindamiskriteerium võimaldab pakkumiste objektiivset hindamist ning kutse dokumentide punktides 31.4 ja 31.5.2 sätestatud riikliku toetusvajaduse võimalikud muutused lepinguperioodi vältel ei muuda viidatud hindamiskriteeriumi näilikuks ja sisutuks ega riku pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet. Kaebuses vaidlustati pakkumise kutse dokumentide punkte 24.2, 31.3.2 ja 21.2.7 koostoimes. Kutse dokumentide p 24.2 sätestab, et pakkumise tehnika kvaliteedi hindamiskriteeriumina hinnatakse busside vanust ja vähima keskmise vanusega pakkumine annab 40 vaatluspunkti. Punkt 21.2.7 (mis asub pakkujate kvalifitseerimist käsitlevas kutse dokumentide osas), näeb ette, et pakkujal tuleb esitada busside loetelu ja andmed vastavalt Lisale 5, mis on riigihanke teostamiseks pakkuja kasutuses või mille kasutusse võtmiseks on pakkuja sõlminud eellepingud, ning punkt 31.3.2 sätestab, et hankelepingu täitja on kohustatud kasutama maakonnaliinidel sama aastakäigu või uuemaid busse, mis esitatud pakkumises. Viidatud Lisa käsitleb pakkuja busside loetelu ja andmeid busside kohta. Ringkonnakohtu hinnangul järeldub kutse dokumentide punktist 21.2.7, et pakkujal tuleb esitada andmed ja dokumendid nende busside kohta, mida ta kavatseb riigihanke teostamiseks, so kutse dokumentides sätestatud liinidel kasutama hakata. Busside loetelu ja andmed peavad esitama kõik pakkujad ning hindamiskriteeriumina busside vanuse hindamine ei ole vastuolus
lg-s 1 ja §-s 6 sätestatud põhimõtetega ega anna konkurentsieeliseid osale pakkujatest (
Asjaolu, et kutse dokumentide punkt 31.3.2 võimaldab lepingu täitjal kasutada ka muid busse (pakkumises esitatud sama aastakäigu või uuemaid), ei muuda pakkumise kutse dokumentide vaidlustatud punkte seaduse nõuetega vastuolus olevateks. Võimalikult uute busside kasutamine maakonnaliinidel on seotud teenuse kvaliteediga ning kutse dokumentide punkt 31.3.2 kohaldub eduka pakkumise teinud pakkujale ühesuguselt. RHA kohustas maavalitsust viima kutse dokumentide punktid 24.2 ja 21.2.7 õigusaktidega vastavusse, leides, et puuduvad punktis 21.2.7 nõutud andmetega seotud kvalifitseerimistingimused ning pakkujate kvalifitseerimiseks esitamisele kuuluvad andmed ei saa olla hinnatud hindamiskriteeriumi kaudu. RHA otsuse selle osa peale pole kaebust esitatud. Halduskohtule esitatud kaebuses vaidlustati pakkumise kutse dokumentide samu punkte samadel motiividel, mis RHA- le esitatud vaidlustuses. Kohus leidis, et vaidlustatud osas on RHA otsus seaduslik ning kohus jättis põhjendatult selle peale esitatud tühistamiskaebuse rahuldamata. Eeltoodu alusel ei ole alust ka kohustamiskaebuse rahuldamiseks. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, on Ida-Viru Maavalitsusel HKMS § 93 lg 1 alusel õigus tema poolt kantud kohtukulude hüvitamisele. Kohtukulude nimekirja ja kuludokumentide kohaselt koosnevad vastustaja kulud õigusabikuludest. Kohtukulude kandmine on tõendatud. Arvestades asja mahtu ja keeerukust on põhjendatud õigusabikulu summas 10 000 kr, mis tuleb kaebajalt välja mõista.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.