nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358. Hageja nõue ja selle põhjendused 03.11.2005.a. esitas O.Z hagi R.Z`u vastu elatise suurendamiseks. Hagiavalduse kohaselt registreeriti hageja ja kostja abielu 23.11.1989.a ja lahutati Harju Maakohtu otsusega 11.06.1996.a. Abielust on pooltel sündinud 06.10.1990.a poeg O. ja 25.11.1991.a tütar O.. Lapsed elavad ema juures. 18.08.1998.a kohtuotsusega mõistis Harju Maakohus kostjalt hageja kasuks välja elatusraha suuruses 550,00 krooni kuus laste ülalpidamiseks kuni 06.10.2008.a ja sealt edasi 275,00 krooni kuus poja O.i ülalpidamiseks kuni 25.11.2009.a. Alates 18.08.1998.a kohtuotsusest kuni käesoleva ajani on lapsed kasvanud ning samuti on kasvanud nende õppimise, arengu ja ülalpidamisega seotud kulud. Hageja tulud käesoleval ajal ei võimalda täielikult tasuda laste huviringides tegelemise eest. Hageja viimase kuue kuu keskmine sissetulek moodustas 6 030,44 krooni. Hagejal kulub tütre O. ülalpidamiseks kokku 4 746,50 krooni kuus ja poja O.i ülalpidamiseks 4 216,50 krooni kuus. Hageja väitel ei osale kostja võrdselt hagejaga laste ülalpidamises. Kostja on kohustatud lapsi ülal pidama hagejaga võrdses ulatuses. Seoses eeltooduga palub hageja suurendada kostjalt hageja kasuks väljamõistetud igakuist elatusraha 4 481,50 kroonini kuus, sellest 2 373,25 krooni kuus tütre O. ülalpidamiseks ja 2 108,25 krooni kuus poja O.i ülalpidamiseks, hagiavalduse esitamise kuupäevast kuni 06.10.2008.a ja sealt edasi 2 373,25 krooni kuus tütre O. ülalpidamiseks kuni 25.11.2009.a. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja selle põhjendused Kostjale on kohtukutse edasiandmiseks allkirja vastu kätte toimetatud, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ja mitteilmumise põhjustest kohut ei teavitanud. Kostjat on hoiatatud, et istungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hageja palus asjas teha tagaseljaotsuse. Kohtu põhjendused 2 2-05-19408
kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile.
lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus, hindamata tõendeid ja esitades vastavalt
lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Sama seaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Sama sätte lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 järgi ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perekonnaseaduse § 70 alusel mõistetakse elatis välja alates elatisehagi esitamisest. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et elatise suurendamise hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks igakuine elatusraha 2 373,25 krooni kuus tütre O. ülalpidamiseks alates elatise suurendamise hagi esitamisest kuni tütre täisealiseks saamiseni ja elatusraha 2 108,25 krooni kuus poja O.i ülalpidamiseks alates elatise suurendamise hagi esitamisest kuni poja täisealiseks saamiseni.
lg 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses, milleks käesolevas tsiviilasjas on mõlema lapse ülalpidamiseks väljamõistetud ühe kuu elatise summa 4 481,50 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud
lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kohtukulud 2 000,00 krooni (tasu esindaja poolt osutatud õigusabi eest) § 61 lg 1 p 1 alusel, kuna hagi rahuldati.
lg 1 järgi riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.
p 6 kohaselt määratakse hagihind maksete vähendamise või suurendamise hagis summaga, mille võrra maksete vähendamist või suurendamist nõutakse, kuid mitte rohkem kui aasta eest. Aastamaksete summa, mille võrra laste elatusraha suurendati ning sellest tulenev hagihind on 47 178,00 krooni. Sellelt mõistetav riigilõiv on riigilõivuseaduse lisa 2 kohaselt 2 750,00 krooni. Riigilõivust on hageja riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 alusel vabastatud ning seega mõistetakse nimetatud kohtukulu kostjalt välja riigituludesse. Kohus leiab, et samuti tuleb kostjalt
p 2 ja § 52 p 5 alusel välja mõista riigituludesse asja läbivaatamiskulud, milleks on posti, kutsete kättetoimetamise kulud summas 30,80 krooni. Kohtunik Epp Haabsaar 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.