← Eesti

2-05-15198/1

Obsah (6)§ 415§ 407§ 468§ 64§ 54§ 450

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL OSAOTSUS (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Tiiu Hiiuväin Otsuse tegemise aeg ja koht 12. aprillil 2006, Tallinnas Tsivi

§ 415ja § 416 sätestatu alusel ning korras.

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit 1000 krooni (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või nr 221013921094 Hansapangas, mõlemal viitenumber 3100057358). 7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav 1500 (üks tuhat viissada) krooni suuruses kuus. MENETLUSE KÄIK Kohtule esitatud hagiavalduses taotleb hageja lahutada poolte abielu ja välja mõista kostjalt poolte abielust sündinud poeg U.Te (sünd 18.08.1992) ülalpidamiseks igakuise elatise 2322 krooni suuruses. Hagiavaldusele lisas hageja kulude nimekirja. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostjale on saadetu kätte toimetatud kostja töökohta KLG Eesti AS-s, mida tõendab tema allkiri väljastusteatel. Kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et elatise väljamõistmise nõude osas on põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtule vastust esitanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt

§ 407

lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407lg 4 alusel ei tee kohus tagaseljaotsust abieluasjas.

Tagaseljaotsuse võib siiski teha ühisvara jagamise asjas või muu abikaasade varalist vahekorda puudutava hagi suhtes, kui asja saab lahendada eraldi muust abieluasjast. Juhindudes nimetatud sättest rahuldab kohus nõude elatise väljamõistmiseks osaotsusega. Materiaalõiguslikuks aluseks elatise väljamõistmise hagi rahuldamisel on perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1, mille kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Juhindudes PkS § 70 lg 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamise kohustust ning ei esinenud PkS §-s 61 lõikes 6 nimetatud asjaolusid. Rahuldamisele kuulub hageja taotlus elatise väljamõistmiseks alates maist 2005. Kooskõlas

§ 468lg 3 tunnistab kohus otsuse viivitamata täidetavaks 1500 krooni suuruses kuus.

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud.

§ 64

lg 1 ja § 48 lg 1 p 6 alusel mõistab kohus kostjalt välja riigilõivu riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga (12x 2322 = 27 864), mis kuni 31.12.2005 kehtinud riigilõivuseaduse § 37 lg 1 lisa 2 järgi on 2100 krooni.

§ 54

lg 4 ja § 60 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse kohtukuluna 156,70 krooni, mis seisneb asja läbivaatamiskulus ehk kostjale hagimaterjalide ja pooltele kohtuotsuse kättetoimetamise kulus.

§ 450alusel jätkab kohus menetlust abielu lahutamise nõude osas.

Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.