) § 113 lg 1 p 2 alusel vabastada. Kaebajale maksti seadusega ettenähtud koondamishüvitis 12 kuu ametipalga suuruses summas ning ATS § 130 lg 1 ja 2 sätestatud palka iga etteteatamise tähtajast puudu jäänud tööpäeva eest. Vastustaja on seisukohal, et koondamine toimus seoses Kagu Piirivalvepiirkonnas toimunud struktuurimuutusega, milleks ei ole vaja küsida tööinspektori nõusolekut. Kaitseväeteenistus on avaliku teenistuse eriliik. Avaliku teenistuse seadus reguleerib kaitseväeteenistust niivõrd, kuivõrd kaitseväeteenistuse seadus ei näe ette teisiti. Näiteks on
-s erinevalt ATS-st sätestatud isikute loetelu, kes koondamise korral omavad teenistusse jäämise eelisõigust.
-s on ammendavalt reguleeritud lepingulisest teenistusest vabastamise alused, tingimused ning kord, seega puudub vajadus kohaldada ATS-s sätestatud üldnorme.
lg 1 p 2 annab aluse vabastamiseks asutuse ümberkorraldamisel.
lg 2 alusel saab vabastatud kaadrikaitseväelase määrata samaastmelisele ametikohale või tema nõusolekul madalamaastmelisele ametikohale. Nõusoleku mitteandmisel kuulub kohaldamisele
Kaadrikaitseväelase tegevteenistusele ei kohaldu antud küsimuses ATS-s ametnike ja abiteenistujate kohta sätestatu. Tööinspektori nõusolekul ei saaks olla mingit õiguslikku tähendust. Seega on kaebaja vabastamine kaevatava haldusaktiga õiguspärane. KOHTU PÕHJENDUSED Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 54 sätestab haldusakti õiguspärasuse eeldused. Nimetatud normi kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. 2 Pooltel ei ole vaidlust kaevatava haldusakti allkirjastanud ametiisiku pädevuse üle. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kaebaja teenistusest vabastamiseks oli olemas piirkonnaülema poolne ettekanne (Kagu Piirivalvepiirkonna põhimääruse p 17 ap 6 kohaselt). Poolte vaidlus puudutab ATS § 12 tõlgendamist ja § 133 lg 3 kohaldatavust kaitseväeteenistuses. Kaevatav käskkiri on antud
lg 1 p 5, § 113 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel.
lg 1 p 5 kohaselt kaadrikaitseväelane vabastatakse lepingulisest teenistusest seoses koondamisega.
lg 1 p 2 sätestab, et kaadrikaitseväelane vabastatakse lepingulisest teenistusest seoses koondamisega § 105 lg 1 p 2, 3 või 4 alustel ametikohalt vabastamise korral, kui ta ei nõustu madalamaastmelisele ametikohale määramisega. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kaadrikaitseväelane vabastatakse lepingulisest teenistusest seoses koondamisega ühe kuu möödumisel sellest, kui temale koondamise tõttu ametikohalt vabastamine teatavaks tehti. Kaebaja vabastamise tingis
lg 1 p-s 2 sätestatud asjaolu - sõjaväeliselt korraldatud asutuse ümberkorraldamine. Selle asjaolu osas pooltel vaidlust ei ole. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et R.J. oli töökeskkonnavolinik. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 17 lg 1 kohaselt töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volitused kehtivad kaks aastat. ATS § 133 lg 3 kohaselt ametniku, kes on seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras valitud teenistujaid esindavasse organisatsiooni või teenistujaid esindavaks isikuks, võib vabastada teenistusest koondamise, ebapiisava keele- või suhtlemisoskuse, mittevastava terviseseisundi, vanuse või teenistusse võtmise eeskirjade rikkumise, distsiplinaarsüüteo toimepanemise tõttu või atesteerimistulemuste põhjal tema esindajaks olemise ajal ja ühe aasta jooksul pärast seda ainult ametiasutuse asukoha tööinspektori nõusolekul. ATS § 12 lg 1 kohaselt reguleerib avaliku teenistuse seadus kaitseväeteenistust niivõrd, kuivõrd kaitseväeteenistuse seadusega ei sätestata teisiti. ATS § 12 lg 3 p 5 kohaselt laieneb piirivalveametnikele avaliku teenistuse seadus niivõrd, kuivõrd põhiseadusega või seadustega ei sätestata teisiti. Piirivalveseaduse § 22 lg 1 kohaselt on piirivalveametnik riigiametnik, kes vahetult täidab piirivalvele käesoleva seaduse või muu õigusaktiga pandud ülesandeid. Piirivalveseaduse § 20 lg 3 kohaselt piirivalveametnikele laienevad kaitseväeteenistuse seaduse või muu õigusaktiga lepingulises tegevteenistuses olevale kaitseväelasele ettenähtud õigused, soodustused ning pensioniga kindlustamise tingimused, samuti teenistuskord, mille rakendamise kehtestab Vabariigi Valitsus. Piirivalveseadus ei reguleeri kaadrikaitseväelase lepingulisest teenistusest vabastamist. Seega tuleb selgitada, kuidas tõlgendada ATS § 12 lg-s 1 sätestatut ehk kas antud küsimuses kuulub kohaldamisele ATS või
. Kaebaja on seisukohal, et kuna
-s ei sisaldu midagi töötajate esindusisikute teenistusest vabastamise kohta, siis tuleb selles osas kohaldada ATS-i. Samuti viitab kaebaja arvates ATSi kohaldamise võimalikkusele vastustaja 18.05.2005 teatises (tlk 9) tehtud viide ATS § 130 lg-le 1 ja 2 (teenistusest vabastamisest etteteatamine ja etteteatamisest puudu jääva aja eest palga maksmine). Kohus kaebaja lihtsustatud käsitlusega ei nõustu. Kaitseväeteenistus on avaliku teenistuse (riigiteenistuse) eriliik (
Kaitseväes kehtib kaitseväedistsipliin ning kaitseväeteenistuse korraldamine, struktuurimuudatuste läbiviimine ja isikkoosseisu komplekteerimine toimub mõnevõrra teistsugustel aluspõhimõtetel kui tavapärases avalikus teenistuses. Näiteks
lg 1 p 1 kohaselt on võimalik kaadrikaitseväelane määrata sõjaväelise auastmega ametikohale ja vabastada 3 ametikohalt käskkirjaga teenistuse huvides, olenemata tema nõusolekust.
lg 1 p 2 kohaselt kaitseväelase ja Eesti Vabariigi vaheline tegevteenistussuhe sätestatakse kaadrikaitseväelase suhtes kaitseväeteenistuse seaduses ning selle alusel sõlmitavas tegevteenistuse lepingus. Ametikohalt vabastamise aluseid, sh asjaolusid, millal on keelatud kaadrikaitseväelast vabastada reguleerib
.
Eelviidatud
sätetes ei ole ette nähtud ametiasutuse asukoha tööinspektori nõusoleku küsimist kaitseväelaste esindusisiku teenistusest vabastamiseks koondamise tõttu. Eeltoodu oleks ka mõeldamatu, kuna sellisel juhul antaks tööinspektorile pädevus otsustada sisuliselt sõjaväeliste asutuste administratiivse ja koosseisulise korraldamise üle.
Seega tuleb eelnevast tulenevalt asuda seisukohale, et ATS § 133 lg 3 ei olnud kaebaja teenistusest vabastamisel kohaldatav ning lähtuda tuli
-st kui eriseadusest ATS-i suhtes, mis ei nõua tööinspektori nõusoleku küsimist, kui koondamise tõttu vabastatakse teenistusest töökeskkonnavoliniku kohustusi täitnud isik. ATS § 130 lg 1 ja 2 olid kohaldatavad, kuna
ei reguleeri koondamise tõttu lepingulisest teenistusest vabastamisest etteteatamist ja vähemteatatud aja eest palga maksmist ning ATS-i vastavad normid ei ole vastuolus kaitseväeteenistuse olemusega. Kaebaja peale vabastamist uuesti tegevteenistusse asunud ei ole (tlk 27, kohtuistungi protokoll).
lg 11 kohaselt, kui kaadrikaitseväelane ei soovi ennistamist, on kaadrikaitseväelase viimane teenistuskoht kohustatud maksma talle hüvitisena kolme kuu teenistustasu. Kuna kaebaja teenistusest vabastamise käskkiri on õiguspärane, siis
Kaevatav haldusakt on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas ega riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 6 tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kristina Maimann kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.